ja § 113 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 30.augusti 2002.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat ja 3 kuud vangistust.
alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 17.märtsi 2005.a. Viljandi Maakohtu 24.augusti 2004.a otsus Janek Jaansoni karistamises rahalise karistusega jäeti iseseisvale täitmisele. Tartu Maakohtu 26.augusti 2009.a määrusega jäeti läbi vaatamata materjalid Janek Jaansoni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega, kuna Janek Jaanson loobus vabastamise taotlusest. Tartu Maakohtu 18.oktoobri 2010.a määrusega otsustati Janek Jaanson karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuid Tartu Ringkonnakohtu 03.novembri 2010.a määrusega vastav maakohtu määrus tühistati ja Janek Jaanson jäeti vabastamata. Janek Jaansoni karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 17.juunil 2013.a. Janek Jaansonit on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Viljandi Maakohtu 14.oktoobri 1998.a otsusega KrK § 105 alusel 9-kuulise vabadusekaotusega; 2. Viljandi Maakohtu 30.augusti 2002.a otsusega KrK § 195 lg 2 alusel 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 3 aastat; 3. Viljandi Maakohtu 24.augusti 2004.a otsusega
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Janek Jaansonil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Janek Jaansonil on vabanemisel olemas kindel elukoht, venna igakülgne toetus ja garanteeritud töökoht. Käitumist vabaduses võib mõjutada korduv karistatus isikuvastastes kuritegudes ning konfliktide lahendamisel vägivalla kasutamine. Riskiteguriteks on ka varasem alkoholi tarvitamine ja sellega seotud seadusevastane käitumine ning vangistuse aegne distsiplinaarkorras karistatus. Janek Jaanson kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on vangistusest vajalikud järeldused teinud ning soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Vabanedes soovib ta asuda elama ning töötama oma venna juurde. Tulevikus soovib süüdimõistetu endale ka oma pere luua. Alkoholi tarvitamisest on ta loobunud ning seda ei võimalda ka temal olev XXXX.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Janek Jaanson ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janek Jaansonit on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning käesolevalt kannab ta teist reaalset vangistust. Ta varasemalt olnud katseajal, kuid pannud toime uue kuriteo, mistõttu on varasem karistus käesoleva vangistusega liidetud. Ka käesolevast vangistusest on süüdimõistetul 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas aga arvestab kohus sellega, et tegemist ei ole vägivallaga seotud ega muidu tõsise iseloomuga rikkumistega. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetu kandnud ära enam kui 6,5 aastat temale mõistetud karistusest. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht ja töökoht venna juures ning venna igakülgne toetus. Samuti on ta vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives ning omandanud tisleri eriala. Kuigi varasemalt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime peamiselt alkoholi tarvitamise tõttu, siis on ta nüüdseks mõistnud, et ei soovi alkoholi enam tarvitada ja soovib seadusekuulekalt elada. Samuti ei ole alkoholi tarvitamine võimalik tal diagnoositud kroonilise haiguse tõttu. Seega leiab kohtunik, et nimetatud kuriteorisk on süüdimõistetu puhul käesolevaks ajaks piisavalt maandatud. Süüdimõistetu varasemat õigusvastast käitumist on iseloomustanud peamiselt vägivaldsete süütegude toimepanek, mistõttu tuleb sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda. Materjalidest on näha, et süüdimõistetu on vangistuses tegelenud oma agressiivse käitumise analüüsimisega ning selle muutmisega, läbides ka vastavad sotsiaalabiprogrammid. Vangistuses tal vägivaldseid intsidente toimunud ei ole. Kohtuistungil süüdimõistetu poolt avaldatu ja kohtule esitatud materjalide põhjal leiab kohtunik, et käesoleval ajal on ka piisavalt alust uskuda, et süüdimõistetu on mõistnud oma varasema vägivaldse käitumise pahupoolt ning on motiveeritud edaspidiselt oma käitumist enam kontrollima. Kohus arvestab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ka sellega, et süüdimõistetul oleks vabanemisel võimalik pöörduda arsti vastuvõtule ning hakata tegelema oma haiguse ravimisega, mis väljaravimata kujul võib tema elu oluliselt häirima hakata. Kuna nimetatud haiguse ravimine on võrdlemisi kulukas, siis vangistuses seda süüdimõistetule ei võimaldata. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Janek Jaansoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. On alust arvata, et karistuse kandmine on oma eesmärgi täitnud, isik omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Ta on ära kandnud enam pikaaegse vangistuse ning tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Samuti aitab isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna peamiseks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetu puhul olnud alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise lisakohustuse panemist. Kuigi süüdimõistetu on kinnitanud, et tal on vabadusel olemas garanteeritud töökoht, siis peab kohus vajalikuks talle siiski ka tööle asumise lisakohustuse panemist, et kindlustada tema reaalne tööle asumine ja seega tagada majanduslik stabiilsus. Arvestades seda, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks juba pikka aega vangistuses viibinud ning seega koosneb tema viimase aja tutvusringkond peamiselt kriminaalse taustaga isikutest, siis peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et välistada nende võimalik negatiivne mõju süüdimõistetule. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada süüdimõistetu Janek Jaanson (IK 37609266017) temale Viljandi Maakohtu 16.novembri 2005.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega
lg 4 alusel määrata Janek Jaansonile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17.juunini 2013.a.
p 2 alusel hakata Janek Jaansoni katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Määrata Janek Jaanson katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna (asuk. Tartu mnt 85, Tallinn) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Janek Jaansonit katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Janek Jaansonile katseajaks järgmised lisakohustused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.