Kriminaalasi nr 1-11-3325 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 10.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul arutades avalik

§ 141

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning ärakandmata karistuseks loeti 8 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse tähtaega arvestati alates 19.augustist 2004.a. Kohtuotsus jõustus 08.oktoobril 2004.a. Harju Maakohtu 10.septembri 2008.a ja 09.veebruari 2010.a määrustega jäeti Mati Sepp temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Samuti jäeti ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Tartu Maakohtu 05.aprilli 2011.a määrusega, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 25.aprillil 2011.a. Mati Sepa karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 04.juunil 2013.a. Mati Seppa on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Rakvere Rajooni Rahvakohtu 16.juuli 1987.a otsusega ENSV KrK § 139 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p 4 ja § 195 lg 3 alusel 5-aastase vabadusekaotusega;
2. Kohtla-Järve Linnakohtu 10.oktoobri 1994.a otsusega KrK § 195 lg 3, § 141 lg 2 p 2, 3 ja § 140 lg 2 p 1, 3 alusel 8-aastase vabadusekaotusega. Väärteokorras teda karistatud ei ole. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Mati Sepa mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%. Seksuaal- ning vägivallakuritegude toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 23-40%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et lähedasi süüdimõistetul vabaduses ei ole, kuid tal on üks lapsepõlvesõber, kes on valmis teda vabanemisel moraalselt toetama. Kuivõrd varasemalt elas süüdimõistetu XXXX, siis saaks ta ilmselt sealsesse linnavalitsusse pöördudes sotsiaalmajja elama ka vabanemise järgselt. Kindlat töökohta talle vabanemisel garanteeritud ei ole ning samuti puuduvad tal isikud, kes saaksid teda materiaalselt toetada. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu puhul oluline, et ta hoiduks vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest ja kriminaalsete tuttavatega suhtlemisest, võtaks end töötuna arvele ja läbiks sotsiaalset toimetulekut soodustava sotsiaalabiprogrammi. Mati Sepp avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda elama XXXX ning leida omale ka töökoha. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Mati Sepa tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud nii süüdimõistetu varasemat elukäiku iseloomustavaid andmeid, tema poolt toimepandud kuritegu kui ka tema vangistuse aegset käitumist arvestades.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Mati Sepp kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mati Seppa on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral ning kõigil kordadel on talle karistuseks mõistetud pikaaegne reaalne vangistust. Käesolevat vangistust kannab ta 13-aastase alaealise vägistamise eest, mille juures on ta kannatanu hirmutamiseks kasutanud ka nuga. Ka süüdimõistetu varasemad kuriteod on olnud seotud vägivallaga ja relvade või relvana kasutatavate esemetega. Seega saab järeldada, et tegemist on vägivaldsusele kalduva isikuga. Sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Positiivsena tuleb märkida seda, et vangistuses tegeleb Mati Sepp majandustöödega. Samas aga ei ole ta suutnud vangistuse jooksul alluda temale kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal vangistusest 24 kehtivat distsiplinaarkaristust. Oma kuritegu ei ole süüdimõistetu vangistuse ajal tunnistanud, mistõttu ei ole ta pidanud vajalikuks ka sotsiaalabiprogrammides osalemist. Materjalidest nähtuvalt on temaga küll läbi viidud vestlused hoiakute korrigeerimiseks ja probleemkäitumise teadvustamiseks, kuid suhtlemisel on ta ilmutanud pigem vastumeelsust. Süüdimõistetu ei tunnista jätkuvalt oma probleeme, süüdistab pigem teisi isikuid ega soovi end muutuda. Eeltoodust tuleb järeldada, et ärakantud vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega ole suutnud alluda ka kinnipidamiskohas temale kehtestatud korrale. Seega ei ole kohus tuvastanud, et karistuse eesmärgid oleks end täitnud ning süüdimõistetul oleks olemas motivatsioon edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Samuti annab tema vangistuse aegne käitumine alust kahelda, kas ta suudaks vabanedes nõuetekohaselt täita katseajaga ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka tema vabastamisjärgsed elutingimused ja sellest tulenevad kuriteoriskid. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik elama asuda sotsiaalpinnale. Kindel töökoht ja sissetulek süüdimõistetul vabaduses puudub. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud varasemaid kuritegusid toime majandusliku kasu eesmärgil, siis tuleb tema majanduslikku olukorda lugeda jätkuvalt oluliseks uue kuriteo riskiteguriks. Samuti võib süüdimõistetule negatiivset mõju avaldada keskkond, kuhu ta vabastamisjärgselt elama asuks, kuna sealne kontingent koosneb ilmselt suures osas just kriminaalkorras karistatud ja sotsiaalselt mittetoimetulevatest isikutest. Arvestada tuleb ka seda, et süüdimõistetu toetavad ja positiivset mõju avaldavad lähisuhted võivad olla puudulikud. Kuigi moraalselt on teda siiski lubanud toetada üks lapsepõlvetuttav, kellega ta on suhelnud kirja teel, siis ei pruugi nimetatud suhe talle taasühiskonnastumisel siiski piisavat positiivset tuge pakkuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, arvestades nii tema vabastamisjärgseid elutingimusi, jätkuvaid kuriteoriske kui ka tema vangistuse aegset käitumist. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et süüdimõistetule mõistetud karistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ning et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt vabaduses seadusekuulekalt elada ja katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid täita. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Mati Sepp (IK 36610150348) temale Ida-Viru Maakohtu 19.augusti 2004.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik