) §-le 149 tuginedes avalduse kinnisasja registriosa nr XXX suhtes toimuva sundtäitmisega ühinemiseks. Kohtutäitur palus lugeda sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse ja kohtutäitur K. Maalmani ühinenuks võlgnik M. S. kinnistu suhtes toimuva täitemenetlusega. Kohtutäitur O. Kutšmei jättis 13.05.2013 otsusega avalduse sundtäitmisega ühinemiseks rahuldamata, kuna esitatud dokumentidest ei nähtu kaebuse esitaja (kohtutäitur K. Maalman) ega sissenõudja (Riigi Tugiteenuste Keskus) soov pöörata sissenõue kinnistule. Samuti ei ole kohtutäitur sissenõudja esindaja ning kohtutäitur ei saa delegeerida teisele kohtutäiturile täitekulu sissenõudmist, ühinedes teise kohtutäituri poolt läbiviidava täitemenetlusega võlgniku kinnisasja suhtes. Kohtutäitur K. Maalman ei nõustunud kohtutäitur O. Kutšmei negatiivse otsusega M. S. kinnistu osas toimuva sundtäitmisega ühinemiseks ning esitas 22.05.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis jäeti 05.06.2013 otsusega läbi vaatamata. Kohtutäitur O. Kutšmei abi Vladimir Kutšmei poolt allkirjastatud otsuse põhjenduste kohaselt puudub kohtutäitur K. Maalmanil kaebeõigus, kuna ta ei ole O. Kutšmei menetluses olevas täiteasjas täitemenetluse osaline – ühe kohtutäituri täitekulusid ei saa sisse nõuda teine kohtutäitur. 2. Kohtutäitur O. Kutšmei vastuväidete kohaselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 ja 2 alusel, kuna kohtutäituril puudub
Kohtutäituri otsuse peale on õigus esitada kaebust üksnes täitemenetluse osalisel. Täitemenetluse osalised on vastavalt
lg-le 1 isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik) ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Seda ka vaatamata asjaolule, et kohtutäitur K. Maalman on esitanud kohtutäitur O. Kutšmeile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks muuhulgas täiteasjas nr 095/2010/2145 täitekulude võlgnikult sissnõudmise osas. Tulenevalt
lg-st 2 nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Kuivõrd kaevatavad kohtutäitur O. Kutšmei otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata. 2 3. Sissenõudja Swedbank AS seisukoha kohaselt kaebuse esitajal puudub
Kaebus oleks põhjendamatu ka juhul, kui kohtutäitur K. Maalman oleks täitemenetluse osaline. Tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 2. lausest on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea
V. Kutšmeile on väljastatud kohtutäituri abi ametitunnistus ning ta oli pädev läbi vaatama kohtutäituri nimel kohtutäitur K. Maalmani kaebust ja tegema selle kohta otsuse. MAAKOHTU LAHEND
lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse osaline. Täitemenetluse osalised on vastavalt
lg-le 1 sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei saa olla täitemenetluse osaline, sh muu isik, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, sest kohtutäituri näol on tegemist menetluse korraldajaga. Seisukohta, et kohtutäitur ei saa teise kohtutäituri tegevuse (otsuste) peale kaebusi esitada, on väljendanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-138-05 punktis 9, mille kohaselt võivad kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebuse võlgnik ja sissenõudja. Riigikohus on märkinud, et „täitemenetluse eesmärgid sissenõudja ja võlgniku huvide kaitsmisel ei oleks kolleegiumi arvates täidetud, kui seda hakkaksid eelkõige menetlusaja pikenemise kaudu mõjutama täitemenetluse korraldajate omavahelised vaidlused“. Tulenevalt
lg-test 1 ja 2 saab sissenõude pööramisel kinnisasjale sundtäitmisega ühineda sissenõudja (mitte kohtutäitur) ning kohtutäitur ei ole sissenõudja esindajaks. Seega ka kaebuse aluseks olev vaidlus täitemenetlusega nr 084/20109/2780 ühinemise üle ei puuduta kohtutäituri õigusi. Kohus oli seisukohal, et asjaolu, et
lg 1 p 16 kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta täitedokumendiks, ei võimalda kohtutäituril teise kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas sundtäitmisega ühineda, kuna vastavalt
lg-le 2 nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega ei ole kaebuse esitaja õiguste rikkumine kaebuses toodud faktilistel asjaoludel võimalik ning kaebus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt täitemenetluse osaliseks; 2) on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäitur ei saa teise kohtutäituri tegevuse peale kaebusi esitada. Võrreldes maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendi tegemise ajaga on
-ga kaebeõigust omavate isikute ringi seadusandja poolt laiendatud, mistõttu ei ole osundatud Riigikohtu seisukoht antud asjas kohaldatav. Kehtiva
lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on kaebeõigust omavate isikute ring laienenud ning kaebaja saab erandjuhtudel (kui teise kohtutäituri tegevus (otsus) puudutab kaebaja õigusi) esitada kaebuse teise kohtutäituri tegevuse (otsuse) peale; 3) on ebaõige maakohtu seisukoht, et kuna
lg 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes otsuse tegi, siis ei saa täitekulude otsuse teinud kohtutäitur ühineda teise kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas sundtäitmisega.
