Obsah (4)

§ 149§ 143§ 146§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18. septembril 2012

) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja taotles hagis, et kohus tunnistaks kehtetuks 19.12.1998 asutamiskoosolekul vastuvõetud osamaksust 750 krooni vähemtasutud 100 krooni/ 6,39 euro suuruse võlgnevuse.

§ 143

näeb ette, et kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotles nõudele aegumise kohaldamist. Vaidlust ei ole, et kostja asutati 16.02.1999.a. Asutamiskoosoleku protokolliga (tl.86-95) on tõendatud, et vaidlusaluse osamaksu suurus 1-toalistele korteritele summas 750 krooni, 2toalistele korteritele 1 000 krooni ja 3 - ja enamatoalistele korteritele 1 250 krooni, määrati kindlaks 19.12.1998 asutamiskoosolekul. Asutamiskoosoleku otsuseid ei vaidlustatud. Osamaksu tasumise lõpptähtajaks oli 19.12.1999.a. Järelikult aegus nõue osamaksust tuleneva võla üle 19.12.

1. Hagi on esitatud kohtule 15.03.2011, mistõttu jätab kohus hagi osamaksu nõudest tuleneva võla ja viivise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata aegumise tõttu. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜ XXX põhikirja (tl.8-12) punktile 3.2.1 on ühistu liige on kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi (kodukord, haldamisleping). Hageja on vaidlustanud üldelektrienergia, üldvee, fonoluku ja lifti arved alates maikuust 2002 kuni veebruarikuuni
2. Kostja on taotlenud kohaldada aegumist nõuetele kuni märtsikuuni 2008.a.

§ 146

lg 1 järgi aeguvad tehingust tulenevad nõuded kolme aasta jooksul ja

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt algab arve esitamisega sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega tuleb kohaldada aegumist ja jätta aegumise tõttu rahuldamata hageja arvetel põhinevad nõuded ajavahemikul maikuust 2002 kuni 31.detsembrini

1. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 22 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 7.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget. Punkti 7.7 kohaselt võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. KÜS § 13 lg 1 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, lõike 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja esitatud arvetest hagejale nähtub, et üldvee, üldelektri ja lifti eest tasumise arvestus 3 toimub võrdsetes osades jagatuna korterite vahel. Üldkoosoleku otsusega 06.05.2002 (tl.44-45 ja 48) on tõendatud, et antud arvestus põhineb üldkoosoleku otsuse punktil 5.1, mille kohaselt arvestatakse üürikviitungites alates 01.05.2002 üldvee, üldelektri ja lifti kulud korteri kohta. Koosoleku protokollist nähtuvalt osales 83-st korteriühistu liikmest koosolekul 43 liiget, seega oli koosolek pädev otsuseid vastu võtma ning vastuvõetud otsused ei ole kvoorumi puudumise tõttu tühised. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et koosolekul vastuvõetud otsuseid ei ole vaidlustatud, seega on otsus jõustunud ja on kõigile ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik. Kuna kostja vastuse kohaselt esines esimeses 28.06.02 äriregistrile esitatud koosoleku protokollis (tl.41-43) vigu ja kõik osalejad kahele allkirjalehele allkirju ei andnud, mistõttu see asendati, siis jätab kohus asendatud koosoleku protokolli tähelepanuta. Asjaolu, et hääletustulemused punkti 5.1 osas ei vasta koosolekul osalenud isikute arvule on seletatav asjaoluga, et osa koosolekul osalenud isikuid ei võtnud hääletamisest osa. Et otsuse poolt hääletanud isikute arv ületab vastu hääletanud isikute arvu, siis saab lugeda otsuse vastuvõetuks. Sama üldkoosoleku otsuse p 5.5 teisest lõigust nähtuvalt kinnitas üldkoosolek kõigile korteritele arvestuse fonoluku lahtris ja kohustas ühistu liikmeid seda tasuma. Kostja seletuse kohaselt põhines koosoleku otsus OÜ Losside Kinnisvara poolt arvestatud summal 5,10 krooni. Eeltoodut tõendab ka hagejale 24.05.2002 väljastatud teade (tl.40). Juhatuse koosoleku protokolliga 06.02.03 (tl.47) on tõendatud, et alates 01.02.2003 määrati fonoluku tasuks 3 krooni korteri kohta. Hageja on vaidlustanud 27.11.2002.a. üldkoosoleku protokolli (tl.82-84) võltsituse tõttu ja väitnud, et õigeks protokolliks tuleb lugeda tema poolt käsikirjaliselt koostatud protokoll (tl.137). Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võttis üldkoosolekust osa 31 korteriomanikku, seega alla poole ühistu liikmetest. Sama nähtub hageja käsikirjaliselt koostatud ja allkirjastamata protokolli tekstist. Üldkoosoleku teatest (tl.59) ei nähtu, et tegemist oleks korduskoosolekuga, seega ei olnud 27.11.2002.a üldkoosolek kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma. 06.05.2002 üldkoosoleku otsusega sarnase otsuse kinnitas ühistu 29.04.2009 üldkoosolek (tl.217-218) punktis 5, millest nähtuvalt tuleb ühistu liikmel tasuda üldvee, üldelektri, lifti ja fonoluku eest korteri põhiselt, mitte üldpinna ruutmeetrite alusel. Üldkoosolek kinnitas ka 2010.a. teostatud remonditööde, sh. fonoluku remonditööde kuluaruande (tl.219-220). Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, kuna protokollist nähtuvalt on tegemist korduskoosolekuga, siis oli koosolek pädev otsuseid vastu võtma antud liikmete arvuga. Väljavõttega 18.06.2008 toimunud kordusüldkoosoleku protokollist (tl.77), on tõendatud, et osamaksu suuruseks määrati 0,40 krooni korteriomandi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Kostja kohtuistungil antud seletuste, KÜ üldkoosoleku 16.03.2011.a. protokolli punktiga 6 (tl.97) ja majandamiskulude arvestusega (tl.213-216) on tõendatud, et juhatusele anti üldkoosolekul volitused viia tariifid vastavusse seadusega tasaarvestusi tegemata, pärast mida esitatakse korteriomanikule arveid üldpinna suurusest lähtudes. Majandamiskulude arvestusega on tõendatud, et hageja põhivõla suuruseks on 2012 aprillikuu seisuga 15,67 eurot. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagejale arvestatud viivise suuruseks on 18,49 eurot. Eelnevast saab kohus järeldada, et hageja hagis märgitud võla ja viivise arvestus ei vasta tegelikkusele. Võttes arvesse, et kostja on esitanud hagejale arveid vastavalt jõustunud üldkoosolekute otsustele ning et KÜS § 13 lg 4 ja kostja põhikirja punkti 3.2.
2. kohaselt on üldkoosoleku ja juhatuse otsused ühistu liikmetele täitmiseks, siis ei ole hagi võla ja viivise kehtetuks tunnistamiseks ja 91.54 euro väljamõistmiseks põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna 4 kohus jättis hagi rahuldamata, siis on menetluskulude kandjaks hageja. Kostja on esitanud kohtule arve õigusabile tehtud kulutuste kohta summas 100,66 eurot, mida kohus peab koostatud dokumente ja kohtuistungitel osalemise aega arvestades põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi välja mõista menetluskulu 100,66 eurot. Kohtunik: 5