Obsah (14)

§ 132§ 30§ 29§ 150§ 65§ 69§ 31§ 2§ 49§ 19§ 72§ 108§ 73§ 23

4-11-4581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruaril 2012. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-4581 (940011000436) Kohtunik Ene Muts Kohtuis

§ 132

p 3 ja § 135 lg 2 Tühistada kohtuvälise menetleja, Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori Urmas Võro 07.11.2011. otsus ja

§ 30

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Alexey Buynitskiy suhtes otstarbekuse kaalutlustel. Valitud kaitsjale makstud tasu jätta Alexey Buynitskiy kanda. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 28.02.2012.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori Urmas Võro 07.11.2011.a otsusega karistati Alexey Buynitskiyt KPS § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot. Otsuse kohaselt 25.09.2011. a püüdis Alexey Buynitskiy Peipsi järvel Tartu maakonnas nakkevõrkudega kala. Nakkevõrkudest üks oli lubatust väiksema silmasuurusega, 120 mm. Sellega rikkus Alexey Buynitskiy KPS § 17 lg 2 p 3 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 31 lg 2 p 2, mille järgi on keelatud Peipsi järvel kasutada nakkevõrgupüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuusrust kui 130 mm. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku Alexey Buynitskiy ja tunnistaja T.S. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja võrgu silmasuuruse mõõtmise aktiga. Menetlusaluse isiku kaitsja adv Marko Paabumets esitas vastulause 20.10.2011.a milles taotletakse menetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1 alusel kuivõrd väärteoprotokollis kirjeldatud tõendid ei tõenda väärteo toimepanemist. Kaitsja leiab, et väärteomenetluses kogutud tõendid on kogutud menetlusõiguse normidega vastuolus, vormistamisvigadega ega tõenda väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt ning Alexey Buynitskiy ei tunnista väärtegu. Vastulause on jäetud arvestamata, kuna sellest ei selgu milliseid tõendeid on kogutud menetlusnormidega vastuolus, millised tõendid on vormistamisvigadega ega tõenda väärteo toimepanemist. Otsuses nimetatud tõendid tõendavad kirjeldatud tegu. Kaebuse sisu ja põhjendused. Kaebuses on kirjeldatud väärteoasjas nr 940011000436

1. oktoober 2011 koostatud Alexey Buynitskiy suhtes koostatud väärteoprotokollis märgitu tegu ning nimetatud tõendid, mis kohtuvälise menetleja seisukohalt tõendavad väärtegu. Tulenevalt väärteoprotokollist, olid väärteoasja lahendamisel kohtuvälise menetleja poolt, tõenditeks:
2. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 29.09.2011;
3. tunnistaja ütlused 26.09.2011;
4. sündmuskoha vaatlusprotokoll 25.09.2011;
5. võrgu silmasuuruse mõõtmise akt 25.09.
6. 20.10.2011 esitas kaitsja vastulause ja leidis, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Väärteomenetluses kogutud tõendid on kogutud menetlusõiguse normidega vastuolus, vormistamisvigade ega tõenda väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Alexey Buynitskiy ei tunnista väärtegu. 2 Vaatamata vastulausele tegi kohtuväline menetleja 07.11.2011 otsuse, milles leidis, et Alexey Buynitskiy pani kalapüügiseaduse § 17 lg 2 p 3 alusel kalapüügieeskirja § 31 lg 2 p 2 toime rikkumise tuginedes väärteoprotokollis märgitud tõenditele. Kaebuse õiguslik põhjendus on järgmine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on väärteoasja nr 940011000436 lahendamisel rikkunud väärteomenetlusõigust

§ 150

lg 1 p 8 mõttes, kuna kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel eksinud tõendamisele esitatavate nõuete vastu. Lisaks on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust

§ 150

lg 1 p 1 mõttes, sest väärteomenetlust ei ole lõpetatud

§-s 29 sätestatud asjaoludel. Kohtuväline menetleja on otsuse p-s 2 ja 4 leidnud, et Alexey Buynitskiy on tunnistanud, et mõõdetud nakkevõrgul on lubatust väiksem silmasuurus ehk 120 mm ning võtnud sellega omaks väärteo toimepanemise. Kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja sellekohase seisukohaga ei nõustu.

§ 65

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või

§ 69lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis.

Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Väärteomaterjalide juurde on lisatud menetlusaluse isiku Alexey Buynitskiy 29.09.2011 ülekuulamisprotokoll. Ülekuulamisprotokollist selgub, et Alexey Buynitskiy viibis 25.09.2011 Peipsi järvel ja püüdis nakkevõrkudega kala. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt püüab ta võrkudega, mille silmasuurus on 130 mm. Ütlustest nähtub, et sel päeval nägi ta järvel keskkonnainspektoreid, kes teatasid, et võrgujadas on üks võrk, mille silmasuurus on 120 mm ja käskisid selle eemaldada. Alexey Buynitskiy ei olnud nendega nõus, kuid kahtles ja võttis nakkevõrgu veest välja. Kodus mõõtis Alexey Buynitskiy nakkevõrgu silmasuuruseks 130 mm. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub üheselt, et Alexey Buynitskiy ei ole tunnistanud, et mõõdetud nakkevõrgul oleks lubatust väiksem silmasuurus ehk 120 mm. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis on sõnaselgelt kirjas, et Alexey Buynitskiy ei nõustunud keskkonnainspektoritega. Menetlusalune isik üksnes kahtles hetkeks, kas nakkevõrgu silmasuurus on 130 mm ning seetõttu võttis nakkevõrgu veest välja. Nimetatud asjaolu ei anna alust teha järeldust, et nakkevõrkude eemaldamisega veest oli menetlusalune isik nõus kohtuvälise menetleja seisukohaga nakkevõrkude silmasuuruse osas. Menetluse materjalidele ei ole lisatud muud nõuetekohast ülekuulamisprotokolli, millest nähtuks, et Alexey Buynitskiy oleks tunnistanud 120 mm silmasuurusega nakkevõrkude kasutamist.

§ 31

lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Eelnevast tuleneb, et sama põhimõte kehtib ka väärteomenetluses. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja tuginenud asjaoludele, mis ei ole väärteomenetluse käigus tõendamist leidnud ning jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele.

§ 150

lg 1 p 8 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Seega on käesoleval juhul kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetluses kogutud tõendid on kogutud vastuolus väärteomenetlusõiguse normidega ning vormistamisvigadega. Väärteomenetluse materjalidele on lisatud 25.09.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et sündmuskohale saabus ka Alexey Buynitskiy, kes tunnistas, et mõõdetud nakkevõrgul on lubatust väiksem silmasuurus ehk 120 mm.

§ 2ja Kr

MS § 87 lg 2 kohaselt ei kanta sündmuskoha vaatlusprotokolli uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid. Kohtuväline menetleja on otsuse p-s 2 tuginenud sündmuskoha vaatlusprotokollile ning jõudnud järeldusele, et Alexey Buynitskiy on tunnistanud, et mõõdetud nakkevõrgul on lubatust väiksem silmasuurus ehk 120 mm. Seega on kohtuväline menetleja 3 ekslikult võtnud arvesse sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastatut, mis on koostatud vastuolus KrMS § 87 lg 2 sätestatuga. Sellega on kohtuväline menetleja tõendite kogumisel rikkunud väärteomenetlusõigust.

§ 49

lg 2 p 6 kohaselt märgitakse menetlustoimingu protokolli sissejuhatavas osas menetlustoimingus osalenud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning elu- või töökoht ning menetlusseisund.

§ 49

lg 3 kohaselt võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. 25.09.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse juures viibis R.K. . Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud küll vaatluse juures viibinud isiku nimi, kuid protokolli ei ole võetud vastava isiku allkirja. Seega ei ole R.K. allkirjaga kinnitanud enda viibimist sündmuskoha vaatluse juures. Samuti ei nähtu protokollist, et vaatluse juures viibijale oleks selgitatud tema õigusi. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud

§ 49lg 3 sätestatud nõuet.

Sellest tulenevalt ei ole sündmuskoha vaatlusprotokoll koostatud väärteomenetlusõiguse sätteid järgides ning sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole kasutatav tõendina käesoleva väärteomenetluse raames. Väärteomenetluse materjalide juurde on tõendina lisatud 26.09.2011 koostatud tunnistaja T.S. ülekuulamise protokoll. Antud ütlustest nähtub, et 25.09.2011 viibis T.S. Peipsi järvel ja teostas kala järelevalvet koos Urmas Võroga ja R.K. iga. Ütlustest nähtub, et T.S. oli üheks väärteomenetluse läbiviijaks, kuna viis läbi nakkevõrkude silmasuuruse mõõtmist ning teostas järelevalvet väärteoasjas.

