← Eesti

4-11-855/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tartus Väärteoasja number 4-11-855 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi SILBER OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
  3. veebruari 2011.a otsusele väärteoasjas nr 6-3/1126-4 Väärteo kvalifikatsioon TS § 73 lg 2 Kaebuse esitanud isik Silber OÜ registrikood 10513574 asukoht Tähe 129B Tartu esindaja OÜ Silber juhatuse liige XXX Kaitsja Advokaat Margus Lentsius Kohtuvälise menetleja ametnik Piret Valner RESOLUTSIOON
  4. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 tühistada Maksuja Tolliameti
  5. veebruari
  6. a otsus väärteoasjas nr 6-3/1126-4, millega Silber OÜ-d karistati tolliseaduse § 73 lg 2 järgi ning lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu.
  7. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 23 välja mõista Silber OÜ kasuks riigieelarve vahenditest tema kaitsja advokaat Margus Lentsiusele (Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ) makstud tasu summas 390.00 (kolmsada üheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates
  8. veebruarist
  9. a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Faktilised asjaolud Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Piret Valner koostas
  10. jaanuaril 2011.a. väärteoprotokolli nr 6-3/1126-3, milles heidetakse OÜ-le Silber ette, et
  11. veebruaril 2010.a. toimetas äriühing ühendusevälisest riigist Eestisse kaupa, mida kajastas tollideklaratsioonil vale tariifse klassifikatsiooniga, so kaubakoodide 7318158999 ja 7318169999 asemel vale kaubakoodiga
  12. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus OÜ Silber tolliseaduse (TS) § 73 lg-t
  13. Maksu-ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Piret Valner koostas 17.veebruaril 2011.a. Maksu- ja Tolliameti nimel Silber OÜ suhtest otsuse väärteoasjas nr 6-3/1126, millega mõisteti viimane süüdi tolliseaduse (TS) § 73 lg-s 2 nimetatud väärteos ning karistati rahatrahviga 130 (ükssada kolmkümmend) eurot. Väärteootsuse kohaselt esitas Silber OÜ tolliagendina kauba saaja OÜ Motohobi eest
  14. veebruaril 2010.a. tollile tollideklaratsiooni 10EE4200EE90334790, milles deklareeris mootorsõidukile mõeldud 52 terasest polti kaubakoodi 7318159081 all ning mille osas jõudis toll kauba läbivaatuse tulemusena järeldusele, et nimetatud kaup kuulub klassifitseerimisele kaubakoodi 7318158999 all. Maksu-ja Tolliameti otsuse kohaselt toimetas sellega Silber OÜ kauba ebaseaduslikult Eestisse, mis on TS § 73 lg 2 alusel kvalifitseeritav väärteona. Silber OÜ esitas Tartu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, taotledes Maksuja Tolliameti
  15. veebruari 2011.a. otsuse tühistamist ja menetluskulude väljamõistmist kaebaja kasuks. Kaebuse esitaja esitas järgmised vastuväited väärteootsuses kajastatud faktilisele ja õiguslikele asjaoludele. Väärteomenetluses ei ole tõendatud tolli määratud kaubakoodi õigsus. Kombineeritud nomenklatuuri („KN" – kättesaadav maksuhalduri kodulehel www.emta.ee) järgi klassifitseeritakse rubriigi 7318 all rauast või terasest kruvid, poldid, mutrid, võtmega keeratavad puidukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sh vedruseibid) jms tooted. KN kaubakoodi all 73181590 deklareeritakse muud peadega keermestatud tooted koos nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta (mis ei ole võtmega keeratavad puidukruvid, muud puidukruvid, kruvikonksud ja -rõngad ning isekeermestavatest kruvidest erinevad kruvid ja poldid). Eesti Tollitariifistiku („ETT" ) täpsustab kaubakoodi lõppu lisatavate kahe numbriga

(81), et tegemist on roostevabast terasest metallpoltidega. KN kaubakoodi all 73181589 deklareeritakse muud kuuskantpeadega keermestatud tooted tõmbetugevusega vähemalt 800 MPa koos nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta (mis ei ole võtmega keeratavad puidukruvid, muud puidukruvid, kruvikonksud ja -rõngad ning isekeermestavatest kruvidest erinevad kruvid ja poldid). ETT viimase kahe numbriga
