Obsah (7)

§ 457§ 230§ 162§ 231§ 654§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 02.detsember 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-4682

§ 457

lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole viidatud sätte järgi tuvastatud samade poolte vahel hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal on olnud võimalik selgitada, milline oli töö sisu, töötasu arvestus ja kuidas pidi toimuma tasustamine. Hageja seda teinud ei ole. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit hageja ja kostja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahelise väidetava töösuhte kohta. Hageja on viidanud oma nõude põhjendamisel seisukohtadele (sh Harju Maakohtu

1. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-30521; Tartu Maakohtu
2. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-11-47454), mis tulenevad dokumentidest, mis on koostatud pärast hagiavalduse esitamist käesolevas tsiviilasjas. Hageja seisukohad on vastuolulised, sest hageja kirjaliku seisukoha järgi ta selgitab, et on saanud hagis nimetatud summa OÜ-lt EQ Ehitab (pankrotis) laenuna. Nimetatud summa on hageja kätte saanud. Seega on hageja vastupidised väited ainetud. Hageja on esitanud käesoleva nõude tõendamiseks erinevaid dokumente (maksuhalduri avaldus OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankroti välja kuulutamiseks;
3. jaanuari 2010 maksuotsus nr 12.2-3/6479-10; Harju Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-30521; maksuhalduri
5. detsembri 2011 seisukoht tsiviilasjas nr 2-11-47454 ja Tartu Maakohtu
6. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-11-47454). Nimetatud dokumentide alusel ei ole tuvastatav, et hagejal on õigus töötasule ja nimetatud tõendid ei saa olla nõude aluseks, s.o tunnustada hageja töötasunõuet OÜ EQ Ehitab (pankrotis). Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäeti menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A. Päiv esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. juuni 2013 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 3 1) on A. Päivi töösuhe tuvastatud
3. jaanuari 2010 maksuotsusega nr 12.2-3/6479-
4. Maksuotsus on haldusakt, mille suhtes kehtib otseselt MKS § 46 lg-st 1 tulenevalt haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatu. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sh A. Päivile ja Tartu Maakohtule. Maksuotsuse resolutiivosast nähtub, et OÜ-d EQ Ehitus kohustati tasuma tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset kokku summas 3 705 064 krooni. Tegemist on töötasu väljamakselt määratud maksudega, mistõttu maksude määramisega on kohustuslikuna tuvastatud ka töösuhte olemasolu. Seega on kõnealuse akti resolutiivosas tuvastatud töösuhe, millest omakorda tulenes maksuhalduri ja OÜ EQ Ehitus (siis veel mitte pankrotis) omavaheline suhe. Kuna töösuhe on kahepoolne, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et maksuotsuse resolutsioonis tuvastati ainult maksuhalduri ja OÜ EQ Ehitus (pankrotis) kui tööandja omavaheline suhe, ilma, et oleks tuvastatud töösuhte olemasolu. Kuigi resolutiivosas ei ole otseselt ära märgitud A. Päivi nime, on siiski üheselt selge, et vastav töösuhe tuvastati just nimelt A. Päiviga. MKS § 46 lg 3 p-s 5 märgitud õiguslikul alusel on iseseisev õiguslik tähendus (s.o mitte üksnes formaalne), mis omakorda kinnitab seda, et vastavaid õiguslikke ja faktilisi aluseid tuleb mõista HMS § 60 lg 2 kolmanda lause mõttes iseseisvat õiguslikku tähendust omavatena ning see ongi MKS § 46 lg 3 p-s 5 sätestatud. Järelikult on maakohus vastavat maksuotsust tõendina vääralt hinnanud ja jõudnud ebaõige lahendini; 2) jääb selgusetuks, kuidas täpselt samade faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel on võimalik, et kohus rahuldab tööjõu maksude nõude, kuid ei rahulda töötasu kui tööjõu maksude aluseks olevat nõuet. Kuna tsiviilasjas nr 2-11-47454 on samadel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuvastatud maksuhalduri nõue A. Päivi töötasult, siis ka antud asjas pidanuks tema töötasu nõue saama tunnustatud täpselt samade tõendite alusel. Samas maakohus seda üllatuslikult ei teinud, jõudes täiesti väära lõppjärelduseni.

§ 231lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Ilmselt peaks olema üheselt selge, et ilma töötasuta ei saa ka olla tööjõu makse. Kui maakohtu meelest tulnuks hagejal veel midagi täiendavalt tõendada, siis on kohus rikkunud selgitamiskohustust; 3) tekib hagi rahuldamata jätmisel õigusvastane olukord, kus maksuhalduril tekib tööjõu maksude nõue ilma faktilise aluseta, millele maksude määramine põhineks. Harju Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-10-30521 hagejaks oleva OÜ EQ Ehitab (pankrotis) nõudeid A. Päivi vastu summas 319 558,24 eurot. Kui A. Päivilt summa tagasi nõutakse, puudub A. Päivil võimalus saada maksuhalduri poolt aktsepteeritud töötasu ilma, et hageja nõue oleks OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (vastustaja 2) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. juuni 2013 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Faktiliselt kordab apellant üksnes esimese astme kohtule esitatud seisukohtasid, mida maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses igakülgselt ja täielikult analüüsinud ning millega mittenõustumist põhjendanud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millistel asjaoludel peaks ringkonnakohus maakohtu poolt esitatud seisukohad ümber hindama ning asuma apellandi käsitlust toetavale seisukohale; 2) peab

