lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi väärteoasjas nr 2602,13,000611 karistuseks rahatrahv 100 (ükssada) trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot.
lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega esimese kuul 26 (kakskümmend kuus) eurot ja üheteistkümnel järgneval kuul igakuiselt võrdsetes osades 34 (kolmkümmend neli) eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (SEB Pank), või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber 10220135049227. Rahuldada V.B. kaebus osaliselt. Kohtuotsuse koopia saata V.B., J.B. ile ja Lõuna prefektuurile VTMS §-is 41 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kaevatava otsuse sisu ja kaebuse põhjendused. 06.02.2013 koostas Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariipolitseinik M. Alupere V.B. suhtes väärteoprotokolli nr AB1277876 selle kohta, et 01.02.2013 23.59 juhtis V.B. Tartu linnas Mõisavahe tn 24 mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ja seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,49 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks tulemiks 0,44 mg/l. Mõõtmine toimus Lion Intoxilyzer 8000/80-005395; juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, sooritas vasakpööret sõitis otsa seisvale s/a XXXX Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduauto omanikule A.A. . Antud teoga rikkus V.B. liiklusseadus (LS) § 33 lg 2 p 8; 69 lg 5; § 33 lg 11 p 2; § 90 lg 1 p 1 nõudeid. V.B. rikkumised kvalifitseeriti väärtegudena LS § 223 lg 1; § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 28.02.2013 otsusega määrati V.B.
lg 1 järgi karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot. Väärteootsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistaja ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. 19.03.2013 esitas V.B. Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsus mõistetud karistuse osas ja vähendada talle mõistetud karistust; võimaldada vähendatud trahvisumma tasumine ositi ühe aasta jooksul. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta kaebuse esitaja asjaolu, et V.B. on toime pannud otsuses märgitud väärteo, vaid soovib vaidlustada temale karistuseks mõistetud rahatrahvi suurust, mis on liialt karm. V.B. saab aru, et on rikkunud seadust ja kahetseb seda siiralt ning palub, et kohus arvestaks temale kergema karistuse mõistmisel seda kergendava asjaoluna. V.B. annab endale täielikult aru, et väärteole peab järgnema karistus, kuid antud juhul võiks see olla väiksem kui temale määratud 700 eurot, mille kohtuväline menetleja on talle maksimummääras mõistnud. V.B. kinnitab, et on teinud toimepandust tõsised järeldused. 2 Kaebus ei ole koostatud mitte karistusest kõrvalehoidumise eesmärgil, vaid tingituna perekonna raskest majanduslikust olukorrast. V.B. õpib XXXXja iseseisvat sissetulekut ei oma. Praegusel juhul ei ole enne suvevaheaega võimalik õppetöö kõrvalt tööle asuda. Sellest tulenevalt peaks mõistetud rahatrahvi tasuma vanemad. Tema ema on kodune, mistõttu puudub tal igakuine kindel sissetulek, isa keskmine sissetulek on 565 eurot; peres on 5 last. Töötasu kulub eelkõige toidule, esmatarbekaupadel ja kommunaalmaksete tegemiseks. Rahatrahvile lisandub tekitatud kahju hüvitamise kohustus, mis omakorda mõjutab perekonna materiaalset olukorda. Perel puuduvad säästud, kulud ületavad tulusid. Kokkuhoidliku elukorralduse juures suudaks perekond tasuda V.B. määratavat rahatrahvi igakuiselt 15 eurot, seega trahvisumma oleks kokku 180 eurot. Lisaks on rahatrahvi tähtaegsel mittetasumisel oht, et see saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, kus lisanduvad täitemenetluse kulud, mis omakorda asetab perekonna veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Kaebuse esitaja teatab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebusele on lisatud dokumendid perekonna suuruse ja V. B. isa töötasu suuruse kohta. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei vaidle väärteoasjas tehtud otsuse määramist maksmiseks ositi. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega. Võttes arvesse, et tegemist on riigi poolt rangelt karistatavate tegudega, mis pandi toime ühe teoga, pidas kohtuväline menetleja võimalikuks V.B. karistada siiski, arvestades kõiki asjaolusid
lg 1 kohaselt LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kergemaliigilise karistusega – rahatrahviga. Karistuse määramisel võeti arvesse ka
kahetsust. Sealjuures ei saa jätta täheldamata, et V.B. on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude eest. V.B. rikkus ulatuslikult õiguskorda ning tema süü suurus on piisav õigustamaks talle mõistetud karistust üle poole sanktsioonimäärast. V.B. iseloomustab ka fakt, et viimane on võetud vastutusele varasemalt toimepandud kuriteo eest kriminaalkorras
lg 1 järgi, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega, eest. Kohtuväline menetleja osundab, et V.B. kahetsust on otsuse tegemisel arvesse võetud ning kaebuses täiendav kahetsus on pelgalt näiline. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-ist 132. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud. V.B. süü omaksvõtt on tõendatud tunnistaja A.A. ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. V.B. tegutses teadlikult ja pani väärteod toime otsese tahtlusega. V.B. teadis, et tal puudub Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning asudes sõidukit juhtima, oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. 3 Kohus märgib, et isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholimäär ühe liitri kohta oli mitte vähem kui 0,44 mg, mis on aga selline alkoholi sisaldus, mis läheneb LS § 224 lg 2 sätestatud ülempiirile, s.o maksimumnäiduni, milline käitumine on veel karistatav väärteokorras. Juhul, kui kaebuse esitajal oleks tuvastatud mõnevõrra suurem alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, oleks tegemist olnud kuriteoga. Karistust kergendavat asjaolu on kohtuväline menetleja karistuse määramisel juba arvesse võtnud. Kohus märgib, et kaebajal oli kohtueelses menetluses võimalus anda omapoolseid selgitusi vastulause esitamisega VTMS § 69 lg 6 järgi, kuid ta ei ole seda teinud.
Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mõistetud rahalise karistuse eripreventiivne eesmärk seisneb püüdluses mõjutada õigusrikkujat edaspidi käituma seadusekuulekalt ning mitte toime panema sarnaseid ega ka teisi rikkumisi. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada muuhulgas ka süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja on juba arvesse võtnud isiku puhtsüdamlikku kahetsust.
Seetõttu kohus ei pea võimalikuks vähendada kaebajale mõistetud rahatrahvi sellise summani, et kaebajal oleks seda mugav maksta nii, et tema perekonna majanduslik olukord ei halveneks. Vastasel korral ei pruugi mõistetud rahatrahv täita oma eesmärki – kohustada isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt ning hoiduma liiklusrikkumiste toimepanemisest. Mitte ükski liiklusrikkumine ei ole aktsepteeritav ning lubatav. Kaebaja, olles teadlikult võtnud riski juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, s.o alkoholijoobes ning omamata sealjuures mootorsõiduki juhtimisõigust ning tekitades varalise kahju, ei arvestanud võimalust säilitada pere stabiilne majanduslik olukord ning hoida ära teistele isikutele kahju tekitamist. Kaebuse esitaja tegevus mootorsõiduki juhtimisel, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, on eriti ohtlik, kuivõrd tal ei ole selget ettekujutust liiklusreeglitest ja liikluses käitumisest. Kohus märgib, et lisaks päädis kaebaja kahtlane ja ebakompetentne sõidustiil varalise kahju põhjustamisega, kus sooritades manöövrit sõitis V.B. juhitud sõiduk otsa seisvale sõiduautole. Arvestades asjaolu, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üldohtlik süütegu, sest joobeseisundis olev juht väljendab selliselt oma hoolimatust ja vastutustundetust üldisesse liikluskorda ning teiste inimeste eludesse, tervisesse ja varasse, on igati põhjendatud selliste liiklusrikkumiste eest isiku võrdlemisi range karistamine. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega on menetlusalune isik seadnud ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elud, tervise ja varad. Sellise rikkumise eest näeb sanktsioon ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks on sellise rikkumise eest lisakaristusena võimalik ära võtta isiku mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuni üheksaks kuuks. Karistusregistri andmetel on V.B. 5 kehtivat väärteokaristust, neist kolm alkoholiseaduse (AS) alusel ja üks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel. LS § 201 järgi kvalifitseeritav väärtegu kordub. Alkoholiseaduse rikkumine on antud juhul kaasa toonud ka liiklusseaduse § 224 järgi kvalifitseeritava väärteo. AS § 46 järgi alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. V.B. on alaelaine ja seega on tema seaduse järgi alkohoolse joogi tarbimine keelatud. 4 Arvestades alaealise menetlusaluse isiku kahetsust toimepandud teo suhtes ja perekonna mõju edaspidi samasuguste tegude kordumise ärahoidmiseks, on V.B. võimalik mõjutada karistusega alla keskmise määra. Kohtuväline menetleja on valinud kergemaliigilise karistuse ja seetõttu tuleb karistusmäära hindamisel lähtuda kergemliigilise karistuse määrast. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et isikut ja väärteo asjaolusid arvestades on proportsionaalne määrata isikule rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, mis on 1/3 sanktsiooni määrast. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 28.02.2013 otsus väärteoasjas nr 2602,13,000611 tuleb tühistada karistuse määra osas ja teha uus otsus. Rahatrahvi ositi tasumisele ei esitanud vastuväiteid ka kohtuväline menetleja. Menetlusaluse isiku majanduslik olukord ei võimalda tal karistuse tasumist korraga. Seetõtt määrab kohus
V.B. on kohustatud igas kuus tasuma 40 eurot. Ene Muts kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.