KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprillil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-9949 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Rina G

§ 195

lg 2 alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 2. Ida-Viru Maakohtu 29. mai 2000.

§ 195lg 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega; 3.

Ida-Viru Maakohtu 22. aprilli 2002.

§ 203

lg 1 alusel 3-kuulise vabadusekaotusega, mida suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust;

1. Ida-Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega KarS § 325 lg 2 p 3 alusel 4 kuu 18 päeva pikkuse vangistusega;
4. Ida-Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9, KrK § 140 lg 2 p 1, § 108 lg 2 p 1 ja § 142 lg 2 p 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega;
7. Viru Maakohtu
8. detsembri
9. a otsusega KarS § 121 ja § 257 järgi 3-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud 27 päeva vangistust algusega
10. detsembrist
11. a. Igor Kotlyarovi on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Igor Kotlyarovi uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas toetav lähisuhtevõrgustik, kindel elukoht oma abikaasa ja lapse juures ning olemas on kõik vajalikud nõusolekud ja täidetud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu abikaasa on nõus teda vabanemisel ka materiaalselt toetama ning samuti on süüdimõistetul tema sõnul vabanemisel olemas kindel töökoht lukksepana. Kohtumenetluse poolte seisukohad Igor Kotlyarov kinnitas kohtuistungil, et on tutvunud kriminaalhoolduse tingimustega ning on nõus neid täitma. Samuti on ta nõus vajadusel läbima sotsiaalabiprogramme, et tegeleda oma uimastiprobleemiga ning mõistab, et peab hoiduma kriminaalkorras karistatud isikutest ja varasematest kuriteokaaslastest. Süüdimõistetu sõnul tema vanemad ja abikaasa töötavad ning ka tal endal on olemas pension ning töökoht keevitajana. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu kuritegude põhjuseks on olnud narkootikumide tarvitamine, kuid viimasel ajal on tema käitumine olnud positiivne, ta on näidanud oma võimekust ja soovi vabaneda ning vabastamist toetavad ka tema edasised elutingimused. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Igor Kotlyarovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör 2 leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ning kriminaalhooldus aitaks kaasa tema edasisele õiguskuulekusele suunamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Igor Kotlyarov ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus Igor Kotlyarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Igor Kotlyarovi puhul on positiivne vabanedes kindla elu- ja töökoha ning lähedaste igakülgse toetuse olemasolu. Süüdimõistetu vabastamisjärgne elukoht vastab ka elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks vajalikele tingimustele ning täidetud on kõik muud elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tingimused. Positiivne on ka see, et süüdimõistetu on vangistuses tegelenud oma uimastisõltuvuse probleemiga, on osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonis ja Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi projektis „Inglipuu“ ning käesoleval ajal läbib sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Samas aga peab kohus arvestama, et Igor Kotlyarovi on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, millest reaalne vangistus on talle mõistetud kuuel korral. Ühel korral on ta varasemalt olnud ka katseajal, kuid karistus on täitmisele pööratud. Seega võib järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta jätkanud kriminaalset tegevust ja kehtestatud reeglite rikkumist. Kuigi kohus hindab süüdimõistetu positiivseid muutusi käesoleva vangistuse kandmise ajal, ei ole siiski tekkinud piisavalt kindlat veendumust, et käesolev vangistus oleks oma eesmärgi täitnud ning et edaspidiselt suudaks süüdimõistetu vabaduses olles seadusekuulekalt käituda ja kriminaalhoolduse nõudeid järgida, eriti arvestades, et ka käesolevast vangistusest on Igor Kotlyarovil neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatud põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu on varasemalt pannud kuritegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil ning et rahuldada oma uimastisõltuvusest tulenevaid vajadusi. Samuti on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, kuid süüdimõistetu enda sõnul oli see nii pigem varasemate, vägivaldsete, kuritegude puhul. Süüdimõistetu ise on hinnanud peamiseks probleemiks siiski varasemat narkootikumide tarvitamist ja selle varjamist perekonnaliikmete eest. Kuigi käesoleval ajal on süüdimõistetu enda sõnul piisavalt motiveeritud narkootikumidest vabanemisel hoiduma ning ka vangistuses on ta narkosõltuvuse probleemidega tegelenud, siis puudub kohtunikul siiski piisav veendumus, et süüdimõistetu seda ka tegelikult käesoleval ajal vabanemisel teha suudaks ega hakkaks oma tarbimisharjumusi ka edaspidiselt lihtsalt teiste isikute eest varjama. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu tarvitanud mitmeid erinevaid narkootikume, sealhulgas süstimise teel, mistõttu võib järeldada, et nendest lõplik loobumine vajab ilmselt ka keskmisest suuremat tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Arvestades seda, et süüdimõistetu on oma vangistuse aegse ja varasema käitumisega näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata selle tagajärgedega, siis ei ole kohtul piisavat veendumust, 3 et süüdimõistetu suudaks ennast piisavalt distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama ja sellest tulenevalt ka kuritegusid sooritama hakata. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu hinnangul vangistus talle mõju avaldanud ning ta saab aru, et on vabaduses vajalik oma perele ja lapsele, siis ei loo nimetatud asjaolud kohtu jaoks süüdimõistetu suhtes siiski piisavat usaldusväärtust, eriti arvestades seda, et tegemist ei ole süüdimõistetu esimese vangistusega ning perekond ja laps olid tal ka enne käesolevat vangistust olemas. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Igor Kotlyarovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse tingimusi. Igor Kotlyarovil tuleks vangistuses näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ning on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja uimastitest loobuma. Samuti tuleks tal võimalusel jätkata enesehariduslike ja taasühiskonnastavate tegevustega. Peet Teidearu Kohtunik 4