) § 134 lg 3 ja
p 1 alusel jätta Varbo Lellepi kaitsja kaebus rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri 04.10.2011.a otsus muutmata. Kohtuotsuse koopia edastada Varbo Lellepile, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 2 04.10.2011.a Lõuna Prefektuuri otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 300 eurot tasuda kohtuvälise menetleja 04.10.2011.a otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.
lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 06.veebruarist 2012.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 3 ja
lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile.
lg 1 ja
MS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3,4 alusel välja mõista Varbo Lellepilt riigituludesse menetluskuluna 413 eurot ekspertiisikulu ja 312,12 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale määratud tasu (s.h sõidukulu). Menetluskulud tasuda kohtuvälise menetleja 04.10.2011.a otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.
,
lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 06.veebruarist 2012.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul menetluskulude tasumata jätmise korral saadetakse
,
lg 3 ja
lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Advokaat Owe Ladva 20.01.2012.a kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Eva Rivis kasuks 312 eurot 12 eurosenti (s.h on ka sõidukulu; summa on koos käibemaksuga) advokaat Owe Ladva menetlusaluse isiku Varbo Lellepi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 33,34,47¹,52-54,2). EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel.
lg 1 ja
lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 06.veebruaril 2012.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja
lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. 3 ASJAOLUD 09.09.2011.a väärteoprotokollis (lk 37) märgitu kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Varbo Lellepile ette seda, et tema, juhtides 05.05.2011.a kella 15:51 paiku Tartu linnas Vaba-Tähe tänavate ristmikul kesklinna suunas O.N. kuuluvat mootorsõidukit XXXX registreerimisnumbriga (reg.nr) XXXX, lähenedes ristmikule, ei olnud piisavalt ettevaatlik ning sõitis sõiduteede ristumisalale, toimus kokkupuut paremalt lähenenud ning vasakpööret sooritanud veoautoga XXXXX Liikluseeskirja nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju XXXX omanikule O.N. sõiduauto esiosa deformatsiooni näol ja XXXX sõiduki vasaku tagarehvi hõõrde näol ja porikaitse deformatsiooni näol. Varbo Lellep mootorsõiduki juhina, rikkudes liikluseeskirja §-ide 154 ja 158 nõudeid, pani toime liiklusseaduse (kehtivusega kuni 30.06.2011 kaasa arvatud) § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastulauset esitatud ei ole. Lõuna Prefektuuri 04.10.2011.a otsusega (lk 19-20) karistati Varbo Lellep´it liiklusseaduse (kehtivusega kuni 30.06.2011 kaasa arvatud) § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot (lk 19-20). Otsuses märgitu kohaselt Varbo Lellep, juhtides 05.05.2011.a kella 15:51 paiku mootorsõidukit XXXX tänaval, lähenedes ristmikule ei olnud piisavalt ettevaatlik ning sõites sõiduteede ristumisalale, toimus kokkupuut paremalt lähenenud ning vasakpööret sooritanud veoautoga XXXX. Liikluseeskirja nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju XXXX O.N. sõiduauto esiosa deformatsiooni näol jaXXXX omanikule XXXX sõiduki vasaku tagarehvi hõõrde näol ja porikaitse deformatsiooni näol. 04.10.2011.a otsuses märgitu kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti nr 11E-LT0087, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega; asja menetlemisel määrati liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks liiklustehniline ekspertiis. 04.10.2011.a otsuses märgitu kohaselt rikkus Varbo Lellep mootorsõiduki juhina liikluseeskirja §-ide 154 ja 158 nõudeid ja pani sellega toime liiklusseaduse (kehtivusega kuni 30.06.2011 kaasa arvatud) § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 04.10.2011.a otsuses märgitu kohaselt puuduvad Varbo Lellepi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. 04.10.2011.a otsusesse märgitu kohaselt oli selle otsuse peale viimane kaebuse esitamise tähtaeg 21.10.2011.a (väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 06.10.2011.a – lk 37). Kaebus 04.10.2011.a otsuse peale esitati 21.10.2011.a, s.o
21.10.2011.a esitatud ülinapis kaebuses (lk 1-2) taotleb Varbo Lellep kohtuvälise menetleja 04.10.2011.a otsuse tühistamist ja väärteotunnuste puudumise tõttu väärteoasjas menetluse lõpetamist. 4 01.11.2011.a saabusid kohtusse kohtuvälise menetleja esialgne kirjalik seisukoht kaebuse suhtes (lk 18) ja kohtuvälist menetlust kajastav väärteoasja toimik (lk 19-43). 01.11.2011.a kohtusse saabunud 31.10.2011.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 18) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ja 04.10.2011.a Lõuna Prefektuuri otsuse muutmata jätmist. Väärteoasjas kogutud tõendeid kõrvutades on näha, et veoauto juhi T.K. antud ütlused ja ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamus riimuvad omavahel, s.t XXX liikus kokkupõrke hetkel, mitte ei seisnud, nagu seda on väitnud Varbo Lellep. Ekspertiisiakti uurimuslikust osast nähtuvalt toimus peale kokkupõrget XXXX tagasipaiskumine, mis andis omakorda tunnistust sellest, et XXXX oli sõiduteede ristumisalale juba välja sõitnud. Liikluseeskirja § 154 sätestab, et ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi ning § 158 kohaselt ei tohi sõita sõiduteede ristumisalale, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat. Kohtuväline menetleja leiab kogutud tõendite pinnalt, et just Varbo Lellep ei olnud ristmikule lähenedes piisavalt ettevaatlik ning sõites sõiduteede ristumisalale, toimus kokkupõrge ristmikul vasakpööret sooritanud veoautoga. 24.11.2011.a määrusega (lk 52): • jättis kohus
lg 1 alusel Varbo Lellepi ülinapi kaebuse käiguta ja andis põhistatud ja
nõuetele vastava kaebuse esitamiseks kuni 12.12.2011.a; • määras kohus Varbo Lellepile riigi õigusabi osutamise. 12.12.2011.a edastas Varbo Lellepi kaitsja kohtule elektroonselt kaebuse (lk 59-69) Lõuna Prefektuuri 04.10.2011.a otsuse peale. Kaitsja 12.12.2011.a kaebuses (lk 59-69, koos lisadega) taotletakse jätkuvalt Lõuna Prefektuuri 04.10.2011.a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebus on järgmine: „Menetlusalune isik Varbo Lellep ei nõustu kaevatava otsusega, vaidlustab selle täies ulatuses, palub kaevatava otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada ning põhjendab seda järgnevate asjaoludega: I. Ei ole selge ja arusaadav, milliseid Liikluseeskirja sätteid ja kuidas kaebuse esitaja väidetavalt rikkus. 1. Menetlusalusele isikule on ette heidetud LE § 154 ja § 158 rikkumised, millest kaebaja arvates esimene on üldnorm ja teine koosseisunorm. Kuigi selle hindamine, kas autojuht oli ettevaatlik või hoopis mitte-ettevaatlik, võib olla paljuski subjektiivne ning arvestades tõendamiskoormise põhimõtteid väärteomenetluses – ettevaatlikuks mitteolemise tõendamine võib olla raskendatud – tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda ainult LE § 158 rikkumise võimalusest. LE § 154 sätestab üldise kohustuse ristmiku ületamiseks ehk ettevaatuskohustuse. LE § 154 rikkumine on samas kergesti ette heidetav veoauto juhile. Otsasõitjaks ehk LE § 154 rikkujaks võib hoopiski pidada veokijuhi. 2. Järgmisena tuleb analüüsida küsimust, kas kogutud materjalidega on tõendatud LE § 158 rikkumine. Selleks tuleb esmalt selgitada LE § 158 mõte ning seejärel tuvastada sõiduauto XXXX asukoht ristmikul enne liiklusõnnetuse toimumist. Lõpuks tuleb 5 3. 4. 5. 6. 7. 8. hinnata, kas sõiduauto XXXXasukoht enne kokkupõrget on n.-ö viidav LE § 158 sätestatu alla. LE § 158 sätestab, et sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat. Seega on LE § 158 ette heidetav olukorras, kus ristumisalale sõitnud sõiduk peatub (jääb seisma) selliselt, et see takistab eelisõigusega liiklejat. Takistamise all mõistetakse siin vastavat LE § 2 p 1 nõuet, s. t. et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või –kiirust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et LE § 158 eesmärgiks on välistada olukord, kus sõiduk peatub selliselt, et see reaalselt loob takistuse ristmiku ületamiseks teiste liiklejate poolt või hoopiski teeb seda võimatuks. Ehk teisisõnu - teised liikluses osalejad on sunnitud rikkujapoolse LE § 158 rikkumise tõttu muutma liikumissuunda või tegema manöövri takistusest ümber sõitmiseks; pidurdama, et anda rikkujale võimalus lahkuda sõiduteede ristumisalalt (ristmikult); või hoopiski ootama ummiku lõppemist. Kaebusele on lisatud Liikluseeskirja kommenteeritud väljaande joonis nr 73, mis illustreerib sellise olukorda (lisa 1). Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et sõiduauto esiosa on Vaba tänava äärega tasa. Ekspert on teinud sellest järelduse, et sõidukite lahknemisel toimus sõiduauto XXXX tagasipaiskumine, mis annab omakorda tunnistust sellest, et sõiduk oli kokkupõrke hetkeks sõiduteede ristumisalale (ristmikule) juba välja sõitnud. Menetlusalune isik järjekindlalt oli väitnud, et kokkupõrke hetkel „pidur oli peal“. Seega tagasipaiskumine oli minimaalne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et LE § 158 rikkumisele ei ole lubatud lähtuda pelgalt formaalselt. Näiteks sõiduteede ristumisala piiri ületamine 10-20 cm võrra ei ole veel käsitletav LE § 158 rikkumisena. Mõnikord on isegi möödapääsmatu vähesel määral ristumisala piiri ületada, seda näiteks piiratud nähtavuse tõttu. Samuti tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetus toimus reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul, kus üldjuhul on lubatud pöörata paremale eelisõigusega, s. t. on lubatud ristumisala piiri ületada hoolimata sellest, kas paremalt on lähenemas liikleja või mitte. Selleks et tuvastada, kas kaebuse esitaja on toime pannud LE § 158 rikkumise, oleks kohtuväline menetleja pidanud ekspertiisi määramisel esitama eksperdile täpse küsimuse – kui palju ületas sõiduauto XXXXteede ristumisala piiri ning eksperdi ülesandeks oleks olnud konkreetse mõõdu nimetamine. Samuti oleks eksperdile olnud võimalik esitada küsimuse, kas veoauto juhil oli võimalust vältida liiklusõnnetust. Väärteoprotokoll, samuti vaatlusprotokoll (vt lahter: „Liiklusõnnetuse esmane kirjeldus“) ja kohtuvälise menetleja otsuse kirjeldav osa viitavad pigem LE § 160 rikkumisele. Seega on vastuolu väärteoprotokollis kirjeldatud väidetava rikkumise tehiolude ja selle rikkumise juriidilise kvalifitseerimise vahel. Seejuures kaebuse esitaja märgib, et nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on rangelt seotud väärteoprotokolli piiridega (vt RKKKo nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26, RKKKo nr 3-1-1-5409, p 8.1). See tähendab, et maakohtul puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis tuvastamata asjaolusid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nii ekspertiisiakt kui ka kohtuvälise menetleja otsus on ühekülgsed. Selles on analüüsitud üksnes V. Lellepi süü küsimust. Kohtuväline menetleja ei ole kontrollinud veoauto juhi T.K. poolt võimalikke liikluseeskirja nõuete rikkumisi, näiteks LE § 98 rikkumist. Viidatud norm sätestab, et pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuunavööndisse. Kaebuse esitaja on järjekindlalt väitnud, et veoauto sõitis temale otsa. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et liikluskahju põhjustas veoauto 6 juht, eirates LE § 98 nõudeid, s. o. pöörates vasakule ei arvestanud veoauto juht oma juhitava sõiduki pöörderaadiusega, mistõttu sattus Tähe tänaval vastassuunavööndisse ehk vööndisse, milles asus teed andev sõiduauto VW Passat. Toimiku materjalid võimaldavad seda eksperdil tuvastada. II. Kaebuse esitaja ei ole toime pannud väärtegu. 