Obsah (7)

§ 423§ 449§ 331§ 173§ 162§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetl

) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja jaoks on käesoleva hagi eesmärk osaühingu osa eest makstud rahasumma tagasisaamine. Hagiavaldusest ei nähtu, et tal võiks olla õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks iseseisva hagiesemena.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus 2 võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude müügilepingust taganemise tuvastamiseks läbi vaatamata.

§ 449

lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.

§ 449

lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on palunud teha vaheotsuse selle kohta, kas hageja on taganenud lepingust mõistliku aja jooksul. Hageja on sellega nõustunud. Kohus on seisukohal, et kuna taganemise aluseks olevate asjaolude tuvastamine on kulukas (nõuab eeldatavasti ekspertiiside tegemist), siis on menetlusökonoomikast lähtuvalt VÕS § 449 lg 1 alusel võimalik ja põhjendatud teha vaheotsus selle kohta, kas hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud 14.05.2008 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale temale kuuluva Osaühingu XXX osa 300 000 krooni eest. 09.03.2010 on hageja teinud müügilepingust taganemise avalduse, kuna kostja on asutanud konkureeriva äriühingu OÜ XXX, hakanud omaks pidama Osaühingu XXX nimele litsentseeritud meetodit ning registreerinud enda nimele vastava kasuliku mudeli. Äriregistri andmetest selgub, et kostja oli üks OÜ XXX asutajatest 12.03.

1. Asja materjalidest nähtub, et kostja on esitanud 23.04.2008 Patendiametile avalduse raud(III)divesinikfosfaadi kompositsiooni valmistamise meetodi registreerimiseks kasuliku mudelina ja see on registreeritud kostja nimele. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Põhja Prefektuuri 19.02.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et 15.09.2008 esitas Osaühing XXX kuriteoteate muuhulgas kostja ja OÜ XXX tegevuse uurimiseks. Määrusest nähtuvalt on kuriteoteates märgitud, et OÜ XXX valmistab ja müüb ilma vastava loa olemasoluta kasuliku mudelina kaitstud tooteid, rikkudes sellega Osaühingu XXX ainuõigusi. Samuti selgub määrusest, et kuriteoteates on märgitud, et kostja tegutses Osaühingus XXX töötamise ajal ilmse eesmärgiga saada teada Osaühingu XXX ärisaladusi ning asutada saadud teabe põhjal Osaühinguga XXX konkureeriv äriühing. Eeltoodust järeldub, et Osaühing XXX teadis juba 2008 septembris, et kostja osutab läbi OÜ XXX konkurentsi. Äriregistri andmetest nähtuvalt on hageja Osaühingu XXX juhatuse liige alates 02.08.
2. Arvestades, et Osaühing XXX esitas kuriteoteate ning, et hageja on Osaühingu XXX juhatuse liige, siis pidi hageja olema teadlik kuriteoteates esitatud asjaoludest. Seda kinnitab ka Osaühingu XXX 27.11.2008 juhatuse koosoleku protokoll, milles käsitleti ka kriminaalmenetlusega seotud kulusid. Protokolli kohaselt on hageja sellel koosolekul osalenud. See tõendab, et hageja oli kriminaalasjast teadlik. Hageja on väitnud, et alates 2008 ei osalenud ta Osaühingu XXX äritegevuses. Kohus leiab, et asjas esitatud 3 materjalid ei kinnita seda väidet. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja võtnud osa juhatuse 27.11.2008 koosolekust ja 03.12.2008 juhatuse koosolekust. Eelmärgitud protokollidest järeldub, et hageja siiski võttis 2008 aastal osa Osaühingu XXX juhtimisest, kuna ta osales juhatuse koosolekutel. Ülaltoodule tuginedes on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja teadis juba 2008 teisel poolel, et kostja osutab läbi OÜ XXX konkurentsi Osaühingule XXX. Hageja väited selle kohta, et tal puudusid lepingust taganemiseks piisavad tõendid, ei ole samuti veenvad. Kui osaühing XXX pidas tema valduses olevat informatsiooni piisavaks, et esitada kostja ja OÜ XXX suhtes kuriteoteade, siis saanuks ka hageja olemasoleva informatsiooni pinnalt esitada taganemisavalduse. Nii kuriteoteates kui ka taganemisavalduses on tuginetud sellele, et kostja osutab läbi OÜ XXX lubamatut konkurentsi Osaühingule XXX. Eeltoodust järeldub, et hageja taganes müügilepingust rohkem kui 1 aasta pärast seda, kui ta sai väidetavatest taganemise aluseks olevatest asjaoludest teada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. Seega ei ole taganemine kehtiv ning hageja ei saa sellel alusel ostuhinda kostjalt tagasi nõuda. Tuginedes ülalmärgitule teeb kohus lõppotsuse, millega jätab hagi võla väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja on esitanud 16.05.2013 täiendavad seisukohad. Kohus andis 03.04.2013 istungil kostjale aega täiendavate tõendite esitamiseks 19.04.
3. Kuna kostja on esitanud täiendavad seisukohad hilinemisega, siis keeldub kohus 16.05.2013 esitatud dokumendi menetlemisest

§ 331

lg 1 alusel ning jätab selle tähelepanuta.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 168

lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 4