lg 2 p 2 järgi Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Aleksandr Abdurahmanov ik 38004287012, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: ametlik töökoht puudub, elukoht: XXX, asukoht: Vangla. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 02.06.2013, alates 03.06.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud viis korda, viimati Harju Maakohtu 30.09.2008 otsusega
lg 2 p 2 ja § 121 järgi
Advokaat Gennadi Kull Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Aleksandr Abdurahmanov süüdi tunnistada
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, arvestades karistusaja algust alates Aleksandr Abdurahmanovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 02.06.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel eeskirjadejärgselt hävitada. Asitõendid: kriminaaltoimiku juurde võetud (tagakaanele kinnitatud ümbrikus) kolm fooliumi tükki ja kaks minigrip kilekotti kohtuotsuse jõustumise järgselt
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 02.06.2013.a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 1,21 grammi (milles puhtal kujul oli fentanüüli kokku 0,054 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Aleksandr Abdurahmanov hoidis osundatud narkootilist ainet kuni 02.06.2013.a kellani 00.10 enda valduses, mil see Tallinnas Sõpruse pst 5 asuva maja juures tema kahtlustatavana 2 kinnipidamise käigus politseitöötajate poolt tema taskust kolme fooliumvoldikusse ja ühte minigripp kilekotti pakendatuna leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamisega ja valdamisega isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Aleksandr Abdurahmanov toime
MS § 245 sätetest on 28.11.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Vahur Verte, süüdistatava Aleksandr Abdurahmanov ja tema kaitsja Gennadi Kull vahel järgnev kokkulepe: 1. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus Aleksandr Abdurahmanovi süüditunnistamist
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Aleksandr Abdurahmanovi poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 02.06.2013, mil ta peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4; 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4, 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-st 1; 180 lg 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;
lg 1; 83; 184; 191 asub kohus seisukohale, et Aleksandr Abdurahmanov tuleb temale
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses, sundraha kui ka riiklikul ekspertiisiasutusel aine ja bioloogilise materjali tuvastamiseks läbiviidud ekspertiiside kulu. Kohus möönab, et süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Süüdistatava sõnade kohaselt oli tal enne kinnipidamist mitteametlik tulu ja kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanemine on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod on samaliigilised eelnevalt toimepandud kuritegudega. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need 3 jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine ning isiku vabadust piirava pikemaajalise karistuse kohaldamine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest pikema perioodi jooksul. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.