Obsah (5)

§ 184§ 74§ 75§ 78§ 56

1-12-7979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-7979 (12730000352) kohtunik Ing

§ 184

lg 1 järgi üldmenetluses Taavi Pern Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Antti Oolo – isikukood 36701110348, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, elukoht: XXX, töökoht: OÜ XXX, tõkend – alates 20.02.2012.a. kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld Varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras eelnevalt karistatud. Paavo Paal (kokkuleppel) RESOLUTSIOON 1. Antti Oolo süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta Antti Oolole mõistetud tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Antti Oolo ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2,7 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). 3.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Antti Oolot järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Antti Oolot mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. 5.

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustada Antti Oolot käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada Antti Oolole määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest 21.01.2013.a.

1. Antti Oolo suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Antti Oololt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu (kaitsja Dmitri Školjar) summas 115,20 eurot (sada viisteist eurot ja kakskümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 800 (kaheksasada) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot.
3. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Antti Oolo, 1-12-7979, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisikulu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõend, narkootiline aine, mis asub hoiul EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. 2
8. Esitatud süüdistus: 1.1 Antti Oolot süüdistatakse selles, et tema omandas 03.10.2011 Tallinnas, Kaupmehe 6 juures XXXebaseaduslikult vähemalt 8,4 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o suures koguses narkootilist ainet, samuti omandas ta XXX
9. a septembris Tallinnas vähemalt 0,89 grammi marihuaanat. Omandatud narkootilisi aineid hoidis A. Oolo enda elukohas Tallinnas, aadressil Kaupmehe 6-14, kust need 05.10.2011 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 1.2 Kaitsja on seisukohal, et süüteo toimepanemine Antti Oolo poolt ei ole tõendamist leidnud.

§ 184

lg 1 ei vasta kriminaalseadusele esitatavatele nõuetele rikkudes sellega põhiseaduse õigusselguse põhimõtet, samuti PS § 13 sätestatut.

