lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
augusti 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja karistusaja alguseks loeti
lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 alusel 6-kuulise vangistusega, millest
alusel pöörati kohesele täitmisele 2 kuud vangistust ja 4 kuud vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 4. Harju Maakohtu 05. septembri 2006. a otsusega
lg 2 p 4, 8 alusel 3kuulise vangistusega, mis jäeti
alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata,
lg 1 alusel liideti ka eelmise kohtuotsusega mõistetu karistus, mis jäeti aga vastavalt eelmisele kohtuotsusele 2-aastase katseajaga samuti täitmisele pööramata, samuti karistati
lg 2 p 4, 8 järgi 7-kuulise vangistusega ning
lg 2 alusel suurendati mõistetud 7-kuulist vangistust eelmiste karistuste võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud vangistust; 5. Harju Maakohtu 18. augusti 2010. a otsusega
lg 2 p 9 alusel 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 4-kuuliseks vangistuseks, mis jäeti
Igor Bõkovi on korduvalt karistatud ka väärtegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Igor Bõkovil vabaduses on elukoht, kuid puudub töökoht. Enne vangistust puudus töökoht; hooldas elukaaslase ema. Tema tutvusringkonda kuulus kriminaalse taustaga isikuid. On kuritegelikule käitumisele leidnud õigustusi. Soovib 2 vabaneda vanglast ennekõike elukaaslase pärast , kel raske saada hakkama abi vajava emaga. Iseloomult mõjutatav ,suutmatus mõelda tagajärgedele. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Igor Bõkovil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähisuhted ja kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekud. Kindla töökoha kohta andmed puuduvad, kuigi süüdimõistetu on viidanud, et tegelikult on tal see olemas. Tutvusringkonda on kuulunud ka kriminaalse tausta ja käitumisviisiga isikuid. Käitumist võib vabanemisel mõjutada narkootikumide tarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad Igor Bõkov selgitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda tööle ning luua pere. Narkootikume ta enam tarvitada ning kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda ei soovi. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et riskid on alati olemas. Sotsiaalprogramme saaks läbida ka vabaduses. Igor Bõkovil on toetav sotsiaalvõrgustik ning nägemus tuleviku elule, võimalik asuda tööle. Prokurör Igor Bõkovi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, arvestades eelkõige tema korduvat karistatust, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist kui ka distsipliinirikkumist vangistuses. Igor Bõkov on oma kuriteo osas andnud vastuolulisi ütlusi. Igor Bõkovil on sotsiaalprogrammid veel läbimata ning prokurör ei ole veendunud isiku paranemise teele asumises. Kohtu seisukoht ja põhjendid
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Igor Bõkov ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Igor Bõkovi puhul on positiivne toetavate lähisuhete ja vabaduses kindla elukoha olemasolu, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja olemas on vajalikud nõusolekud. Samuti on positiivne, et ta on motiveeritud osalema taasühiskonnastavates tegevustes, mida aga senini teha veel ei ole saanud. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Igor Bõkovi on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral, vangistust kannab ta neljandat korda ning varasemalt on temale mõistetud vangistust 3 jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul pandud toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning ta ei ole siiski suutnud ühiskonnas kehtestatud normidele alluda. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole ta suutnud täielikult alluda temale vangistuses kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on alust kahelda, kas karistuse eesmärgid on süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud ning kas ta oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve nõudeid ning kohustusi. Kuigi käesoleva vangistuse aluseks on süüdimõistetul ka narkokuritegu, siis nähtub materjalidest, et peamiselt on ta pannud siiski toime varavastaseid kuritegusid. Nii kuritegude iseloomu kui ka süüdimõistetu selgitusi arvestades tuleb järeldada, et kuritegude eesmärgiks on olnud varalise kasu teenimine. Kuigi süüdimõistetu usub, et saaks vabanemisel koheselt tööle asuda, siis ei ole kohtule ühtegi sellekohast dokumenti esitatud ja seega ei saa kohus garanteeritud töökoha olemasolu süüdimõistetu puhul ka arvestada, mistõttu on reaalne oht süüdimõistetu poolt ka vabanemisel uute kuritegude toimepanemisega jätkamiseks eelkõige majanduslikest eesmärkidest tulenevalt. Samuti nähtub materjalidest, et süüdimõistetu tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid ja ta võib olla nende poolt mõjutatav, millele viitab see, et enda sõnul pani ta narkokuriteo toime seetõttu, et hoidis sõbra palvel narkootikume enda elamises. Kuigi enda sõnul ei kavatse ta vabanemisel enam selliste tuttavatega suhelda, siis leiab kohtunik, et vastavat kuriteoriski tuleb siiski arvestada, eriti olukorras, kus süüdimõistetul puudub ka kindel töökoht ja mõtestatud tegevusega hõivatus. Samuti võib kuritegude toimepanemist mõjutada see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes narkootikumide tarvitamist. Tema iseloomustavast materjalidest on nähtuv kalduvus probleeme pigem eirata, kui nendega tegeleda; samuti otsida oma käitumisele ka õigustusi. Seetõttu leiab kohtunik, et süüdimõistetul oleks vajalik enne vabanemist siiski vangistuses ka temale vajalikuks peetavates kuriteoriske maandavates tegevustes osaleda, et õppida seeläbi oma probleeme selgemalt tunnetama ja nende lahendusmeetodeid valima. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Igor Bõkovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid ja kohustusi täita. Süüdimõistetul tuleks vangistuses oma kuriteoriskidega edasi tegeleda ning näidata, et tal on olemas piisav motivatsioon ja tahtejõud oma käitumise muutmiseks, sealhulgas vangla sisekorra järgimiseks. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.