9. Lähtuvalt käesoleva kaebuse p. I esitatust, aga ka asjaoludest, et kaebuse esitaja on eitanud enda poolt juhitud sõiduauto XXXXliikumist kokkupõrke hetkel ning et seetõttu LE § 154, aga ka LE § 98 rikkumist saaks ette heita eelkõige veokijuhile, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole väärtegu toime pannud. Väheoluline pole seejuures asjaolu, et pole eluliselt usutav kogemustega sõiduautojuhi poolt tema ette pööravale veokile otsasõit käesoleval juhtumil kirjeldatud viisil. Kriitiliselt tuleb seejuures hinnata tunnistaja T.K. ütlusi, kuna tema ise osales liiklusõnnetuses ning asja lahendamisest sõltub tema end tsiviil- ja/või karistusõiguslik vastutus. III. Tehtud ekspertiis on puudulik ja selles sisalduv eksperdi arvamus ei ole seetõttu tõendina arvestatav. 10. Menetlusaluse isiku süü ja õigusvastasuse tõendamiseks on kohtuväline menetleja tuginenud ekspertiisiaktile nr. 11E-LT0087. Teostatud ekspertiis on paraku puudulik, selles esinevad ilmsed lüngad. Ekspert ei ole teostanud objektiivse järelduse saamiseks vajalikke toiminguid. Ekspert ei ole teostanud sõidukite ülevaatust ega sündmuskoha ülevaatust. Ekspert jättis käsitlemata olulisimad veoki vigastused. 11. Arvestades sõiduauto XXXXvigastuste ulatuslikkust, on ekspert õigesti leidnud, et sõidukite vahel on tekkinud lühiajaline tugevajõuline kontakt. Kuid kokkuvõttes jõudis ekspert ebaõigele järeldusele, nentides, et selline kontakt võis tekkida olukorras, kus sõiduauto XXXXliikus. 12. Analüüsides sõiduautol tekkinud vigastusi, märkis ekspert, et veoauto veerava ratta poolt tekitatud diagonaalsed nühkejäljed on nähtavad sõiduauto esistange külgmisel osal (ekspertiisi akti lk 1 lg 3). Sellega on tuvastatud, et vigastused on tekitatud veoauto veerava ratta poolt. 13. Hinnates veoautol kokkupõrkel tekkinud kontaktjälgi, leidis ekspert, et esinevad üksnes vasakpoolsel tagarehvil ratta tsentrisse suunatud nühkejäljed. Ekspert rõhutas, et veoki tagaratta rehvi külgmisel pinnal perimeetrisuunalisi (ratta külgmise osa ümber) nühkejälgi, mis viitaksid kontaktile mitteliikuva objektiga, ei esine. 14. Ekspert on aga eksinud selles osas, et veerava ratta ja mitteliikuva sõiduauto vaheline kontakt pidanuks toimuma vahetult veoki tagarehvi külgmise pinnaga. Sündmuskohal tehtud digitaalsetel fotodel, mis asuvad asja materjalides on selgelt näha, et veokil tekkinud peamine kontaktjälg ei ole mitte vasakpoolse tagarehvi külgmisel pinnal, vaid porikaitsmel ja rehvi protektoril. Kuna veok sõitis tagumise vasaku ratta protektori osaga sõiduautole otsa, on deformeerunud sama ratta porikaitse (foto 1). Kuigi porikaitse vigastus on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, siis ei porikaitse ega protektori vigastusi ekspert ei arvestanud ega analüüsinud. Seetõttu leidis ekspert põhjendamatult, et perimeetrisuunalisi nühkejälgi tagumise ratta külgmisel osal, mis viitavad kontaktile seisva objektiga, ei esine. Perimeetrisuunalisi nühkejälgi ratta külgmisel osal ei esine seetõttu, et kontakt toimus ratta teise piirkonnaga. 15. Samuti ei saa nõustuda eksperdi arvamusega selles osas, et veoauto tagarehvil esinenud nühkejäljed on suunatud tsentrisse (s. t. on radiaalsuunalised). Fotol 2 on selgelt näha, et veoki rattal on diagonaalsuunalised nühkejäljed. Diagonaalne suund viitab kontaktile veerava ratta ja seisva objekti vahel. 7 16. Kuivõrd osa kontaktjälgedest jäi eksperdi poolt koostatud aktis täpselt fikseerimata ja arvestamata, ei ole kaebuse esitaja hinnangul võimalik tugineda ekspertiisiaktis kasutatud lähteandmetele ega nende põhjal tehtud eksperdi arvamusele. 17. Käesolevale kaebusele lisatud kaebuse esitaja soovil tema nõustaja poolt saadud 1 riiklikult tunnustatud eksperdi Janek Luppin´i arvamus-seisukoht (lisad 2 ja 3). Analüüsides käesoleva liiklusõnnetuse materjale on riiklikult tunnustatud autotehnika ekspert 20.10.2011 e-kirjas leidnud, et objektiivse järelduste saamiseks on tarvilik teostada sõidukite ülevaatus, rekonstrueerida sõidukite kokkupõrkeasend ning teostada analoogsõiduki (või selle kerekomponentide abil) kokkupõrke uurimiseksperiment (seisva sõiduki ja liikuvate sõidukite korral) (lisa 3). Sellest saab järeldada, et EKEI poolt tehtud ekspertiis ei ole kõikearvestav ning seeläbi lõpuni objektiivne. 18. Asjaolu, et sõiduauto kokkupõrke hetkel liikus, on ümber lükatud kohaldatud normi koosseisuga (LE § 158). LE § 158 kohaldamine kinnitab menetlusaluse isiku antud ütlusi osas, et kokkupõrke hetkel tema juhitav sõiduk seisis (ei liikunud). LE § 158 kohaldamine on otseses vastuolus ekspertiisi lõppjäreldusega, et kokkupõrke hetkel sõiduauto võis liikuda, kuna LE § 158 rikkumise eelduseks on sõiduki seismajäämise tuvastamine. IV. Kaebuse esitaja palub määrata kordusekspertiisi. 19. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuigi vastuolude kõrvaldamiseks määrati väärteoasjas ekspertiis, siis ei ole ekspertiis arvestanud kõigi objektiivsete tõenditega ja asjaoludega ning seetõttu on ekspert jõudnud ebaõigele järeldusele, et sõiduauto kokkupõrke hetkel liikus. Veokil tekkinud peamine kontaktjälg ei ole mitte vasakpoolse tagarehvi külgmisel pinnal, vaid porikaitsmel ja rehvi protektoril. Veoki rattal olevate nühkejälgede suund alt ülesse (diagonaalsuunas) annab tunnistust sellest, et sõiduauto kokkupõrke hetkel seisis. Sõiduautol olevate nühkejälgede suund viitab kontaktile veoki veereva rattaga. Samuti on ekspert jätnud vastamata küsimusele, kui suur oli sõiduauto tagasipaiskumine sõidukite lahknemisel. Lähtudes eelnevast ja võttes arvesse riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse, on kaebuse esitaja arvates igakülgse ja objektiivsuse saamiseks tarvilik teostada veel kord sõidukite ülevaatus, rekonstrueerida kokkupõrkeasend ning teostada analoogsõiduki või selle kerekomponentide abil kokkupõrke rekonstruktsioon, seda nii seisva sõiduauto kui liikuvate sõidukite korral. V. Küsimused eksperdile kordusekspertiisi määramise korral 20. Kas sõiduauto XXXXkokkupõrke hetkel liikus? 21. Kui palju ületas sõiduauto XXXXristumisala piiri? 22. Kas veoauto juhil oli võimalus vältida liiklusõnnetust? 23. Kas veoauto, pöörates vasakule, sattus Tähe tänaval vastassuunavööndisse? 24. Menetlusalune isik ja tema kaitsja soovivad kohtuistungist osa võtta.“ 05.01.2012.a kohtusse saabunud 04.01.2012.a täiendavas kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 72) taotleb kohtuväline menetleja jätkuvalt kaebuse rahuldamata jätmist ja 04.10.2011.a Lõuna Prefektuuri otsuse muutmata jätmist. 8 Täiendavas kirjalikus seisukohas jääb kohtuväline menetleja esialgses seisukohas avaldatu juurde ning lisaks taotleb kaitsja esitatud ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmist. Ekspertiisi teostamiseks olid eksperdi käsutuses kõik menetluse käigus kogutud tõendid. Kaebuses on kaitsja seadnud kahtluse alla eksperdiarvamuse õigsuse, tuginedes teise eksperdi arvamusseisukohale. Paraku on jäetud kaebusele nimetatud seisukoht lisamata. Samas puuduvad kohtuvälisel menetlejal andmed, millistele lähteandmetele tugines kaebuses osundatud ekspert Janek Luppin. Taotletud kordusekspertiisiks esitatavate küsimustega seoses on kohtuvälise menetleja seisukoht alljärgnev: • Kas sõiduauto XXXXkokkupõrke hetkel liikus? Antud küsimusele on EKEI ekspert arvamuse andnud. • Kui palju ületas sõiduauto XXXXristumisala piiri? Ekspert on eksperdiarvamuses väljendanud, et kokkupõrke hetkel veoautoga XXXXsõiduauto XXXX liikus edasisuunas. Eksperdiuuringute kirjelduses viitab ekspert, et kokkupõrke