Väärteoasi nr. 4-13-1222 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 12.juulil 2013.a Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi P.-P.P. kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.veebruari 2013.a kiirmenetluse otsusele nr. ÜTkm 063129, t u v a s t a s: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.veebruari 2013.a kiirmenetluse otsusega nr. ÜTkm 063129 (tl. 3-4) karistati P.-P.P. ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Otsuse kohaselt sõitis P.-P.P.
- veebruaril
- a kella 20.25 ajal Tallinnas Pärnu mnt. 139D/2 juures bussis nr 18 ilma sõiduõigust tõendava dokumendita. Sellega rikkus ta Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 22 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ § 14 lg 2 ja pani toime ÜTS § 547 lg 1 sätestatud väärteo. 04.märtsil 2013.a esitas P.-P.P. Harju Maakohtusse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.veebruari 2013.a kiirmenetluse otsusele nr. ÜTkm 063129 kaebuse (tl. 1-2). Harju Maakohtu 06.märtsi 2013.a määrusega taandas kohtunik Meelis Eerik ennast P.-P.P. kaebuse arutamisest ning 14.märtsil 2013.a määras Tallinna Ringkonnakohtu esimees Urmas Reinola väärteoasja kohtualluvuseks Tartu Maakohtu. 18.märtsil 2013.a saabus P.-P.P. kaebus menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja. Kaebuse esitaja taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse kohaselt omab P.-P.P. Tallinna elanikuna ja XXXXõpilasena õigust Tallinnas ühistranspordi bussides tasuta sõitmiseks. Väärteootsuses kirjeldatud sündmuste ajal sõitis ta bussiga ning tal olid kaasas ka ID kaart ja sõidukaart, millest viimase unustas ta aga valideerimata. Kontrolöri sisenedes esitas kaebuse esitaja kontrolörile oma dokumendid ja selgitas, et unustas sõidukaardi valideerimata, mille peale paluti tal väärteoprotokolli kirjutada, et sõidupilet puudus. Kaebuse esitaja leiab, et kuna tegelikult oli tal sõiduõigust tõendav dokument olemas ja ta esitas selle ka kontrolörile, siis ei saanud ta temale etteheidetavat Tallinna Linnavolikogu määruse nr 22 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ § 14 lg 2 rikkuda. Samuti juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et väärteootsus sisaldab õiendamata parandusi. Kaebusele on lisatud ka P.-P.P. õpilaspileti koopia (tl. 5-6) ja ühiskaardi koopia (tl. 8). 10.aprillil 2013.a teatas P.-P.P. , et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses (tl. 20). 09.mail 2013.a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kirjalik seisukoht P.-P.P. kaebusele (tl. 24-25). Kohtuväline menetleja leiab, et P.-P.P. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.veebruari 2013.a kiirmenetluse otsuse nr. ÜTkm 063129 on põhjendatud, nimetatud kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus ei ole tuvastanud, et kohtuvälise menetleja otsuses esineks õiendamata parandusi, mistõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja vastav väide on alusetu. P.-P.P. ile pannakse süüks Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 22 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ § 14 lg 2 rikkumist ning sellega ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 547 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist. ÜTS § 547 lg 1 sätestab vastutuse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Väärteoprotokolli koostamise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 22 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ (edaspidi määrus) § 14 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Eelnimetatud määruse asemel praegu kehtiva Tallinna Linnavolikogu määruse nr 21 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ § 13 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel sõidupileti, valideeritud Ühiskaardi või muu sõiduõigust tõendava dokumendi. Kohus leiab, et lähtuvalt KarS § 5 tuleb antud juhul kohaldada siiski väärteo toimepanemise ajal kehtinud määrust. Määruse § 2 p 2 kohaselt on sõiduõigust tõendav dokument sõidupilet või muu käesolevas määruses nimetatud sõiduõigust tõendav dokument. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt on sõidupilet kantud andmekandjale või elektronilisse andmekogusse ja elektroonilise sõidupileti või sõiduõiguse olemasolu tõendatakse Eesti Vabariigi isikutunnistuse (ID-kaardi), e-kaardi või muu käesolevast määrusest tuleneva andmekandja abil, seejuures sõidupileti tooted on ühe sõidu pilet, tunnipilet, sõidukaart ja ühiskaart. Määruse § 5 p 17 ja 18 kohaselt on isikutel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas ja õpilastel tasuta sõidu õigus. Kaebuse kohaselt oli P.-P.P. väärteoprotokolli koostamise ajal 23.veebruaril 2013.a Tallinna elanik ja ka XXXXõpilane, mistõttu oli tal õigus kasutada Tallinna ühistransporti tasuta. Väärteomaterjalide põhjal ei ole tekkinud kahtlust sellest, et väärteootsuses toodud ajal ja kohas ühistranspordi bussiliini nr. 18 kasutades oli P.-P.P. il olemas määruse § 5 p 17 ja 18 tulenev tasuta sõidu õigus. Samas näeb seadus ette ka selle, et sõiduõigust tuleb kontrolliõigusega ametiisikule vajadusel tõendada. Kaebuse kohaselt esitas P.-P.P. bussiliini kontrollinud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikule sõiduõiguse tõendamiseks oma ID-kaardi ning sõidukaardi, millest viimase oli ta aga unustanud valideerimata. Seega tuleb lahendada küsimus, kas nimetatud dokumentide esitamist saab käsitleda sõiduõiguse tõendamisena või mitte. Kohus leiab, et kuigi P.-P.P. esitas kontrolliõigusega isikule oma valideerimata sõidukaardi, esitas ta ka ID-kaardi, mille abil oli kontrolliõigusega isikul võimalik kergesti tema tasuta sõidu õigus kindlaks teha. Seega ei saa järeldada, et ta oleks jätnud kontrolliõigusega isikule oma sõiduõigust tõendavad dokumendid esitamata ning rikkunud seega määruse § 14 lg 2 nõudeid ja pannud toime ÜTS § 547 sätestatud väärteo. Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada kui teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd P.-P.P. teos väärteo tunnused puuduvad, siis tuleb Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.veebruari 2013.a kiirmenetluse otsus nr. ÜTkm 063129 tühistada ja väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada. Juhindudes VtMS § 120 ja § 132-134, kohtunik o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.veebruari 2013.a kiirmenetluse otsus nr. ÜTkm 063129 P.-P.P. rikkumises ja lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtunik