) § 90 lg 1 p 3 nõuet ning pani toime
Kohtuistungil Raido Nõmme tunnistas oma rikkumist ning selgitas, et tal oli vaja ema poodi viia, sest ema ise on poolenisti pime ja muud võimalust tal ei olnud. Auto sai menetlusalune isik kasutada tuttava käest, kuid ei uurinud, kas tuttav oleks ka ise saanud temaga poes ära käia ega otsinud muud lahendust. Raido Nõmme tunnistas, et teda on ka varasemalt sama asja eest karistatud, kuid ta ei mõelnud sellele, et võib vahele jääda. Varasemad arestipäevad on kantud, aga rahatrahvid osaliselt tasumata. Enda sõnul on Raido Nõmme üle kahe kuu juba ka autokoolis käinud ning teha on vaja veel vaid eksamid. Karistuseks palub menetlusalune isik endale rahatrahvi määramist. Kuigi praegu tal tööd ei ole ja ta elatub naise sissetulekust, siis usub ta, et saab peagi mitteametliku töö ning saab sellest saadavast rahast trahvi ära tasuda. Arestiga ei ole menetlusalune isik nõus, kuna peab vahel ema hooldama kuna vend, kellega ema elab, on samuti haige. Üldkasuliku töö tegemise ajal oleks Raido Nõmme sõnul võimalik ema hooldada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Raido Nõmme rikkumine on tõendatud ja talle tuleks mõista karistuseks 10 päeva aresti. Teda on ka varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud rahatrahvi ja arestiga, kusjuures trahvid on tasumata ning hetkel tööd ei ole, mistõttu ei ole rahatrahvi mõistmine enam põhjendatud.
lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91 kõrvaldatud.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Raido Nõmme poolt 09.veebruaril 2013.a mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, olles varasemalt 24.mail 2012.a mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on tõendamist leidnud alljärgnevaga: - tema enda ütlustega, milles ta tunnistab nimetatud rikkumise toimepanemist; - 09.veebruari 2013.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl. 3), mille kohaselt kõrvaldati Raido Nõmme 09.veebruaril 2013.a Tartus Surnuaia tänaval mootorsõiduki XXXX juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal vastav õigus puudus; - 24.mai 2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl. 5), mille kohaselt kõrvaldati Raido Nõmme 24.mail 2012.a mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal vastav õigus puudus; - Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi väljatrükkidega (tl. 8-9), millest nähtub, et Raido Nõmmel juhtimisõigus puudub. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et Raido Nõmme rikkus
lg 1 p 3 nõuet ning pani toime
Subjektiivsest küljest tegutses Raido Nõmme
Ta teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, ta on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ei ole vahepeal vastavat juhtimisõigust omandanud. Kuna Raido Nõmmet on ka varasemalt korduvalt juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, siis teadis ta ka seda, et ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima hakates täidab ta oma tegevusega vastava süüteokoosseisu tunnused, kuid asus vastutustundetult siiski mootorsõidukit juhtima. Kuivõrd Raido Nõmme teos puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis tuleb ta
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
S § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut ning ühe trahviühiku suurus on 4 eurot. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Raido Nõmme käitumises kohus tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Toimepandud rikkumine kujutas endast potentsiaalset ohtu lisaks menetlusaluse isiku enda elule ja tervisele ka teiste isikute elule, tervisele ja varale. Menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil avaldatud selgitused juhtimisõiguseta autojuhtimise kohta on kohtu hinnangul ennastõigustavad ja kohati ebausutavad ning näitavad tema ükskõikset suhtumist oma õigusvastasesse käitumisse. Tegemist ei ole menetlusaluse isiku esmase rikkumisega. Teda on juba varasemalt korduvalt karistatud samasuguste rikkumiste eest nii rahatrahvide kui ka arestiga. Vaatamata sellele on ta aga oma ebaseaduslikku käitumist tahtlikult jätkanud. Varasemalt määratud rahatrahvid on tal tasumata ning enda sõnul puudub tal hetkel ka kindel töökoht ja sissetulek. Eeltoodu viitab, et Raido Nõmmele varasemad karistused mingisugust positiivset mõju avaldanud ei ole, samuti on tal osad karistused üldse kandmata, jättes tasumata rahatrahvid. Vaatamata ka raskemaliigilise karistuse, aresti, kandmisele on ta jätkanud teadlikult oma ebaseaduslikku käitumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ei ole põhjendatud karistada Raido Nõmmet sanktsiooni kergema karistusliigiga, s.o rahatrahviga, vaid talle tuleb mõista karistuseks arest. Kuna menetlusalust isikut on ka varem karistatud samasuguste rikkumiste toimepanemise ees aresti alammäära lähedase karistusega, siis leiab kohtunik, et seekord on põhjendatud mõista talle karistus, mis jääb sanktsiooni esimese kolmandiku ülemisse poolde. Kuna varasemalt Raido Nõmme puhul ei ole üldkasuliku töö tegemist karistuse asendamisena kohaldatud, siis on põhjendatud sel korral määrata talle selleliigiline karistus, mis ehk mõjutaks teda rohkem kui eelnevad karistused. Karistuse kandmine üldkasuliku tööna annaks Raido Nõmmele võimaluse ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada ja samas ka vajadusel oma perekonna eest hoolitseda. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada ja mõista Raido Nõmmele karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi arest kaheksa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.