hetkeks oli XXXXjuba sõiduteede ristumisalale välja sõitnud. Liikluseeskirja § 158 kohaselt ei tohi sõita sõiduteede ristumisalale, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat. Arvestades asjaolu, et XXXXei olnud peatunud enne sõiduteede ristumisala, oli välja sõitnud sõiduteede ristumisalale, jätkates kokkupõrke hetkel jätkuvalt liikumist edasisuunas, ei oma asjas tähtsust, kui palju XXXX oli kokkupõrke momendiks ületanud ristumisala piiri. Tagajärjeks olnud kokkupõrkest nähtuvalt takistas XXXXveoautol manöövrit sooritamast. • Kas veoauto juhil oli võimalus vältida liiklusõnnetust? Antud asjas ei ole sellise küsimuse esitamine eksperdile asjakohane. Tekkinud tagajärg näitab iseenesest, et veokijuhil selline võimalus puudus. Veoauto juhile ei olnud tekkinud enne pööret äärmuslikku olukorda, mille kohaselt oleks pidanud rakendama ebaharilikke juhtimisvõtteid. Sisu juht on kinnitanud, et märkas vasakult lähenenud sõiduautot XXXX, mis aeglustas kiirust. Veendunud, et viimase juht on märganud veokit, alustas juht vasakpööret. Samal ajal liikus XXXXedasi, auto esiosaga ristmikule, veoauto pöörderaadiusesse. • Kas veoauto, pöörates vasakule, sattus Tähe tänaval vastassuunavööndisse? Varasemalt kehtinud liiklusseaduse § 2 lg 1 sätestas, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Nendest sätetest järelduvalt oli kõikidel liiklejatel õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Seega oli ka veokijuhil õigus eeldada, XXXXjuht on teda, kui sõidueesõigust omanud juhti, märganud ning peatub. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud (vaadatuna Tähe tänavalt XXXXsõidusuunast), XXXXtagumine parempoolne nurk paikneb peale kokkupõrget 1,6 m kaugusel parempoolsest sõidutee äärest. Võttes arvesse XXXXlaiust 1,720 m, viimase vahemaad veoauto SISU tagumisest vasakpoolsest nurgast 0,7 m ning Tähe Tänava laiust 7,6 m, paikneb veoauto tagumine nurk peale liiklusõnnetust 0,22 m tee mõttelisest telgjoonest pärisuunavööndis. Kui isegi eeldada, et veoauto sattus pöördel vasakule mingil määral Tähe tänaval vastassuunavööndisse, mis on täiesti võimalik, arvestades veoki pöörderaadiust ja gabariite, ei pidanud selle juht nägema ette asjaolu, 9 et XXXXsõidab tema pöörderaadiusesse. Siinjuures toimus kokkupõrge olukorras, kus XXXXoli sõitnud välja ristumisalale. Kokkupõrge ei olnud tingitud sellest, et SISU võis sattuda enne kokkupõrget Tähe tänaval vastassuunavööndisse. Juhul kui kaitsjal tekkisid kahtlused eksperdiarvamuse õigsuses, jääb selgusetuks, miks ei ole taotletud eksperdi ülekuulamist. Kohtuvälisel menetlejal sellist taotlust ei ole. 10.01.2012.a määrusega kohtuistungil (lk 73-74). määras kohus kaebust menetleda 20.01.2012.a 20.01.2012.a kohtuistungil kaebusest loobumise soovi ei olnud ja jäädi täies ulatuses kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik taotles kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. 20.01.2012.a kohtuistungil andsid ütlusi tunnistaja T.K. ja menetlusalune isik Varbo Lellep (vt kohtuistungi protokoll lk 96-105; kohtuistungi helisalvestis lk 124). 20.01.2012.a kohtuistungil keegi eksperdi ülekuulamist ekspertiisiakti selgitamiseks ei taotlenud. Ka kohus omal algatusel ei pidanud vajalikuks eksperdi ülekuulamist ekspertiisiakti selgitamiseks. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 04.10.2011.a otsuse tühistamiseks alust ei ole ja kaebus tuleb jätta rahuldamata ning 04.10.2011.a otsus muutmata. Kohtulikul uurimisel tunnistaja ja menetlusaluse isiku poolt kohtule avaldatust nähtuvalt ei ole väärteoasjas vaidlust selles osas, et Varbo Lellep juhtis 05.05.2011.a kella 15:51 paiku Tartu linnas, Tähe tänavalt kesklinna suunas tulles Vaba-Tähe tänavate ristmikul O.N. kuuluvat mootorsõidukit XXXXregistreerimisnumbriga (reg.
p 2 alusel puudub maakohtul võimalus menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.