§ 2ja Kr

MS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks KrMS § 289 lõikes 4 sätestatud juhul tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tunnistaja antud ütlustest selgus, et T.S. osales väärteomenetluse läbiviimisel ning teostas vajalikke menetlustoiminguid. Seega on kohtuväline menetleja väärteootsuse p-s 4 ekslikult tuginenud tunnistaja ütlustele, mille arvesse võtmine ei ole lubatud tulenevalt

§ 2ja Kr

MS § 66 lg 2. Väärteomenetluse materjalidele on lisatud 25.09.2011 koostatud võrgu silmasuuruse mõõtmise akt. Aktist nähtub, kuidas on läbiviidud silmasuuruse mõõtmine. Aktile on allakirjutanud koostaja ja juuresolija.

§ 19

lg 1 p 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse.

§ 2ja Kr

MS § 152 lg 1 kohaselt antakse uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll läbi lugeda toimingule allutatud isikule ning selles osalenud muule isikule või loetakse nende soovil ette, mille kohta tehakse protokollis märge. KrMS § 152 lg 4 kohaselt kirjutavad protokollile alla menetleja, asjatundja, toimingule allutatud isik ja isik, kes on toimingus osalenud. 25.09.2011 koostatud võrgu silmasuuruse mõõtmise aktist ei nähtu, et seda oleks tutvustatud Alexey Buynitskiyle. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel lähtunud asjaolust, et esmalt tuvastasid Keskkonnainspektsiooni ametnikud, et nakkevõrgu silmasuurus ei vasta nõuetele. Seejärel teavitasid Keskkonnainspektsiooni ametnikud menetlusalust isikut nakkevõrgu silmasuurusest. Järelikult teostati mõõtmine enne Alexey Buynitskiyle teatamist. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei tutvustatud võrgu silmasuuruse mõõtmise akti allkirja vastu menetlusalusele isikule, kuna nimetatud akti alusel tuvastati Alexey Buynitskiy poolt võimalik väärteo toimepanemine. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud

§ 19

lg 1 p 6 ning

§ 2ja Kr

MS § 152 lg 2 ja lg 4 sätteid ning väärteootsuse p-s 3 toetunud ekslikult protokollile, mida ei ole menetlusalusele isikule nõuetekohaselt tutvustatud. Eelpool välja toodust tuleneb, et kohtuväline menetleja on väärteo toimepanemise tõendamisel menetlusaluse isiku poolt tuginenud tõenditele, mis on kogutud ja vormistatud vastuolus väärteomenetlusõigusega. Väärteomenetluse materjalidele ei ole kohtuvälise menetleja poolt 4 lisatud lisatõendeid, mis tõendaksid väärteo toimepanemist Alexey Buynitskiy poolt. Muuhulgas puuduvad materjalide hulgast fotod asitõendi, s.o nakkevõrgu kohta või asitõend ise. Seetõttu tekib põhjendatud kahtlus, millise nakkevõrgu silmasuuruse mõõtmist teostati. Teiste tõenditega ei ole tekkinud kahtlust võimalik kõrvaldada. Seega on väärteo toimepanemine käesoleva väärteomenetluse raames tõendamata ning põhjendatud on

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamine.

Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada Keskkonnainspektsiooni kohtuvälise menetleja Urmas Võro poolt Alexey Buynitskiyle 07.11.2011 koostatud väärteootsus väärteoasjas nr 940011000436 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna väärteo toimepanemine Alexey Buynitskiy poolt on tõendamata. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Menetlusalune isik andis kohtus ütlusi, et 25.09.

1. a läks ta Peipsi järvele kala püüdma, kaldast umbes 12-13 km kaugusel püüdis koha. Oli luba 15-le võrgule. Tal oli 14 võrku kahes liinis, kummaski 7 võrku. Võrguliine tähistas nagu ette nähtud lipuke ja number TA
2. Ta sõitis esimese rea juurde, kui helistas naaber, et inspektsioon on järvel. Ei olnud midagi karta, jätkas püüki. 20 minuti pärast tõmbas 7 võrku välja ja pani teised asemele, sel hetkel paadis oli 9 võrku. Laine oli tugev. Kui nad lähenesid, et dokumente vaadata, siis ei saanud esimesel katsel läheneda, teisel katsel kontrollisid dokumendid ja tagastasid, küsisid kus teine liin on. Juhatas, et 3 km põhja pool. Nad läksid sinnapoole. Lõpetas vahetamise ja läks teise liini juurde. Nad olid seal. Kaater sõitis tema juurde ja inspektor ütles, et esimene võrk, mis lipukese külge seotud, on võrgusilmaga 120, mitte 130 nagu ette nähtud. Vastas, et ei, kõik on korras. Inspektor ütles, et kas hakkame vaidlema. Vastas, et hakkame. Küsis kas neil on mõõduriist ja sai vastuseks, et on olemas. Võtku oma ebaseaduslik võrk välja. Menetlusalune isik hetkeks kahtles, et võttis hulgi 20 võrku ja mõned kalurid on rääkinud, et võib vale võrk sekka sattuda. Ütles, et võimalik, aga peab mõõtma. Menetlusaluse isiku kogemusest, kui võrk järves ja paat kõigub, siis raske mõõta. Mõtles, et võtab võrgu paati ja mõõdab seal. Sel hetkel nad ütlesid, et helistavad ja sõitsid minema. Võrgud olid vanad, korduvkasutatud. Üks võrk natuke erines teistest, aga silm oli õige suurusega. Menetlusalune isik mõõtis joonlauaga. On olnud, et vana inspektor mõõtis joonlauaga. Oli vaja 2 inimest, et paadis mõõta, sest paat kõikus. Inspektoril ei olnud mingit protokolli, ütles, et helistab. Keerasid ringi ja sõitsid minema. Menetlusalune isik võttis võrgu välja ja kodus mõõtis, et 130 mm. Käis võrguga inspektsioonis, seal mõõdeti ja öeldi, et võib selle võrguga püüda. Aga kuidas tõestada, et just see võrk oli. Ise teab, et just see võrk, tõestada ei saa. Inspektsiooni töötajad ei seletanud, miks nad ei mõõtnud kohapeal võrgu silma suurust. Töötajad ei selgitanud millise mõõteriistaga mõõtsid silmasuuruse. Mõõtekiil on selleks tavaliselt. Võrgu inspektsiooni viimise ja selle võrgu ülevaatamise kohta dokumenti ei koostatud, öeldi et ei saa tõendada, et oli see võrk tol hetkel järvel. Ei tea kuidas inspektsioon tavaliselt käitub, kui avastab ebaseadusliku püügivahendi. Menetlusalusel isikul ei ole 8 aastat olnud rikkumisi. Arvab, et kui röövpüügivahend, siis nad peavad selle välja võtma. Kui olnud teistel kaluritel selliseid juhtumeid, siis on välja võetud. Varem on menetlusalust isikut kontrollitud.
3. a jooksul 3-4 korda kindlasti, võibolla rohkem. Kogemusi keskkonnainspektoriga on. Staaž kalurina on 12 aastat FIE-na, aga püüdnud on ka varem. Tunnistaja T.S. andis ütlusi, et tema teostas 25.09.2011 keskkonnajärelvalvet Peipsil ja nägi Alexey Buynitskiyt kahel korral, kui ta asetas nakkevõrke püügile Eesti-Vene kontrollpiiri lähedal. 5 Palus esitada püügipäeviku, et vaadata üle, mitu nakkevõrguluba tal on. Teine kord oli kui nad järelevalve käigus avastasid ühe tähise, kus peal märgistus, mis kuulus Alexey Buynitskiy käsutuse olevale kalapüügiloale ja selle nakkevõrgu liini juures kontrollisid võrgu silmasuurust. Tunnistaja oli koos Urmas Võro ja R.K. iga. Tunnistaja ülesanne oli tõsta nakkevõrk üles, ehk liiniots, mis kinnitatud tähise külge. Silmasuurse mõõtmine oli nii, et tema hoidis võrku kinni ja Urmas Võro mõõtis mõõtekiiluga. Mõõtekiil on koonuses olev alumiiniumist mõõtevahend, kuhu kantud mõõteskaala millimeetrites. Erineva suurusega on neid mõõtekiile, vastavalt sellele millist silmasuurust mõõta tuleb. Kasutatud mõõtekiiluga saab 130 mm maksimaalselt mõõta. Mõõtsid diagonaalis silmasuurust. Mõõtekiil pannakse silma sisse ja mõõdetakse ühes reas vähemalt 20 silmasuurust ja võetakse aritmeetiline keskmine. Kogenud silmaga juba pealevaatamisel saab öelda suuruse. Buynitskiy ei viibinud mõõtmise juures. Buynitskiy pani ühte liini sisse ja teine oli püügis. Kaldapoolsel liinil mõõdeti võrgu silmasuurust, kaldast 11 km, see liin mis oli püügil. Liinide