KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 24. jaanuaril 2012. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-11-4135 Kohtunik Ingeri Tamm Taotlus Ats Kalmuse taotlus t

) § 45 , kohus määras:

1. Jätta Ats Kalmuse taotlus talle Lääne Prefektuuri 01.02.
2. a väärteoasja nr 2670,10,000237 otsusega määratud 981,68 euro suuruse rahatrahvi sissenõudmiseks toimuva täitemenetluse peatamiseks ja rahatrahvi ajatamiseks rahuldamata.
3. Saata kohtumääruse koopia Ats Kalmusele ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu kohtutäitur Anne Böckler täidab Lääne Prefektuuri 01.02.
4. a väärteoasja nr 2670,10,000237 otsust Ats Kalmuselt rahatrahvi 981,68 euro sissenõudes. Lisaks rahatrahvi nõudele on täitemenetluses esitatud Ats Kalmuse vastu järgnevad nõuded: kohtutäituri tasu 308,31 eurot, menetluse algatamise tasu 19,17 eurot ja täitekulu 1,27 eurot. Nõuded on täielikult täitmata. 18.10.
5. a esitas Ats Kalmus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale taotluse täiteasjas nr 182/2010/3198 olevate nõuete täitmise peatamiseks kuni 26.03.
6. a, millal ta vabaneb karistuse kandmisest. Vabanemise järgselt soovib Ats Kalmus hakata täiteasjas esitatud 1 nõudeid tasuma maksegraafiku alusel, kuna tema vastu algatatud täiteasjade nõuded on suured ning tal puudub võimalus neid koheselt tasuda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja saatis 06.01.
7. a määrusega Ats Kalmuse taotluse

§ 11alusel menetlemiseks alluvusjärgsele kohtule.

Kohtu seisukoht VTMS § 212 lg 1 kohaselt lahendab VTMS 17. peatükis reguleerimata küsimused ja muud kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses.

§ 45

kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et Ats Kalmuse taotlus täiteasjas nr 182/2010/3198 oleva nõude peatamiseks ja ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ats Kalmus kannab vanglakaristust. Ta on esitanud taotluse 20 erineva täiteasja peatamiseks või ajatamiseks. Justiitsministeeriumi portaali Täitis kohaselt on kõik Ats Kalmuse vastu algatatud täitemenetluste nõuded täielikult täitmata.

§ 31

kohaselt on täitemenetluses esitatud nõuete täitmine võimalik ka isiku vangistuses viibimise ajal ning seega puudub kohtu hinnangul alus Ats Kalmuse vastu algatatud täitemenetluse peatamiseks ajaks, millal Ats Kalmus viibib vangistuses. Ats Kalmuse vangistuses viibimist ei saa lugeda täitemenetlust takistavaks mõjuvaks põhjuseks

§ 45

mõttes.

§ 31

lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa täitemenetluses esitatud nõuete täitmiseks. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. Seega ei saa olla võlgniku suhtes ebaõiglane olukord, kus tema vangistuses viibitud ajal peetakse sissetulekutest kinni üksnes seaduses ette nähtud osa ning vangile on tagatud rahaliste vahendite laekumise korral ka isiklike rahaliste vahendite olemasolu. Ats Kalmuse suhtes algatatud täitemenetluse aluseks on kohtuvälise menetleja otsus, mida Ats Kalmus pole vaidlustanud ning mis on jõustunud. Isik, kes paneb toime väärteo, peab aktsepteerima sellega kaasnevaid tagajärgi ning seda, et väärteo eest kohaldatud rahatrahvi mittetäitmise korral pööratakse see sundtäitmisele ning täitemenetluse korral lisandub võlgnikule täiendavaid kohustusi. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal puudub alus ka täitemenetluses oleva nõude ajatamiseks pärast Ats Kalmuse vangistuse kandmiselt vabanemist. Täitemenetluses olevate nõuete sundtäitmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja ulatuses. Juhul kui Ats Kalmus asub pärast vabanemist tööle, siis pööratakse sissenõue Ats Kalmuse sissetulekule

§-s 132 sätestatud ulatuses, tagades võlgnikule vähemalt palga alamäära ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Praeguseks ei ole teada, milliseks kujunevad Ats Kalmuse sissetulekud pärast karistuse kandmiselt vabanemist, seega ei ole kohtul võimalik hinnata ka Ats Kalmuse tegelikku majanduslikku olukorda tulevikus ning selline rahatrahvi ajatamise taotlus on kohtu hinnangul ennatlik. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Ats Kalmuse taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 182/2010/3198 ning sissenõutava rahatrahvi ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ingeri Tamm Kohtunik 2