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud nõude tõendamata jätmise tagajärjeks on esitatud hagi rahuldamata jätmine. Esitades töötasu nõude tunnustamise hagi pankrotimenetluses, lasus hagejal kohustus esitada tõendeid töösuhte tekkimise aluse, aja ja 4 töötasu suuruse kohta. Kuna hageja menetluse kestel seda teinud ei ole, siis on maakohtus õigesti jätnud hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohus ei tuvasta hagi aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduse lisadest või muudest dokumentidest. Hagi esemeks oleva nõude aluse sisustamise üle otsustab hageja ning kohut ega menetlusosalisi ei saa kohustada hagejat abistama enda nõude aluse formuleerimisel. Asjakohatud on apellandi viited teistes kohtumenetlustes ja haldusmenetlustes tuvastatud asjaoludele. Teistes menetlustes tuvastatud asjaolud ei asenda hageja kohustust välja tuua hagiavalduses nõude aluseks olevad asjaolud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 07. juuni 2013 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 07. juuni 2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

1. Nähtuvalt asja materjalidest esitas A. Päiv OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada tema nõuet summas 319 558,24 eurot (tl 12-13). Nõudeavalduse kohaselt on tegemist töötasu nõudega ning nõude aluseks on maksuhalduri
2. jaanuari 2010 maksuotsus nr 12.2-3/6479-10, milles on tuvastatud töösuhte olemasolu A. Päivi ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahel. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid A. Päivi töötasu nõudele summas 319 558,24 eurot vastu pankrotihaldur ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu). Kohtumenetluses on kostjad kogu menetluse vältel vastu vaielnud hageja väitele, et tal oli töösuhe OÜ-ga EQ Ehitab (pankrotis) ning, et töösuhtest lähtudes on tal töötasunõue pankrotimenetluses summas 319 558,24 eurot. Vaatamata kostjate vastuväidetele ei ole hageja esitanud kohtumenetluses tõendeid töösuhte olemasolu kohta, sh ei ole hageja täpsustanud töösuhte tekkimise aega, milliseid tööülesandeid ta täitis, milline oli kokkulepitud töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord jm töösuhtele omaseid tingimusi. Hageja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et tal oli töösuhe OÜ-ga EQ Ehitab (pankrotis) seetõttu, et maksuhalduri on
3. jaanuari 2010 maksuotsuses nr 12.2-3/6479-10 nii leidnud.
4. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest nähtuvalt on apellant jätkuvalt samal seisukohal. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et tema töösuhet OÜ-ga EQ Ehitab (pankrotis) tõendab maksuhalduri on
5. jaanuari 2010 maksuotsus nr 12.2-3/6479-
6. Töösuhe vormistatakse töölepinguga (kas kirjalik või suuline seoses töötaja tööle asumisega). Tööleping on eraõiguslik leping poolte vahel. Töölepingu mõiste on sätestatud töölepingu seaduses (§ 1 lg 1) ja selle kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile; tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja ei ole millegagi tõendanud seda, et tema ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahel oli tööleping (kas siis kirjalik või suuline seoses töötaja tööle asumisega), s.o hageja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu.
7. HMS § 60 lg 2 kohaselt kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. 5 Lähtudes HMS § 60 lg-st 2 on küll maksuhalduri
8. jaanuari 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/6479-10 resolutiivosa siduv haldusaktiga seotud tsiviilvaidlust lahendavale kohtule, kuid antud juhul ei ole käesolev tsiviilvaidlus üldse seotud maksuhalduri on
9. jaanuari 2010 maksuotsusega nr 12.2-3/6479-
10. Hageja on esitanud hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses ning tema nõue on seotud töötasuga. Maksuhalduri
11. jaanuari 2010 maksuotsuse resolutiivosa ei ole tehtud hageja töötasu nõude, mille tunnustamist ta taotleb pankrotimenetluses, suhtes. Arusaamatu on apellandi väide, et kuigi maksuotsuse resolutiivosas ei ole otseselt ära märgitud A. Päivi nime, on siiski üheselt selge, et vastav töösuhe tuvastati just nimelt A. Päiviga. Kohtule saab siduv olla vaid maksuotsuse resolutsioon ja väide, et kolmas isik (maksuhaldur) on leidnud haldusakti põhjendustes, et hageja ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahel oli töösuhe, ei anna alust asuda seisukohale, et tegelikkuses ka töösuhe eksisteeris.
12. Apellandi seisukoha kohaselt jääb talle selgusetuks, kuidas täpselt samade faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel on võimalik, et kohus rahuldab tööjõu maksude nõude, kuid ei rahulda töötasu kui tööjõu maksude aluseks olevat nõuet. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et maksude nõude ning töötasu nõude õiguslikud ja faktilised asjaolud on siiski erinevad. Maksunõue põhineb avalik-õiguslikule alusele, kuid töötasu nõue on eraõiguslik nõue. Tulenevalt õigusliku aluse erinevusest on ka tuvastamist vajavad faktilised asjaolud erinevad.
13. Asjakohatu on apellandi väide, et hagi rahuldamata jätmisel tekib õigusvastane olukord, kus maksuhalduril tekib tööjõu maksude nõue ilma faktilise aluseta, millele maksude määramine põhineks. Maksuotsus on tehtud OÜ EQ Ehitab (pankrotis) suhtes ning maksuotsusega mittenõustumisel oli OÜ-l EQ Ehitab (pankrotis) võimalik see vaidlustada, kuid maksuotsuses tuvastatu ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamist.
14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 174

lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson