-1 lg tunnustel Menetlustoiming Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine Kaebuse esitaja Kert Kingo (isikukood 46803052759; elukoht XXXX) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Tuginedes VTMS § 79 lg 3 p-le 3:
) § 26-1 lg 1 sätestatud väärteo. 08.10.2012 esitas K. Kingo vastulause, milles märkis, et koostatud väärteo protokolliga ta nõus ei ole, kuna teos ei ole
-1 lg 1 toodud väärteo tunnuseid ning menetlus tuleb vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 lõpetada. Vastulause põhjenduste kohaselt on K. Kingo alates 01.06.2011 Maksu- ja Tolliameti ametnik ja tema deklaratsioonihoidjaks on sellest tulenevalt Maksu- ja Tolliamet, mistõttu esitas ta 08.07.2011, 22.11.2011 (majandusliku seisu muutus) ja 04.04.2012 majanduslike huvide deklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile. Seega on ta oma kohustust, deklareerida oma majanduslikud huvid, riigiametnikuna tähtaegselt täitnud ja leiab, et tema suhtes algatatud väärteomenetlus on põhjendamatu. 23.10.2012 koostas kohtuvälise menetleja ametnik väärteomenetluse lõpetamise määruse nr 3.1-1/181229-2, millega rahuldati K. Kingo poolt esitatud vastulause osaliselt ning lõpetati menetlus väärteoasjas nr 278012004938
26-1 lg 1 tunnustel menetluse otstarbekuse kaalutlustel VTMS 30 lg 1 p 1 alusel kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Määruses märgib kohtuväline menetleja, et kuna
14 lg 14 kohaselt on deklaratsiooni esitamise nõude ja mõistega hõlmatud ka deklaratsiooni ärakirja esitamine teisele deklaratsioonihoidjale ametiisiku poolt, kelle suhtes on määratud rohkem kui üks deklaratsioonihoidja, siis tuleb see
13 lg 1 nähtuvalt igal aastal teostada tähtajaks üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega (s.o aastal 2012 oli selleks tähtajaks 30.04.2012).
lg 1 sätestab, et
sätestatud tähtajaks deklaratsiooni mõjuva põhjuseta esitamata jätmine toob kaasa vastutuse seadusega sätestatud korras. Mõjuva põhjusena on käsitletavad deklaratsiooni esitaja haigus muud temast sõltumatud asjaolud, mis takistasid deklaratsiooni tähtajaks esitamist. Käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku puhul deklaratsiooni ärakirja esitamata jätmise osas
18 lg 1 kohaseid mõjuvaid põhjusi ilmnenud. Sellest tulenevalt puudub kohtuvälisel menetlejal alus käesolevas väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteotunnuste puudumise tõttu, kuigi menetlusalune isik oma vastulauses seda taotleb. Samas tuleb asjas lahendi tegemisel võtta arvesse asjaolu, et menetlusalune isik on oma põhitöökoha deklaratsioonihoidjale majanduslike huvide deklaratsioonid nõuetekohaselt esitanud ning teisele deklaratsioonihoidjale seaduses ettenähtud tähtajaks deklaratsiooni ärakirja esitamata jätmises seisnev süü ei ole suur. Seega, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid ja menetlusaluse isiku poolt vastulauses toodud asjaolusid peab kohtuväline menetleja põhjendatuks käesolevas väärteoasjas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. 01.11.2012 esitas K. Kingo kohtuvälise menetluse juhile kaebuse väärteomenetluse lõpetamise määruse peale põhjusel, et ta ei ole nõus toodud argumentidega ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kuna puuduvad
-1 lg 1 toodud väärteo tunnused, tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses märgib K. Kingo, et
lg 14 sätestatud deklaratsiooni ja selle ärakirja esitamist ei saa kuidagimoodi vaadelda kohtuvälise menetleja poolt tõlgendatult ühe protsessina – tegemist on siiski originaaldokumendiga ehk deklaratsiooniga ja ärakirjaga.
lg 14 toob üheselt välja, et majanduslike huvide deklaratsioon ning ärakiri on kaks erinevat dokumenti. Olles alates 01.06.2011 Maksu- ja Tolliameti ametnik on tema deklaratsioonihoidjaks Maksu- ja Tolliamet, mistõttu esitas ta ka majanduslike huvide deklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile. Sellise tegevusega oli ta täitnud oma kohustuse ametiisikuna, deklareerida oma majanduslikud huvid, korrektselt ja õigeaegselt käitudes seaduskuuleka kodanikuna.
lg 1 sätestab, et majanduslike huvide deklaratsioon esitatakse igal aastal üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega või ühe kuu jooksul, 2 arvates ametikohale asumise päevast, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega on seadusandja määranud tähtaja deklaratsiooni esitamisele, kuid mitte ärakirja esitamisele (
lg 2, mis sätestab ärakirja esitamisele konkreetse tähtaja).
-1 lg 1 näeb ette vastuse deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmise eest, kuid tema on deklaratsioonid vastavalt seadusele tähtaegselt deklaratsioonihoidjale esitanud. Ärakirja mitteesitamise süüteokoosseis
-s puudub. Ka on kohatu kohtueelse menetleja väide, et menetlusaluse isiku puhul deklaratsiooni ärakirja esitamata jätmise osas ei ole ilmnenud mõjuvaid põhjusi. Mõjuv põhjus on
-1 lg 1 koosseisu kohustuslik element, kuid ühestki väärteoasjaga seotud dokumendist ei nähtu, et menetleja oleks püüdnud välja selgitada deklaratsiooni ärakirja mitteesitamise põhjuseid. Seega on väärteomenetlus on läbi viidud ühekülgselt ja puudulikult, analüüsimata süüteokoosseisu elemente. 08.11.2012 määrusega nr 3.1-1/181229-4 jättis kohtuväline menetleja Kert Kingo kaebuse väärteoasja nr 278012004938 lõpetamise määruse peale rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebuse lahendamisel ilmnenud taolisi asjaolusid, mis saaksid olla aluseks väärteoasja nr 278012004938 menetlusel lõpetamise aluseks väärteotunnuste puudumise tõttu, mistõttu tuleb K. Kingo poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole majanduslike huvide deklaratsiooni esitamine vaadeldav mitte määratlemata mõistena, vaid selle sisu on seadusandja poolt konkretiseeritud
, mille kohaselt juhul, kui
-i alusel on ametiisiku suhtes määratud rohkem kui üks deklaratsioonihoidja, esitab ametiisik deklaratsiooni oma põhitöökoha deklaratsioonihoidjale, ärakirja sellest teisele deklaratsioonihoidjale. Deklaratsiooni ärakirja menetlusalune isik aga teisele deklaratsioonihoidjale, Lõuna prefektuurile, esitanud ei olnud.
tulenevalt on aga deklaratsiooni ja/või selle ärakirja esitamata jätmise tinginud mõjuvast põhjusest teatamine vaadeldav deklaratsiooni ja/või selle ärakirja esitamiseks kohustatud isiku hoolsuskohustusena, mis tuleb sellel isikul deklaratsiooni ja/või ärakirja esitamise protsessis iseseisvalt täita. Juhul kui taoline kohustatud isik ei ole deklaratsiooni ja/või ärakirja seaduses nõutud juhtudel ja tähtaegadel esitanud ning ei ole võimalikest, esitamist takistanud mõjuvatest põhjustest deklaratsioonihoidja(te)le teada andnud, siis on isik toime pannud
K. Kingo teisele deklaratsioonihoidjale võimalikest deklaratsiooni esitamata jätmist tinginud mõjuvatest põhjustest teada ei andnud. Kohtuvälise menetleja ametniku otsuses on väärteomenetluse asjaolusid analüüsitud piisava põhjalikkusega ning selle käigus on loogiliselt jälgitavalt jõutud järeldusteni, millest nähtuvalt on menetlusaluse isiku süü väike ning sellest tulenevalt ei saa lugeda põhjendatuks kaebuse esitaja väidet nagu oleks väärteomenetlus läbi viidud ühekülgselt ja puudulikult. 27.11.2012 saabus Tartu Maakohtusse Lõuna Prefektuuri poolt edastatud K. Kingo kaebus väärteoasjas nr 278012004938 Lõuna prefektuuri poolt 08.11.2012 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebuses taotleb K. Kingo väärteomenetluse lõpetamist koosseisu puudumisega (teos puuduvad väärteo tunnused) VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel VTMS § 30 lg 1 p 1 asemel, kuna väärteomenetluse lõpetamise määrus on sisuliselt põhjendamata, väärteokoosseis ei ole täidetud ning temal puudub igasugune süü talle inkrimineeritavas teos.
