Kriminaalasi nr 1-10-2654 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 03.juulil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets juuresolekul kaitsja advokaat

§ 114

p 5 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8, järgi ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 6 kuud vangistust alates 24.novembrist 2003.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 01.juunil 2005.a. Tartu Maakohtu 12.aprilli 2010.a ja 25.aprilli 2012.a määrustega jäeti Janek Kivimäe tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamata. Janek Kivimäe karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 24.mail 2016.a. Janek Kivimäed on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Viljandi Maakohtu 06.veebruari 1997.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 6-kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga;
2. Viljandi Maakohtu 26.märtsi 1998.a ja Tartu Ringkonnakohtu 20.oktoobri 1998.a otsustega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 1, 2 alusel, liites osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ja mõistes liitkaristuseks 7 kuud vabadusekaotust;
3. Viljandi Maakohtu 29.aprilli 1999.a otsusega KrK § 197 lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 7-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vabadusekaotust, mille kandmiselt ta 04.oktoobril 1999.a tingimisi ennetähtaegselt vabastati. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Janek Kivimäel uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 18% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 17%, mistõttu vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähisuhted ja kindel elu- ning töökoht. Janek Kivimägi avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ja hakata elama seadusekuulekalt. Ta asuks elama õele kuuluvasse korterisse, mis on nüüdseks tema andmetel praktiliselt remonditud. Tal on olemas garanteeritud töökoht. Tema toetajateks vabaduses on tema perekond, lapsed ja sõber samast kandist kuhu ta elama asuks. Janek Kivimägi avaldas, et on valmis pika katseaja jooksul kõiki nõudeid täitma. Ta on teinud karistuse kandmise ajal järeldused endisest elust ja on valmis end muutma. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Janek Kivimäe tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud, arvestades seejuures nii korduvat karistatust, viimase kuriteo asjaolusid kui ka distsipliinirikkumist vanglas.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Janek Kivimäe ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janek Kivimäed on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning käesoleval ajal kannab ta teist reaalset vangistust. Temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Vaatamata sellele on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ning pannud muuhulgas toime käesoleva vangistuse aluseks oleva raske isikuvastase ja vägivaldse kuriteo. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ja vaadata, et ennetähtaegse vabastamise puhul ei saaks liigselt riivata ka ühiskonna õiglustunne. Praeguseks on Janek Kivimäe temale mõistetud 12 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest mõned kuud vähem kui 10 aastat juba ära kandnud. Oma tegu ta tunnistab ja võtab selle eest ka täielikult vastutuse. Ta on analüüsinud oma käitumist ja seda mõjutavaid tegureid, s.h seost alkoholi tarvitamisega, on seadnud endale vabanemiseks positiivsed ja reaalsed tulevikueesmärgid, soovib pühenduda perele, hakata tegema koostööd Anonüümsete Alkohoolikute liikumisega ja elada seadusekuulekalt. Samuti on ta vangistuses läbinud mitu kuriteoriske maandavat sotsiaalabiprogrammi, on jätkanud oma haridusteed, s.h asunud omandama keevitaja kutset ning osalenud tööhõives. Suhtlemisel vanglaametnikega ei ole tal probleeme esinenud. Kuigi käesoleval ajal on Janek Kivimäel kehtiv distsiplinaarkaristus, siis tuleb arvestada sellega, et tegemist ei ole vägivallaga seotud ega muidu tõsise iseloomuga rikkumisega, mis juba iseenesest välistaks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse. Arvestades süüdimõistetu üldist käitumist väga pikaaegse vangistuse ajal, tema suhtumist oma õigusvastasesse käitumisse ja selle riskiteguritesse, samuti tulevikuks seatud eesmärke, leiab kohtunik, et hoolimata kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolust on alust arvata, et pikaajaliselt ärakantud karistus on Janek Kivimäe suhtes praeguseks oma eesmärgi juba täitnud ning ta on motiveeritud kandma oma karistust edasi vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Samuti toetavad Janek Kivimäe ennetähtaegset vabastamist elutingimused vabaduses. Tal on olemas lähedaste toetus ja kindel elukoht. Samuti on tal võimalus vabanedes asuda tööle, mis on eriti oluline kuriteoriskide maandamise osas, kuna materjalide põhjal võib järeldada, et vähemalt suures osas on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et nüüdseks on tema võimalik elukoht vabaduses korras, siis puudub kohtul alus selles kahtlemiseks. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on hoolimata tema nõusolekust põhjendatud ka elektroonilise valve kohaldamiseta, mistõttu ei ole valveseadmete paigaldamise võimalikkuse täiendav hindamine vajalik. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Janek Kivimäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on võimalik ja põhjendatud ega riiva liigselt ühiskonna õiglustunnet. On alust arvata, et karistuse kandmine on oma eesmärgi täitnud, isik omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu on kandnud vangistust juba pikka aega, tema käitumine vangistuses on olnud üldjoontes positiivne, ta on aktiivselt tegelenud taasühiskonnastumisele kaasaitavate tegevustega ning on alust arvata, et ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Samuti aitab isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna peamiseks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetu puhul olnud alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise lisakohustuse panemist. Kuigi süüdimõistetu on kinnitanud, et tal on vabadusel olemas garanteeritud töökoht, siis peab kohus vajalikuks talle siiski ka tööle asumise lisakohustuse panemist, et kindlustada tema reaalne tööle asumine ja seega tagada majanduslik stabiilsus. Arvestades seda, et kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime grupis, käesolevaks ajaks on ta juba pikka aega vangistuses viibinud ning tema viimase aja tutvusringkond koosneb seega peamiselt kriminaalse taustaga isikutest, siis peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et välistada nende võimalik negatiivne mõju süüdimõistetule. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada süüdimõistetu Janek Kivimäe (IK 38207246016) temale Viljandi Maakohtu 25.jaanuari 2005.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 4 alusel määrata Janek Kivimäele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 24.maini 2016.a.

§ 78

p 2 alusel hakata Janek Kivimäe katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Määrata Janek Kivimäe katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Janek Kivimäed katseajal järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Janek Kivimäele katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt ühe