1. Tõendid ja hinnang tõendite lubatavusele. 2.1 Kohus uuris järgmisi tõendeid: süüdistatav Antti Oolo kohtuistungil antud ütlused (tl 1315), tunnistaja XXXütlused (tl 15-17), tunnistaja XXXütlused (tl 17-18), tunnistaja XXX ütlused (tl 18-19), tunnistaja XXXütlused (tl 19-20), tunnistaja XXXütlused (tl 20-21), Antti Oolo poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana 20.02.2012 antud ütlused (tl 23-25), Antti Oolo poolt kohtueelses menetluses tunnistajana 05.10.2011 antud ütlused (tl 26-28), 05.10.2011 koostatud läbiotsimismäärus (tl 29), 05.10.2011 koostatud Tallinnas aadressi XXXläbiotsimisprotokoll (tl 30-31), koopia jälitustoimingu protokollist (tl 32-34), 06.10.2011 koostatud asitõendite vaatlusprotokoll (tl 35-36), ekspertiisimäärus (tl 37-38), narkootilise aine ekspertiisiakt nr 11E-AN0909 (tl 39-41), koopia EKEI vastusest järelpärimisele (tl 4244), Kanal 2 juhatuse liikme XXXpoolt 05.10.2012 koostatud tõend (tl 45), 26.06.2012 sõlmitud kokkulepe kriminaalasjas nr 12230103203 (tl 46-48). 2.2 Käesolevas kriminaalasjas on tõusetunud küsimus sellest, kas läbiotsimine on teostatud seaduslikult ning kas menetlusaluse isiku ülekuulamisel on järgitud menetlusõigust. Seetõttu annab kohus esmalt hinnangu tõendite lubatavusele. Kaitsja tugineb asjaolule, et läbiotsimismäärus oli KrMS § 91 lg 2 ja 21 nõuete rikkumise tõttu ebaseaduslik, millest tulenevalt on ebaseaduslikult hangitud tõenditeks ka läbiotsimisprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll ja ekspertiisiakt. Läbiotsimismääruse on koostanud
2. oktoobril 2011 prokuröri abi Günter Koovit. KrMS § 91 lg 2 kohaselt läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 3 loetletud erandeid. Sama sätte lg 21 kohaselt läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel. Asjaolu, et läbiotsitavas kohas võidi toime panna kuritegu, on tõendamist leidnud jälitusprotokolliga. Kaitse on esile toonud asjaolu, et süüdistatava näol on tegemist informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötleva isikuga, kelle juures võib läbiotsimist toimetada ainult eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel. Väide, et Antti Oolo näol on tegemist isikuga, kelle tegevusalaks on informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemine, on kohtu hinnangul asjas tõendamist leidnud. AS Kanal 2 poolt
3. oktoobril 2012 väljastatud tõendi kohaselt osutas Antti Oolo ajavahemikul 01.02.2005 kuni 05.08.2012 OÜ-ga Filmilabor sõlmitud lepingu alusel teenuseid AS-le Kanal 2 seoses saatega Reporter. Antti Oolo ütluste 3 kohaselt on ta OÜ Filmilabor ainus juhatuse liige ning ainus selles äriühingus pidevalt tegutsev inimene. Seoses AS-ga Kanal 2 sõlmitud lepinguga oli tema tööülesandeks saate Reporter päevatoimetamine. Antti Oolo ütluste kohaselt allub päevatoimetajale terve toimetus, ta teeb valiku, millised uudised sel päeval kajastatakse, kes kui pika loo teeb, millal minnakse võttele, toimetab, otsustab, mis millal eetrisse läheb. Küsimusele, kas läbiotsimine oleks tulnud käesoleval juhul teostada kohtu määruse alusel, tuleb vastata eitavalt. Seaduses teatavate tunnustega isikutele tehtavad erandid ei ole seatud nende isikute hüvanguks või privileegiks. Need piirangud kannavad reeglina kõigi ühiskonnaliikmete põhiseaduslike õiguste tagamise eesmärki. KrMS § 91 sätestab läbiotsimise puhuks erandi üldisest notari- või advokaadibüroos, aga ka informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötleva isiku juures. Notarid ja advokaadid valdavad oma tööülesannete tõttu informatsiooni, mis on seaduse kohaselt konfidentsiaalne. KrMS muudatuse ette näinud seaduse seletuskirja kohaselt (http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=886980&u=20101215 145522) on ajakirjandusvabadus osa Põhiseaduse § 45 sätestatud väljendusvabadusest. Põhiseaduse § 45 kehtestab üldise nn negatiivse kohustuse mitte sekkuda väljendusvabadusse. Allikakaitse on ajakirjandusvabaduse üks põhitingimustest ja KrMS eriregulatsioon on kantud allikakaitse tagamise eesmärgist. Kohtu hinnangul KrMS § 91 lg 21 erisus teatavate kutse- ja tegevusalade esindajate suhtes lähtub nende isikute tööst ja on kohaldatav vaid nende tööga seoses. Seisukohta kinnitab ka advokatuuriseaduse § 43 lg 5, mille kohaselt advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbiotsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab. Eelviidatud seletuskirja kohaselt soovis seadusandja informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil valdava suhtes viia regulatsiooni sarnaseks advokaatide ja notaritega. Asjaoludele, mis ei tulene isiku kutsetegevusest, eriregulatsioon ei laiene. Käesoleval juhul on nii Antti Oolo kui ka XXXandnud ütlused selles, et Anti Oolo omandas narkootilise aine isiklikuks tarbimiseks. Läbiotsimise seotust just nimelt XXXpoolt müüdud narkootikumidega märkis istungil ka tunnistaja XXX: „Ma ei tulnud looga seotud asju otsima, me otsisime XXXseotud asju“. Isegi kui KrMS § 91 lg 21 laieneks advokaadile, notarile ja informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlevale isikule igal juhul, eeldab regulatsiooni kohaldamine isiku avaldust eriregulatsiooni alla kuulumise ja selle kohaldamise soovi kohta. Oolo sellesisulist avaldust ei teinud. Kohtu hinnangul ei kuulu kutse- ja ametitegevuse tagatised isiku üldõiguste hulka, mida on kohustatud tutvustama menetleja. Neid peab vastavat ametit pidav isik ise teadma. 2.3 Prokurör on asunud seisukohale, et süüdistatava ütlused on vastuolulised ja tuleb tervikuna kõrvale jätta. Süüdistatav on kohtuistungil märkinud, et ütleb varasematest ütlustest lahti, kuivõrd tema suhtes on toime pandud menetlusnormide rikkumisi. Erinevates menetlusetappides antud ütluste diametraalse erinevuse korral tuleb tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta (RKKrKo 3-1-1-13-12). Käesoleval juhul ütlustes diametraalseid erinevusi ei ole. Süüdistatav on teo toimepanemise asjaolude kohta keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest. KrMS § 294 p1 kohaselt kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada 4 tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMSKomm (Juura 2012) § 294 kohaselt on nimetatud säte oluline erand KrMS § 15 sätestatud tõendite kohtuliku uurimise vahendituse põhimõttest. Seega juhul kui isiku poolt kohtueelses menetluses ütluste võtmisel ei ole rikutud menetlusnorme määral, mis tingiks nende tõendina kasutamise lubamatuse, on kohtueelses menetluses antud ütlused kohtus ütluste andmisest keeldumise korral kasutatavad. Kaitsja ja Antti Oolo on seisukohal, et süüdistatava õigusi menetluses on rikutud, mistõttu ei ole eeluurimisel antud ütlused tõenditena lubatavad. Antti Oolo oleks tulnud üle kuulata juba algselt kahtlustatavana, mitte tunnistajana. Kahtlustatavana antud ütlused ei ole samuti lubatav tõend, kuna need on sisuliselt kopeeritud tunnistajana antud ütlustest ja kahtlustatava õigustest ei saanud Antti Oolo aru. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. On tõsi, et Antti Oolo kuulati
4. oktoobril üle tunnistajana, samas kui 10 grammi marihuaana ost on käsitletav suures koguses narkootilise aine omandamisena. Kahtlustamaks isikut kuriteo toimepanemises tuleb menetluse käigus välja selgitada, millise ainega on tegu ning milline oli omandatud aine kogus. Menetluse läbiviimise küsimustes üle kuulatud tunnistaja XXX, kelle ütluste kohaselt kuulas ta Oolo üle tunnistajana, kuna isik oli algselt allutatud menetlustoimingutele tunnistajana. Kahtlustavaks muutus ta pärast seda, kui oli valminud ekspertiisiakt, mille kohaselt oli tegemist narkootilise aine suure kogusega. Kohtu hinnangul on oluline, et isikule selgitati tunnistajana ülekuulamisel õigus keelduda ütluste andmisest, kui need ütlused võivad kuriteo toimepanemises süüstada isikut ennast. Nimetatu on ülekuulamise protokolli tunnistaja õiguste osas sõnaselgelt lahti kirjutatud. Samuti on lahti kirjutatud tunnistaja õigus taotleda, et ülekuulamise juures viibiks tema õiguste kaitseks advokaat. Antti Oolo on õiguste tutvustamise järel andnud ennastsüüstavad ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Antti Oolole selgitatud KrMS kahtlustatava õigusi. Ülekuulamise juurde ta kaitsjat soovinud ning andis ka seal varasemaid ütlusi kinnitavad ennastsüüstavad ütlused. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-36-07 asunud seisukohale, et kaitseõiguse rikkumise korral isiku poolt tunnistajana antud ütlused on kasutatavad tõenditena üksnes siis, kui need langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides. Käesolevas asjas on andnud Antti Oolo nii tunnistajana kui ka kahtlustatavana ühesuguseid ütlusi, mistõttu on tema eeluurimisel antud ütlused tõendina kasutatavad. Oolo väidab, et ta ei saanud talle tutvustatud õigustest aru. Kohtul sellekohast kahtlust ei tekkinud. Menetluse käigu kohta üle kuulatud tunnistaja XXX andis ütlused selle kohta, et isikut üle kuulates laseb ta kõigepealt menetlusele allutatud isikul õigused läbi lugeda ning teatud faktid (mh õiguse mitte anda enda vastu süüstavaid ütlusi) kordab suuliselt üle. Tunnistaja XXX mäletamist mööda möödusid mõlemad ülekuulamised rahulikus ja sõbralikus õhkkonnas, Oolo puhul mingit ärevusseisundit ta ei mäleta. Oolo väliselt rahulikku käitumist kinnitas ka tunnistaja XXX. Antti Oolol on keskharidus, ta töötas saate Kanal 2 saate Reporter päevatoimetajana. Kohtu hinnangul on sellistele tunnustele vastav isik võimeline aru saama loetust ja räägitust. Võime toimuvast adekvaatselt aru saada ja kohaselt reageerida ilmnes Oolo puhul ka kohtuistungil tunnistajate ülekuulamise käigus. Tema oskus kuuldud informatsiooni analüüsida ning sellele koheselt reageerida on võrreldav keskmise kutselise menetlusosalisega. 5 2.4 Tunnistajatena üle kuulatud isikud XXX, XXX ning XXXolid antud kriminaalasja menetlemisega seotud isikud. Riigikohus on otsuses 3-1-1-42-05 selgitanud, et kriminaalasja uurimise käiku puudutavate küsimuste tõusetumisel võib tekkida vajadus kuulata nende asjaolude osas üle ka uurimisasutuse ametnik. Kokkuleppeliselt nimetatakse ka kriminaalasja uurimise käiku puudutavate asjaolude osas asetleidva menetleja ülekuulamist tunnistaja ülekuulamiseks, kuigi selle isiku ütlused ei kajasta tõendamiseseme asjaolusid § 62 mõttes (KrMSKomm § 66). Kuivõrd tunnistajad XXX, XXX ja XXX on üle kuulatud kaitsja poolt tõstatatud menetluse käiku puudutavate küsimuste selgitamiseks, on tegemist lubatava tõendiga. 2.5 Narkootilise aine suure koguse osas on tõenditena uuritud EKEI-s kohtutoksikoloogia eksperdina töötava Mailis XXX ütlusi ja sama isiku poolt väljastatud vastust Lõuna Ringkonnaprokuratuuri järelepärimisele. KrMS § 1091 lg 1 kohaselt on asjatundja füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. Sama sätte lg 3 p 2 kohaselt asjatundja võib üle kuulata nende asjaolude kohta, mille osas ta oskab selgitusi anda oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. Asjatundja ütlus kuulub KrMS
5. ptk
6. jakku, mille pealkiri on „eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine“. KrMS § 123 lg 1 kohaselt tõendamisel võib kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitsja on tõstatanud küsimuse sellest, et narkootilise aine suur kogus tulnuks välja selgitada ekspertiisi käigus. Riigikohtu poolt kohtasjas 3-1-1-68-08 käsitletu kohaselt on võimalik narkootilise aine suurt kogust tuvastada ainuüksi tunnistajate ütluste alusel. Riigikohtu otsuse 3-1-1-96-11 p 17 kohaselt võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega.
7. Kohtu seisukohad 3.1 Alljärgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas on toime pandud tegu vastab narkootilise aine käitlemise (omandamine ja valdamine) objektiivsele teokoosseisule ning kas teo on toime pannud Antti Oolo.
8. oktoobril 2011 koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt tehti Antti Oolole enne tema elukoha XXXläbiotsimist ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud narkootilised ained. Sama protokolli p-s 8 on märgitud läbiotsimisena leitud esemetena elutoa laualt klaasist purgist üks pruuni värvi papist kohvitops, mis on poole ulatuses täidetud rohelist värvi taimsete osadega ja samast klaaspurgist üks valget värvi kilekott, milles rohelist värvi taimeosad. Nimetatud esemed on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 11E-AN0909 kohaselt papist kohvitopsis olevad rohelised taimeosad massiga 8,4 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (17%). Valges kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga 0,89 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (13%). 6 Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad lisa 1 kohaselt kuulub kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) I nimekirja.
9. oktoobril 2011.a. koostatud jälitusprotokolli kohaselt kohtus XXXKaupmehe tn 6 maja juures maja trepikojast väljunud Antti Oologa, kes istus XXXjuhitud autosse kõrvalistuja kohale. Viibinud umbes paar minutit autos, Oolo väljus, käes umbes kahe rusika suurune kokku pandud kilekoti nutsakas ja sisenes uuesti Kaupmehe 6 majja. Tunnistaja XXXütluste kohaselt andis ta 03.10.2011 Kaupmehe tänaval Antti Oolole 10 grammi marihuaanat ja sai selle eest raha. Antti Oolo kinnitab kahtlustatavana antud ütlustes, et on omandanud kanepit kahel korral –
10. aasta septembris ja 03.10.2011 XXX. Käitlemisena käsitletakse