-1 lg 1 koosseisus ei ole märgitud eraldi vastust ärakirja mitteesitamise/mittetähtaegse esitamise eest, siis puudub minu teos koosseis. Kaebuse rahuldamata jätmise määruses on Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna politseileitnant Kaja Suur
-i meelevaldselt laiendanud lisades
fraasi „ja/või selle 3 ärakirja“ ning on kaebuse rahuldamata jätmise määruses jätnud sisuliselt vastamata kaebuse esitaja vastuväidetele seoses
-1 lg 1 koosseisu puuduvate argumentidega.
lg 14 sätestatud deklaratsiooni ja selle ärakirja esitamist ei saa kuidagimoodi vaadelda kohtuvälise menetleja poolt tõlgendatult ühe protsessina – tegemist on siiski originaaldokumendiga ehk deklaratsiooniga ja ärakirjaga. Dokumendi ärakirja defineeritakse kui dokumendi rekvisiitide ja sisu täpset taasesitust, mis vormilt ei tarvitse originaaliga kokku langeda.
lg 14 toob üheselt välja, et majanduslike huvide deklaratsioon ning ärakiri on kaks erinevat dokumenti. Samuti sätestab
lg 2, et deklaratsioonihoidja korraldab deklaratsioonide õigeaegset kogumist, nende kontrollimist, nõuetekohast hoidmist ja seadusega sätestatud juhtudel nende avalikustamist. Käesoleva ajani on selgusetu, kuidas korraldas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur
lg-le 4 on deklaratsioonihoidja kohustatud välja selgitama deklaratsiooni mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise põhjused. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur pole selgitanud, mil viisil ja milliste toimingutega selgitas PPA Lõuna prefektuur deklaratsiooni ärakirja väidetavalt mitteõigeaegse esitamise põhjused ning millisel alusel algatati väärteomenetlus deklaratsiooni ärakirja esitamata jätmise osas. Kohtuvälise menetleja toodud väide, et käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku puhul deklaratsiooni ärakirja esitamata jätmise osas
Mõjuv põhjus on
Kohtuväline menetleja ei ole asja põhjalikult ja igakülgselt uurinud. Lõpetamise määruses on nenditud, et „mõjuvaid põhjuseid ei ole ilmnenud“, kuid ühestki kõnealuse väärteoasjaga seotud dokumendist ei nähtu, et menetleja oleks faktiliselt püüdnud välja selgitada (näiteks küsinud vastava küsimuse või teinud mingeid toiminguid) deklaratsiooni ärakirja mitteesitamise põhjuseid.
sätestab korruptiivse teo, korruptsiooniohtliku suhte ja korruptiivse tulu mõisted.
§ lg 3 kohaselt on korruptiivne tulu majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel kas: rahalise maksena; kingitusena; loonustasuna, kasuliku vastuteenuse või soodustusena; aktsiate, osatähtede ja muude väärtpaberite samuti osaühingu osade talle tasuta üleandmise või alla nende turuhinna müümise teel; kinnisasja kaasomanikuks, aktsiaseltside ja muude äriühingute osanikuks või aktsionäriks võtmise teel; käesoleva lõike punktides 1-5 märkimata majandusliku või muu kasuna.
kohaselt on majanduslike huvide deklareerimise eesmärgiks ülevaate saamine ametiisiku majanduslikest huvidest, mis võivad soodustada või põhjustada era- ja avalike huvide konflikti ning korruptiivse teo toimepanemist või korruptsiooniohtliku suhte loomist. Kuna K. Kingo on 08.07.2011, 22.11.2011 (majandusliku seisu muutus) ja 04.04.2012 majanduslike huvide deklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile õigeaegselt esitanud, siis on ta täitnud oma kohustuse ametiisikuna, andes ülevaate oma majanduslikest huvidest vältimaks era- ja avalike huvide konflikti ning korruptiivse teo toimepanemise võimalikkust. Seega pole ta toime pannud rikkumist
4 Seega süü omastamine deklaratsiooni „ärakirja mittetähtaegse esitamise eest“ arvestades asjaolusid, et ärakirja esitamise tähtaega ega ka vastutust ärakirja mitteesitamise eest ei ole korruptsioonivastases seaduses ette nähtud, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS 78 lg-le 1 võib isik esitada kaebuse juhul, kui ta ei nõustu VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Vastavalt VTMS § 79 lg-le 2 vaadatakse kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebus läbi üksnes kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes kaebus on esitatud. Kohus peab esmalt vajalikuks rõhutada, et väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2780,12,004938 ei kajasta etteheidet mitte deklaratsiooni ärakirja esitamata jätmises, vaid rikkumise kirjelduse kohaselt heidetakse K. Kingole ette nõuetekohase avaldamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni mitteesitamist ja rikutud õigusnormina on viidatud
Riigikohus on oma lahendis (RKKKo nr 3-1-1-9-08, p 14) leidnud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja oma hilisemates lahendites, so väärteomenetluse lõpetamise määruses ja kaebuse rahuldamata jätmise määruses, sisustanud etteheidetava teo erinevalt sellest, mis on kajastatud väärteoprotokollis. Eespool nimetatud määrustes viidatakse rikutud sättena
Seega on kohus seisukohal, et väärteoprotokoll ei kajasta piisavalt ega ka adekvaatselt tegelikult K. Kingole etteheidetava teo sisu.
lg 1 järgi on väärteokoosseis on täidetud juhul, kui avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsioon jäetakse mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata või kui selles on teadvalt esitatud mittetäielikke või valeandmeid. Kohtule esitatud kaebuses kirjeldas kaebuse esitaja piisava põhjalikkusega, miks ta ei ole nõus Lõuna Prefektuuri poolt 08.11.2012 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ning kuidas kohtuvälise menetleja tegevus väärteomenetluse lõpetamisel rikub kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja on taotlenud kohtult väärteoasja nr 2780,12,004938 menetluse raames 08.11.2012 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist. Seda seoses sellega, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, viimasele inkrimineeritud
Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, asub seisukohale, et kaebuse esitaja K. Kingo poolt esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5 VTMS § 29 lg 1 p-s 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. Nendest kasvõi ühe puudumisel tuleb väärteomenetlus obligatoorselt lõpetada.
-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivne süüteokoosseis eeldab seda, et isikut karistatakse, kui ta jätab avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks mõjuva põhjuseta esitamata. Subjektiivsest küljest eeldab antud tegu otsest tahtlust, sest ettevaatamatusest ega hooletusest ei ole võimalik antud tegu toime panna, kuna teo objektiivne külg eeldab seda, et isik jätab deklaratsiooni mõjuva põhjuseta esitamata. Seega on seadusandja näinud ette, et isik paneb toime väärteo kui ta ei esita majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses ettenähtud tähtajaks ja mitteesitamiseks puudub mõjuv põhjus. Eeltoodust tulenevalt kuulub menetleja poolt kontrollimisele muuhulgas ka võimalik mõjuva põhjuse olemasolu. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et nimetatud väärteokoosseisu täidab ka tegu, mis seisneb deklaratsiooni ärakirja mitteesitamises deklaratsioonihoidjale
lg 14 alusel.
sätestab, et majanduslike huvide deklareerimise eesmärgiks on ülevaate saamine ametiisiku majanduslikest huvidest, mis võivad soodustada või põhjustada era-ja avalike huvide konflikti ning korruptiivse teo toimepanemist või korruptsiooniohtliku suhte loomist. Kohtuvälise menetleja poolt pole väärteoprotokollis viidatud tõenditele, mille alusel on väärteoprotokoll koostatud. Samas ei ole kohtuväline menetleja avaldanud, et K.Kingo poleks esitanud oma põhitöökoha deklaratsioonihoidjale, so Maksu-ja Tolliametile ettenähtud deklaratsioone
Kohus ei nõustu ka kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nõuetekohane deklaratsiooni esitamise sisu isiku puhul, kes on kohustatud teisele deklaratsioonihoidjale esitama ärakirja deklaratsioonist, on määratletav vaid läbi
Kohtu arvates on
Esmalt on kohustatud ametiisik
§
sätestatud tähtaegadel esitama oma põhitöökoha deklaratsioonihoidjale deklaratsiooni ja sellele lisaks on ta
lg 14 kohustatud esitama ärakirja ka teisele deklaratsioonihoidjale.
-1 lg 1 näeb ette väärteona tegevuse, mis seisneb deklaratsiooni mitteesitamises või selles teadvalt mittetäielike või valeandmete esitamise. K.Kingo on kohtule edastatud materjalide põhjal
Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on käesoleval juhul
lg 4 ja § 26-1 lg 1 sätteid tõlgendanud meelevaldselt ja seda kohustatud isiku kahjuks.
Ka
lg 2 sätestab, et kui isik jätab deklaratsiooni tähtpäevaks esitamata, on see töö-või teenistuskohustuste rikkumine ja ametiasutust diskrediteeriv tegu, mis toob kaasa seadusega sätestatud korras distsiplinaarvastutuse või vastutuse
sätestatud ametialase väärteo eest. Seega on seaduseandja ette näinud võimaluse, et teatud juhtudel võib ka deklaratsiooni ( seega ka selle ärakirja) tähtajaks esitamatajätmine olla vaid distsiplinaarkorras karistatav tegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K. Kingo ei ole toime pannud väärtegu, mis on kajastatud väärteoasja nr 278012004938 protokollis. VTMS § 79 lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks VTMS § 6 79 lg 3 p 3 alusel tühistada nii Lõuna Prefektuuri 08.11.2012 määruse kui ka 23.10.2012 määruse. Viimatinimetatud määrusega lõpetati väärteoasjas nr 2780,12,004938 menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus kõrvaldab käesoleva määrusega isiku õiguste rikkumise ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Rutt Teeveer Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.