vahemaa võis olla 5-6 km. Üks Varnja küla koha peal, kontrolljoone lähedal. Järelevalve käigus on igapäevane tegevus võrgusilmade mõõtmine ja tähiste kontroll. Veekogus on liinid tokkide küljes. Tunnistaja hoidis paati kinni tokist, R.K. hoidis võrku. Urmas Võro mõõtis kõik 20 silma. Mõõtmise järel R. lasi võrgu lahti ja tunnistaja paadi. Urmas hakkas koostama protokolli mõõtmistulemuste kohta. Ülevalt tuli A. Buynitskiy ja tunnistaja ütles talle, et nakkevõrguliinis esimene võrk väiksema silmasuurusega. Protokoll oli selleks hetkeks tehtud. Seda Buynityskiyle ei näidatud, sest ta ei küsinud. Kui inimesel soov, siis ta küsib. Buynitskiy ei öelnud midagi, läks ja tõstis võrgu ülesse, hindas visuaalselt, ütles vene keeles, et „možet bõt“ ja et võtab välja. Tunnistaja ütles, et võetakse ühendust temaga. Kohapeal muid dokumente ei vormistatud. Tunnistaja ei vormistanud dokumente. Urmas Võro tegi märkmeid sündmuskoha kohta. Esmaspäeval andis tunnistaja oma tunnistuse Võrole ja tema suhtles Buynitskiyga. Tunnistaja ei ole näinud, et Buynitskiy oleks toonud inspektsiooni võrgu. Tunnistaja R.K. andis ütlusi, et 25.09.
4. a teostas keskkonnajärelvalvet koos kolleegidega ja leidsid nakkevõrguliini. T.S. tõstis lipu üles ja vaatas, et väiksema silmasuurusega, et tuleks kontrollida. Tunnistaja Urmas Võroga kontrollisid mõõtekiiluga. tunnistaja hoidis võrku ja Võro teostas nõuetekohased mõõtmised, tulemused protokollis. Kui Buynitskiy tuli, siis oli see tehtud. Kui selle tegevuse lõpetasid, siis veendusid, et rikkumisega tegemist. Lasid võrgu lahti ja Võro lõpetas protokolli. Nägid kaugemalt paati, mida juhtis Buynitskiy ja T. rääkis temaga, sest tunnistaja vene keelt ei räägi nii hästi. Võro hakkas menetlusega tegelema. See oli pühapäev, järgmised toimingud olid esmaspäeval. Tunnistaja hoidis võrguliini, T. tokki, kus liin küljes. Urmas teostas mõõtekiiluga 20 mõõtmist. Võrgu asukoha koorinadid võtsid GPS-lt võrgutähise numbri järgi, TA 258 võis olla, tuvastasid, et võrgud kuuluvad Alexey Buynitskiyle. Tegid sündmuskoha vaatluse, tegid sündmuskohast märkmed, mis hiljem vormistati ümber. Sündmuskoha vaatlusprotokoll jäi tunnistajal allkirjastamata inimliku eksituse tõttu. Mõõtmisaktile on ta alla kirjutanud. Urmas Võro koostas vaatlusprotokolli. Kui Buynitskiy tuli, olid nad juba eemale triivinud sündmuskohalt. Siis ootasid teda järgi ja T. S. vestles temaga. Oli keskmisest tugevam tuul, raske kõiki tegevusi teha. Alexeiy Buynitskiy ei ole toonud midagi inspektsiooni. Dokumentaalsed tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel on protokoll koostatud 25.09.
5. a Peipsi järvel, algas kell 12.50 ja lõppes 13.30.. Vaatluse juures viibis R.K. . Sündmuskoha vaatlusprotokolli on allkirjastanud kohtuvälise menetleja ametnik Urmas Võro. Juuresolija allkiri puudub. Võrgu silmasuuruse mõõtmise akti andmetel on akt koostatud 25.09.
6. a Peipsi järvel koordinaatidel nr 58 31 754 E 27 26 428 keskkonnakaitse juhtivinspektori Urmas Võro poolt. Akti koostamise põhjus: Peipsi järves on tähistuse-märgistusega TA-258 püügil lubatust väiksema silmamõõduga nakkevõrk. Juuresolija: keskkonnainspektor R.K. . Püügivahendiks olnud 6 nakkevõrgul mõõdetud 20 võrgusilma suurust. Mõõtetulemusel on võrgusilma keskmine suurus 120,45 mm, lubatud suurus 130 mm. Mõõdetud EÜ mõõteriistaga, mis on kalibreeritud 31.08.
7. a. Kohtumenetluse poolte seisukohad. Menetlusalune isik analüüsis tunnistajate kohtuistungil kuuldud ütlusi ka küsis miks nad ei võtnud võrku välja, mis oli rikkumise aluseks. Tavaliselt pannakse lipu külge lubatud võrk ja keskele vale. Kontrollimisel tuleks terve liin üles tõsta. Ühest ülestõstmisest ei piisa. Nad tõstsid võrgu üles ja hindasid visuaalselt, oli teist tüüpi võrk. Silmad ei ole võrdsed. Tundub visuaalselt, et väiksemad. Kiiluga või joonlauaga mõõtes on nad õige mõõduga ja püüab ka õiget kala. Menetlusaluse isiku seisukohalt on see ebaõiglane otsus. Miks peab maksma trahvi, mida ei ole ära teeninud. Kui on teatud arv rikkumisi, siis kaotab töö. Miks peab ebaõigete toimingute pärast oma pere heaolu ohtu seadma. Kohtuväline menetleja