§ 184lg1 kohaselt muuhulgas omandamist ning valdamist.

Asjaolu, et Antti Oolo on narkootilist ainet omandanud ning vallanud, on eelnevaga tõendamist leidnud. 3.2. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus sellest, kas 8,4 grammi 17% tetrahüdrokannabinooli sisaldusega ja 0,89 grammi 13 % tetrahüdrokannabinooli sisaldusega marihuaana näol on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus selgitas otsuses 3-1-1-68-09 p 8.1, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad. Kohtuasjas 3-1-1-67-08 asus Riigikohus seisukohale, et narkootilise aine suur kogus kui

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid. Tunnistaja Mailis XXX selgitas kohtuistungil, et marihuaana näol on tegemist kanepi emataime õisikuga, mis sisaldab erinevaid kannabinoide – aineid, mis joovet annavad. Keskmiselt läheb ühele isikule narkojoobe tekitamiseks vaja marihuaanat 500 mg kuni 1 gramm. Mida suurem on tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus, seda vähem marihuaanat vaja läheb. Tavaliselt on joobe tekitamiseks vajalik 500-750 mg. 1-grammine sigaret on tavaliselt inimesel, kellel on palju käes, tahab suurt joovet saada või on kehva kvaliteediga marihuaana. Marihuaanas on THC 7-14 %, Eestis jääb see tavaliselt alla 10%. Tunnistaja XXXi ütluste kohaselt 500–750 mg kanepisuitsust võiks 7-10 % THC sisalduse korral saada juba korraliku joobe. Seega piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks juba 7,5 grammist 7-10% THC sisaldusega marihuaanast.

1. oktoobril 2011 omandatud marihuaanast andis Antti Oolo läbiotsimisel välja 8,4 grammi ja selle aine THC sisaldus oli 17%. Seega ainuüksi nimetatud koguse näol on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Antti Oolo 7 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli ta
2. oktoobril 2011 XXX käest ostetud kogusest jõudnud juba eelnevalt ühe korra suitsetada. Seega oli
3. oktoobril 2011 omandatud aine kogus veelgi suurem kui 8,4 grammi. Lisaks andis Antti Oolo välja veel 0,89 grammi 13 % THC sisaldusega marihuaanat, mis oli tal enda ütluste kohaselt säilinud eelmisest korrast. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt võiks sellest kogusest joobe saada isegi kaks inimest, sest 13% on üsna suur THC sisaldus. Kuigi tunnistaja XXX on andnud joobe tekkimiseks vajaliku koguse ülemise piirina 1 gramm, ei saa sellest kohtu hinnangul lähtuda. Selline kogus ainet joobe tekkimiseks võib tunnistaja sõnul kuluda isikul, kelle keha on suurema rasvasisaldusega, suitsetamisel oskamatu. Eelkõige peaks sellisel juhul olema kehva kvaliteediga marihuaana. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-121-06 kohaselt tuleb aine koguse hindamisel aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Ekspertiisiaktist ja tunnistaja XXX ütlustest nähtuval oli käesoleval juhul aine kvaliteet väga hea. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest järelepärimisele nähtub, et keskmine marihuaana kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele isikule on 750 mg (0,75 g). Seega on kohtu hinnangul väljaspool kahtlust asjaolu, et 8,4 grammi 17% tetrahüdrokannabinooli sisaldusega ja 0,89 grammi 13 % tetrahüdrokannabinooli sisaldusega marihuaanast piisas joobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele. Kohtu hinnangul on

§ 184

koosmõjus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 põhiseadusega kooskõlas. PS § 23 lg-st 1 tuleneb karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa). Riigikohtu üldkogu on otsuse 3-4-1-16-10 punktis 50 asunud seisukohale, et selle põhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Karistusseadustik § 184 sätestab narkootilise aine suure koguse käitlemise karistatavuse. Suure koguse mõiste sätestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 läbi asjaolu, et kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtu hinnangul on nimetatu piisavalt selges määratletuse astmes ning tagab karistatava käitumise ettenähtavuse. Sama seaduse § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud. Erandid on tehtud vaid käitlemisele meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Erandite väline käitlemine on sõnaselgelt karistatav nii suures kui ka väikeses koguses (sama seaduse § 151). Millisest kogusest asendub üks süüteomenetlus teise menetlusega, ei ole kohtu hinnangul oluline seaduses sätestada. 3.3. Antti Oolo on teo toime pannud kavatsetult, s.o seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt pidanud seda võimalikuks. Kahtlustavana antud ütlustes selgitas Oolo, et kuni oktoobrini 2011 suitsetas ta kanepit umbes korra nädalas. Kanepit hankis ta nii, et küsis XXX, kas oleks võimalik seda kuskilt saada. XXX sõnul müüs ta Oolole 10 grammi (s.o suure koguse) seetõttu, et Oolo soovis osta 10 grammi. Seega oli Annti Oolol kavatsus omandada ja vallata suurt kogust narkootilist ainet. Nimetatuga on täidetud

§ 184süüteokoosseis.

8 3.4 Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ja puuduvad

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.
3. Vastavalt toime pandule tuleb isikut karistada

§ 184

näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antti Oolot tuleb karistada vangistusega, kuivõrd

§ 184sanktsioon teisi karistuse liike ei võimalda.

Kohus loeb Antti Oolo süü väikeseks. Ta käitles narkootilist ainet vaid enese tarbeks. Tegemist oli kogusega, milline jääb narkootilise aine suure koguse alampiiri lähedale. Oolot tuleb käsitleda kriminaalkorras varem karistamata isikuna. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on Antti Oolot võimalik karistada vangistusega sanktsiooni miinimumi lähedases määras. Vabaduskaotusliku karistuse ära kandmine ei ole Antti Oolo puhul otstarbekas, kuivõrd tegemist on varem karistamata isikuga. Samas ei ole kohtu hinnangul võimalik isiku suhtes katseaega kohaldada ilma kontrollnõudeid määramata. Kuigi Antti Oolo oli istungil äärmiselt häiritud võimalikust saabuvast karistatuse faktist, ei mõjuta see teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Antti Oolo viimasest sõnast nähtuvalt puudub tal faktiliselt mistahes teokriitika. Ta küll ei puudutanud otseselt enda poolt toime pandut, kuid oli seisukohal: „ Igal inimesel on oma vaba tahe ja õigus endaga teha seda, mida ise tahab. Kes on rumal, võib end ära tappa või mürgitada… Ajad muutuvad, kõik muutub. Kui teisi ei häiri oma käitumisega, on lubamatu sekkuda inimese eraellu. Kanepi tarvitamise kultuur ulatub Eestis kaugele, meie esiisad on tarbinud seda. See võib juba meil geenides olla nagu alkohol“. Karistusseadustiku rahvatervise vastaste süütegude peatükis sisalduvad süüteokoosseisud ei ole suunatud konkreetse isiku elu ja tervise kaitsele. Rahvatervis on kollektiivne ehk indiviidiülene õigushüve: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt. Kohtu hinnangul võib teokriitika tekkimisele kaasa aidata (ning seeläbi ka eripreventiivset eesmärki täita) perioodiline kohtumine kriminaalhooldajaga ning isiku vabal tegevusel lasuvad piirangud muude kontrollnõuete näol. Samuti tuleb isikule seada käitumiskontrolli ajaks täiendavad nõuded mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega. Prokuröri taotletud osalemist kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis ei pea kohus vajalikuks kohaldada, kuivõrd grupilised programmid Antti Oolo taoliste isikute jaoks faktiliselt puuduvad. Isikule koostataks sellisel juhul individuaalprogramm, mis faktiliselt seisneb teemakohastes vestlustes kriminaalhooldajaga. Teemakohased vestlused kriminaalhooldaja juures toimuvad sõltumata isikule sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse määramisest. Kohus otsustas Antti Oolo süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta Antti Oolole mõistetud tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies 9 ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Antti Oolo ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2,7 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn).

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Antti Oolot mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustada Antti Oolot käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega.

1. Asitõendid Asitõendiks olev narkootiline aine, mis asub hoiul EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsja Dmitri Školjarile summas 115,20 eurot (sada viisteist eurot ja kakskümmend senti); KrMS § 179 alusel sundraha 800 (kaheksasada) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Antti Oolo, 112-7979, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisikulu“. Ingrid Kullerkann kohtunik Ain Kabal rahvakohtunik 10 Elve Kaas rahvakohtunik