lg 2 ei välista, et erijuhtudel ei võiks kohtutäiturist sissenõudja nõuda sissenõutavaks muutunud tasunõuet sisse nõuda muul seaduses sätestatud viisil. Nimetatud sättest ei nähtu ka, et täitekulud tuleb sisse nõuda ainult selle täitemenetluse raames, milles tehti täitekulude otsus. Üheks võimalikuks toiminguks ongi
Vastasel juhul piirataks põhjendamatult ühe sissenõudja (kohtutäitur) õigusi võrreldes teiste sissenõudjatega. Nimetatud seisukohta toetab ka
Maakohus on
lg-s 1 sätestatut kitsalt tõlgendanud, sest
lg-s 1 sätestatust ei nähtu, kes peab esitama kinnistu arestinud täiturile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks. Nimetatud sätte rakendamise eeldusteks on kinnistu arest täitemenetluses ja teise sissenõudja olemasolu. Antud juhul on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused nii täituri kui ka kaebuse esitaja poolt ning kinnistu on arestitud täituri poolt. Samuti on võlgniku suhtes sissenõudjateks kehtivate täitedokumentide alusel lisaks Swedbank AS-ile nii Riigi Tugiteenuste Keskus kui ka kaebuse esitaja.
kohaselt ei pea kaebuse esitaja mingeid täiendavaid avaldusi (v.a avaldus kinnistu suhtes toimuva sundtäitmisega ühinemise kohta) täitemenetluse raames enam esitama. Antud juhul on kõik eeldused
Kutšmei oleks pidanud kaebajal lubama ühineda täiteasjas toimuva täitemenetlusega; 4) on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta, et 05.06.2013 otsus on absoluutselt vastuoluline ja ebaselge ning selle on koostanud ja allkirjastanud isik (kohtutäituri abi), kellel puudub selleks õigus, mistõttu nimetatud otsus on tühine. VASTUSTAJA SEISUKOHT 6. Kohtutäitur O. Kutšmei palub määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude kohtutäitur K. Maalmani kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on asjakohatu kaebuse esitaja väide, mille kohaselt
lg 1 kohaselt on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsuse teinud kohtutäitur täitemenetluse osaliseks.
lg-st 2 ja 3 tulenevalt võlgniku suhtes nõude olemasolu annab isikule täitemenetluse 4 osalise positsiooni vaid siis, kui tegemist on sundtäitmist takistava nõudega, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara müügist saadavast rahast (eeskätt pandiga tagatud nõue), või kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigusest või õigust tagavast kandest tuleneva nõudega. Täitemenetluse osaliste ringi ebamõistlik laiendamine oleks vastuolus täitemenetluse eesmärgiga. Kohtutäitur K. Maalmani menetletud täitemenetlusega täiteasjas nr 095/2010/2145 seotud kohtutäitur K. Maalmani täitekulude nõue ei ole kohtutäitur O. Kutšmei poolt täiteasjas nr 084/2009/2780 läbiviidava sundtäitmise takistavaks nõudeks ega tulene kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigusest või õigust tagavast kandest. Seega ei ole kohtutäitur K. Maalman menetlusosaliseks täiteasjas nr 084/2009/2780 toimuvas täitemenetluses; 2) on ka kehtivas õiguses asjakohane Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt täitemenetluse eesmärgid sissenõudja ja võlgniku huvide kaitsmisel ei oleks täidetud, kui seda hakkaksid eelkõige menetlusaja pikenemise kaudu mõjutama täitemenetluse korraldajate omavahelised vaidlused. Asjaolu, et kohtutäitur K. Maalmanil on väidetavalt olemas (asjas puuduvad tõendid, et kohtutäitur K. Maalmani nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes) nõue M. S. vastu, mille rahuldamist ta sooviks kohtutäitur O. Kutšmei poolt arestitud vara arvelt, ei tee kohtutäitur K. Maalmanit menetlusosaliseks kohtutäitur O. Kutšmei poolt täiteasjas nr 084/2009/2780 läbiviidavas täitemenetluses ega anna talle
lg-s 1 sätestatud kaebeõigust; 3) on ekslik määruskaebuse esitaja
Pädevus täitekulude otsuse alusel võlgnikult täitekulude sissenõudmiseks on üksnes sel kohtutäituril, kes tegi täitekulude otsuse. Sellest tulenevalt puudub kohtutäitur K. Maalmanil õigus nõuda kohtutäitur K. Maalmani menetletud täitemenetlusega täiteasjas nr 095/2010/2145 seotud täitekulude sissenõudmist mõnelt teiselt kohtutäiturilt.
lg-s 1 sätestatud õigusliku tagajärje kohaldamiseks peab olema kohtutäiturile esitatud normis nimetatud kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus. Võlgniku kinnisasjale saab sissenõuet pöörata üksnes sissenõudja vastavasisulise avalduse (ehk täitmisavalduse) ja täitedokumendi aluse. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur K. Maalman kohtutäitur O. Kutšmeile täitmisavalduse esitanud ja
Maalman sellist avaldust esitada. Sellest tulenevalt puudub igasugune võimalus käsitleda kohtutäitur K. Maalmanit
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Vastavalt
lg-le 1 on täitemenetluse osalisteks sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Õige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib kaebuse esitada täitemenetluse osaline ning kuna 5 kohtutäitur ei ole täitemenetluse osaliseks
mõttes, s.o isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, siis puudub tal
§-s 217 sätestatud kaebeõigus.
lg-test 1 ja 2 tuleneb, et täitemenetlusega saab ühineda sissenõudja (mitte kohtutäitur) ning kohtutäitur ei ole sissenõudja esindajaks. Järelikult vaidlus, mis tuleneb täitemenetlusega ühinemisest, ei puuduta kohtutäituri õigusi ning kohtutäitur K. Maalmanil puudub kaebeõigus
Täitemenetluse osaliseks ning seega ka isikuks, kellel on õigus esitada kaebus vastavalt
§-le 217, ei muuda kohtutäitur K. Maalmani asjaolu, et ta soovis sundtäitmisega ühinemise avalduses muuhulgas täitekulude võlgnikult sissenõudmist.
lg 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi otsuse. Tulenevalt
MS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur K. Maalmani kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.