jäi oma seisukohtade juurde ning palus otsus jätta muutma. Otsuse tegemisel oli teada, et isik on varem karistamata. Ei kaalunud otstarbekuse alusel menetluse lõpetamist. Kaitsja on seisukohal, et kaebus on põhjendatud. Istungil uuritud tõenditega ei ole võimalik tuvastada väärtegu, nagu see otsuses käsitlemist leidnud. Ei ole tõendamist leidnud, et Buynitskiy oleks rikkunud kalapüügieeskirja s.t. et oleks püüdnud väiksema võrgusilmaga kui seadus ette näeb. Kaebuses toodud kõik menetlusõiguslikud puudused, mis olnud väärteo menetlemisel. Vastavalt faktilistele asjaoludele ilmneb, et vormistamisest tulenevalt on kogu menetlus olnud ebaobjektiivne. Toimunud on tehtud mitte sündmuskohal ja võib arvata, et tegemist tagantjärgi väärteoasja vormistamisega, mis vastuolus väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse põhimõtetele. Tuleb hinnata tunnistajate ütlusi ja hinnata kuidas väärteo menetlemine käis. Tuleb välja, et sündmuskohale ilmus Buynitskiy. Väidetavalt oli siis võrgusilma mõõtmine toimunud. Kaitsja meelest on võimatu, et mõõdetakse ja samas protokollitakse. Mõlemad tunnistajad väidavad, et vaatlusprotokolli ei vormistatud kohapeal ja see on allkirjastamata. Kui ole dokumenti, et vaatlus üldse aset leidis, ei saa tuvastada ka sündmust. Tunnistaja ütluste usaldusväärsus on küsimärgi all. Miks Buynitskiyt ei kaasatud vaatlusesse, miks ei näidatud talle vaatlusakti, kui akti ei olnud koostatud selleks ajaks. Miks Buynitskiyle ei näidatud mõõtmisakti, miks ei kaasatud vaatlustoimingutesse ja miks lahkuti sündmuskohalt olukorras, kus väidetav rikkuja kohale saabus. Tõendid ei kinnita seda, et Buynitskiy on käitunud õigusvastaselt, väärteokoosseis puudub. Alexey Buynitskiy elu sõltub kalapüügist olulisel määral. Kalapüügivahend vastavalt seadusele märgistatud. Puudub vajadus käituda seadusevastaselt, ta ei ole seda ka teinud varem. Võrgud olid tähistatud. Kaitsja palub otsuse tühistamist ja menetluskulude välja mõistmist. Kohtu järeldused. KPS § 17 lg 1 alusel kehtestab kalapüügi ja veetaimede kogumise eeskirja (edaspidi kalapüügieeskiri KPE) Vabariigi Valitsus. Kalapüügieeskirjas sätestatakse muu hulgas ka KPS § 17 lg 2 p 3 järgi püügivahendite ja -viiside piirangud ja nõuded. Vabariigi Valitsuse 09.05.2003 määrusega nr 144 kehtestatud KPE § 31 sätestab nõuded silmasuurusele. KPE § 31 lg 2 järgi keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga: 1) kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid 7 silmasuurusi kui 56–80 mm; 2) kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui 500 m Lämmijärves ja Pihkva järves väiksemat silmasuurust kui 130 mm, välja arvatud siiapüügil; 3) siiapüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 96 mm. KPS § 231 lg 1 järgi kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori Urmas Võro 07.11.2011.a otsuses kirjeldatud Alexey Buynitskiy tegu on tõendatud menetlusaluse isiku Alexey Buynitskiy ütlustega, tunnistajate T.S. ja R.K. i ütlustega ning dokumentaalse tõendiga: võrgu silmasuuruse mõõtmise aktiga. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja T.S. ütlused tõendavad teo toimepanemise kohta, aega, püütud kalaliiki ja kalapüügiks kasutatud vahedeid. Alexey Buynitskiy püüdis nakkevõrkudega Peipsi järvel koha kaldast oluliselt kaugemal kui üks kilomeeter. Dokumentaalne tõend võrgu silmasuuruse mõõtmise akt ning tunnistajate T.S. ja R.K. i ütlused tõendavad, et üks kasutatud nakkevõrkudest oli lubatust 130 mm silmasuusrust väiksema silmasuurusega. Mõõtetulemus on jälgitav. Arutatavas asjas oli kohtul ja menetlusosalistel võimalik anda hinnangut kasutatud mõõtevahendi nõuetele vastavuse kohta. Mõõtekiilu vaadeldi kohtuistungil ning see identifitseeriti konkreetsel mõõtmisel kasutatud seadmena. Tunnistajate ütlused ei kinnita menetlusaluse isiku ütlusi selles, et tugeva tuule tõttu ei olnud silmasuuruse mõõtmise teostamine võimalik ning seetõttu on mõõtetulemused ebatäpsed. Tunnistajad kirjeldasid, kuidas nad fikseerisid nakkevõrgu ja kuidas mõõtmine toimus. Mõõtevahend, võrgusilma torgatav mõõtekiil võimaldab mõõtetulemuse täpsust fikseerida.

§ 2

järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärteomenetluse seadustik ja kriminaalmenetluse seadustik ei nõua iga uurimistoimingu juures menetlusaluse isiku osavõttu. Seetõttu ei olnud Alexey Buynitskiy osalemine silmasuuruse mõõtmisel nõutav. Kui kohtuvälise menetleja ametnik Alexey Buynitskiyga kohtus, ei pidanud ta tagasi pöörduma ja menetlustoimingut kordama Alexey Buynitskiy osavõtul. Tunnistajad ei kinnita menetlusaluse isiku ütlusi selels, et ta võttis järvest kahtlusaluse nakkevõrgu välja, mõõtis kodus joonlauaga võrgu silmasuurust ning viis selle võrgu kohtuvälisele menetlejale rikkumist välistava tõendina. Kui ja Alexey Buynitskiy mõõtis võrgu silmasuurust, ei kasutanud ta selleks EÜ nõuetele vastavat mõõteriista ja sellest ka erinevad tulemused. Kohus jätab tõendina kõrvale sündmuskoha vaatluseprotokolli 25.09.2011. a. protokolli andmetel viibis sündmuskoha vaatluse juures R.K. , kes ei ole protokollile allkirja kirjutanud. Kohtuistungil nimetas ta seda inimlikuks eksituseks. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütluste järgi ei kutsutud sündmuskoha vaatluse juurde menetlusalust isikut. Tema osalemine sündmuskoha vaatlusel ei olnud ka nõutav KrMS § 84 järgi. KrMS § 87 lg 2 järgi ei kanta sündmuskoha vaatlusprotokolli uurimistoimingus osalenud isiku seletusi. Kuna sündmuskoha vaatlusprotokoll ei kajasta Alexey Buynitskiy osalemist sündmuskoha vaatlusel, ei ole asjakohane ka protokolli kantud menetlusaluse isiku lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrkude kasutamise omaksvõtt. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütluste järgi ei olenud Alexey Buynitskiy sündmuskohal nakkevõrgu silmasuuruse mõõtmise juures. Talle said mõõtmistulemused teatavaks pärast mõõteakti koostamist, kui kohtuvälise menetleja ametnikud olid sündmuskohalt eemaldunud. 8 KPS § 17 lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse 09.05.2003 määrusega nr 144 kehtestatud kalapüügieeskirja, KPE § 31 lg 2 p 2 järgi on keelatud kasutada püügil nakkevõrguga kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves väiksemat silmasuurust kui 130 mm, välja arvatud siiapüügil. Tõendid ei kinnita siiapüüki ning seetõttu ei ole vaidlusalusel juhtumil kohaldatav KPE § 31 lg 2 p 3 järgi, mille järgi on lubatud kasutada 130 mm väiksemat silmasuurust. Sellega rikkus Alexey Buynitskiy KPE § 31 lg 2 p 2, mille järgi on keelatud Peipsi järvel kasutada nakkevõrgupüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat kui 130 mm. Vastutus järgneb KPS § 231 lg 1 järgi. Kohus ei nõustu kaitsja väidetega väärteomenetluse olulisest rikkumisest, mille tagajärjel on väärtegu tõendamata ja mis omakorda tingib väärteomenetluse lõpetamine

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alexey Buynitskiy on 29.09.2011. a üle kuulatud menetlusaluse isikuna

§ 65sätestatud korras.

Talle on enne ülekuulamist selgitatud

§ 19sätestatud õigusi.

06.10.

1. a on koostatud väärteoprotokoll, milles on kirjeldatud menetlusaluse isiku tegu ja märgitud seaduse sätted, mille rikkumist talle ette heidetakse. Väärteoprotokollis on nimetatud tõendid ja väärteoprotokoll on menetlusalusele isikule samal päeval kätte antud. Väärteoprotokolli sisust tulenevalt on alust järeldada, et menetlusalusele isikule oli tagatud kaitseõigus. Väärteoprotokolli kättesaamise järel esitatud vastulause ei sisalda menetlusnorme, mille rikkumist kohtuvälisele menetlejale ette heidetakse. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja 07.11.
2. a otsus on tehtud

§ 72ja § 73 lg 1 p 1 alusel.

Otsuse tegemisel on kirjeldatud tõendeid ja lahendatud

§ 108ettenähtud küsimused.

Kohtuvälise menetleja järeldused on jälgitavad tõenditele tuginedes. Kohtuvälisel menetlejal ei olnud vastulause arvestamata jätmiseks vajadust põhjalikule analüüsile, sest rikutavaid õigusnorme ei ole vastulauses märgitud. Kohus uuris kohtuistungil tõendeid ka kohtuvälise menetleja ametniku ütluste kaudu. KrMS § 66 lg 2 ei välista menetleja ametniku ülekuulamist tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on korduvalt vastavat seisukohta avaldanud, näiteks

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-47-08, p 10 või
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-116-10, p
5. Käesolevas väärteoasjas kuulati R.K. tunnistajana üle võrgusilma mõõtmise protseduuri osas. Kohus on jõudnud järeldusele, et kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse järeldused vastavad tõenditega tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Seega ei ole rikutud

§ 150lg 1 p 8 nõudeid.

Tõendamiseseme asjaoludest järeldub menetlusaluse isiku poolt KPE § 31 lg 2 p 2 rikkumine ning tema väärtegu on tõendatud. Kohtuvälisel menetlejal ei olnud alust väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 150lg 1 p 1 nõuete rikkumist ei ole alust kohtuvälisele menetlejale ette heita.

Hiljemalt väärteoprotokolli menetlusalusele isikule kättesaamisest arvates oli tal võimalik tutvuda kogutud ja väärteoprotokollis nimetatud tõenditega. Vastlausest nähtuvalt on need tõendid olnud menetlusalusele isikule teada. Kohtuvälise menetleja vaidlustatav otsus tugineb samadele tõenditele. Kuigi kaebemenetluses jättis kohus ühe dokumentaalse tõendi kõrvale, on menetlusnorme järgides kogutud tõenditega väärteokoosseis tõendatud. Kohtul ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja, menetlusalune isik ei kahetsenud oma tegu. Kohtuväline menetleja on seetõttu õigesti leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Alexey Buynitskiy väljendusviis väljendas hirmu õiguserikkumiste ees ja selle tulemusena tegevusõiguse võimaliku kaotamise pärast. 9 Mõõtetulemused näitavad väikest eksimust kalapüügiks kasutatud võrgu silmasuuruses. See asjaolu annab alust järeldada väärteo toimepanemist ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja ei kaalunud asjas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel

§ 30

lg 1 p 1 alusel vaid tegi

§ 73lg 1 p 1 alusel trahvi määramise otsuse.

Kohus leiab, et kuna Alexey Buynitskiy on varem karistamata isik ja tema süü vähest suurust arvestades on võimalik väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaarutlustel

§ 30

lg 1 p 1 alusel ja kohus teeb lahendi

§ 132p 3 alusel.

Menetluskulud. Kaitsja taotleb valitud kaitsjale makstud õigusabi kulude hüvitamist menetlusalusele isikule 1200 euro ulatuses. Menetluskulude hüvitamiseks ei ole õiguslikku alust.

§ 23

alusel kaitsja tasu hüvitatakse kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel.

Käesolevas vaidluses ei leidnud tuvastamist väärteomenetluse lõpetamise eelnimetatud sätetes nimetatud alused. Valitud kaitsjale makstud tasu jääb seetõttu menetlusaluse isiku kanda. Ene Muts kohtunik 10