(99)on täpsustatud, et tegemist on muude vähemalt 800 MPa tõmbetugevusega kuuskantpeadega keermestatud toodetega. 2 Kaebuses märgitakse, et lihtsustatult erinevad nimetatud kaubakoodidel deklareeritavad kaubad üksteisest sellega, et 7318158999 koodil kajastatavad tooted on kuuskantpeaga muud keermestatud tooted tõmbetugevusega vähemalt 800 MPa-d ja kaubakoodil 7318159081 deklareeritakse muud peadega roostevabast terasest poldid. Kauba läbivaatusaktis nr 10-12.1-5/13/826 on märgitud: „Kauba läbivaatuse käigus tuvastati, et kaubaks on terasest kuuskantpeaga poldid mootorsõidukitele 52 tk, mis klassifitseeritakse kauba koodiga 7318158999...". Kauba läbivaatusaktist ei tulene metoodikat, tõendeid ega põhjendusi, mille alusel toll nimetatud järeldusele jõudis. Arvestades asjaolu, et kauba läbivaatus viidi läbi kauba saaja asukohas ning see kestis ainult ühe tunni, mille raames vaadati üle ka teised deklareeritud kaubad saab järeldada, et nimetatud poltide vastavust uuele kaubakoodile hinnati ainult visuaalselt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et metallpoltide tõmbetugevust ei ole võimalik visuaalselt hinnata ning see vajab spetsiaalse laboratoorse analüüsi läbiviimist. Samuti ei ole võimalik visuaalselt otsustada, kas poldi koostis on roostevaba teras või teras. Ilma laboratoorse analüüsita ei ole võimalik anda hinnangut, kas nimetatud poltide tõmbejõud on alla või üle 800 MPa ja määrata poldi terase koostist ning otsustada sobiva kaubakoodi üle. Seetõttu on Silber OÜ hinnangul põhjendamata, et õige kaubakood on otsuses märgitud 7318158999 ning rikkumise toimepanek ei ole tõendatud. Teise vastuargumendina on Silber OÜ esitanud seisukoha, et menetlusalune isik ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Kaebuses on avaldatud, et Silber OÜ lähtus kaubadeklaratsiooni koostamisel eksportööri väljastatud kauba
  1. jaanuari 2010.a saatelehest ning kauba arvest nr
  2. Euroopa Ühenduste Tolliseadustiku artikli 62 lg 2 kohaselt tuleb maksuhaldurile esitada kõik vajalikud dokumendid vastavat tolliprotseduuri (antud juhul kauba vabasse ringlusesse vormistamine) reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Vabariigi Valitsuse 27.04.2004.a määruse nr 145 „Vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuri rakendamise täiendavad juhised" § 1 kohaselt peavad maksuhaldurile koos tollideklaratsiooniga esitatavad lisadokumendid kajastama tehingut, mille alusel kaup vabasse ringlusesse lubatakse. Müügilepingu korral tuleb esitada tollile kaubaarve. Sama määruse § 2 sätestab nõuded kaubaarvele, mis määruse § 2 lg 1 p 3 kohaselt peab sisaldama kauba täpset nimetust ja kogust. Kaebuses märgitakse, et Silber OÜ koostas tollideklaratsiooni lähtudes saabunud kaubaga kaasas olnud arvest nr 149 ning sama kuupäeva kandvast saatelehest, millel oli kajastatud metallpoldid. Samuti on kaebuses märgitud, et kui ka hüpoteetiliselt asuda seisukohale, et kauba läbivaatuse käigus tuvastati asjaolu, et nimetatud 52 metallpolti ei vastanud saatelehel ja arvel näidatule, ei olnud see Silber OÜ-le teada tollideklaratsiooni koostamise ajal. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsusest ei ilmne, millist hoolsuskohustust kaebaja kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus. Hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa kaebaja hinnangul olla asjaolu, et kaebaja koostas ja esitas tollideklaratsiooni lähtuvalt kauba saatelehest ja arvest ning ei taotlenud maksuhaldurilt kauba läbivaatust. Samuti viidatakse kaebuses asjaolule, et kauba läbivaatus on erandlik toiming, millega maksuhaldur realiseerib õigust kontrollida tollikontrolli all olevate kaupade olemasolu, liikumist ja vastavust teatud tingimustele, seega et kauba läbivaatus ei ole kohustuslik protseduur, mille läbiviimist deklarant on kohustatud taotlema igakordse tollivormistuse käigus. Kaebuses märgitakse ka seda, et maksuhalduril ei ole suutlikkust kogu tolliprotseduuridele suunatava kauba osas läbi viia kauba läbivaatust. Silber OÜ kaebuse kohaselt ei toetu kohtuvälise menetleja kontseptsioon, et tolliagentuur peaks hindama arve ja saatedokumentide alusel riski, et kaup ei vasta saatedokumentidele ja selle pinnalt otsustama 3 kauba läbivaatuse vajalikkuse, ei kehtivale õigusele ega ole praktikas teostatav. Väärteootsusest ei nähtu asjaolu, mille põhjal oleks Silber OÜ-l pidanud tekkima kahtlus, et kinnises merekonteineris ei ole saatedokumentidele vastav kaup. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et tollideklaratsiooni koostamisel selle saatelehest ja arvest lähtuvalt ei ole Silber OÜ rikkunud hoolsuskohustust ning ei ole seetõttu toime pannud temale etteheidetavat süütegu. Kaebaja on seisukohal, et Silber OÜ tegevus on Maksu-ja Tolliameti poolt valesti kvalifitseeritud. Valeandmete esitamine tollideklaratsioonis on kohtuvälise menetleja poolt kvalifitseeritud TS § 73 Ig-s 2 sätestatud väärteona, mis kehtestab juriidilise isiku vastutuse kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamise eest ja otsuse leheküljel 4 sätestatud kohaselt „nimelt deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerides". Kaebaja hinnangul ei saa Silber OÜ tegevus olla kuidagi klassifitseeritav kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamisena TS § 73 lg 2 mõistes. Kaup ei väljunud kordagi tolli kontrolli alt, tollil oli võimalik nimetatud kauba osas teostada kontrolli (mida ka tehti) ning Siiber OÜ ja kauba saaja OÜ Motohobi puhul puudus igasugune huvi ja tahtlus toimetada kauba ebaseaduslikult Eestisse või sellel arvestatavaid riigimakse vältida. Kaebuses heidetakse Maksu-ja Tolliametile ette ka asjaolu, et Silber OÜ jäeti maksumenetlusse kaasamata. Silber OÜ hinnangul on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud menetluspõhimõtteid. Esiteks on rikkumine loetud tõendatuks ainult kauba läbivaatuse aktiga. Otsusest ei selgu, miks kohtuväline menetleja jättis tähelepanuta ülekuulamise protokollis fikseeritud kaebaja antud selgitused, et kauba visuaalsel läbivaatusel ei ole võimalik tuvastada metallpoltide mittevastavust deklaratsioonis kasutatud kaubakoodile või miks ei kogutud täiendavaid tõendeid kauba mittevastavuse osas deklareeritud kaubakoodile. Kaebaja hinnangul on eelpool toodud põhjustel kauba läbivaatuse akt nr 10-12.1-5/13/826 ebapiisav tõendamaks rikkumise toimepanekut ning seega ei ole tõendatud kaebaja TS § 73 lg 2 kirjeldatud süüteo toimepanek. Kaebuses viidatakse ka sellele, et Silber OÜ hinnangul on väärteomenetlusega rikutud oluliselt hea halduse põhimõtteid. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles avaldatakse, et Maksu-ja Tolliamet Silber OÜ kaebust õigeks ei pea, kaebuses väljendatud seisukohtadega ei nõustu ja vaidleb nendele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on järgmistel seisukohtadel. Kirjaliku seisukoha kohaselt on alusetu kaebuse esitaja väide, et tolli määratud kaubakoodide õigsus on tõendamata. Kohtuväline menetleja leiab, et ei ole alust kahelda tolli poolt 01.03.2010 koostatud kauba läbivaatuse aktis nr 10-12.1-5/13/826 kajastatud asjaolude tõele vastavuses. Kohtuvälise menetleja arvates on kauba läbivaatuse akt piisavalt usaldusväärne ja küllaldane tõend, lugemaks tõendatuks asjaolu, et tegelikkuses olid kõnesoleva kauba õigeks tariifseks klassifikatsiooniks kaubakoodid 7318158999 ja 7318169999, aga mitte kaubakood
  3. 4 Kõnesoleva tollideklaratsiooni lahtris 30 oli kauba asukohaks tollile deklareeritud OÜ Silber tolliterminal YT/0054/EE800EE. OÜ Silber oli deklarandina seega ise deklareerinud kauba asukohaks oma tolliterminali ning tema enda poolt deklareeritu alusel oli toll kõnesoleva kauba osas tegelikult aktsepteerinud üksnes selle asumist tolliterminalis. Kõnesolev kaup selle tollikäitlusviisile suunamise hetkel OÜ Silber tolliterminali territooriumil ei asunud, kuigi oleks pidanud, kaup esitati kontrollimiseks kaubasaaja OÜ MOTOHOBI territooriumil, mistõttu ainsa asjaomase isikuna viibis kauba läbivaatuse juures OÜ MOTOHOBI juhatuse liige M.K. . Kohtuväline menetleja märgib, et M.K. on andnud kauba läbivaatuse aktile allkirjad nii selle kohta, et on viibinud kauba läbivaatuse juures, kui selle kohta, et on aktiga tutvunud ja akti koopia kätte saanud. Samuti märgib kohtuväline menetleja ka seda, et M.K. ei ole kauba läbivaatuse akti ühtegi märkust ega täiendust teinud ega ole ta ka vaidlustanud ühtegi aktis märgitud asjaolu. Kohtuväline menetleja leiab, et ei ole olemas mõistlikku alust selleks, et seada kahtluse alla kauba läbivaatuse aktis kajastatu. Kohtuväline menetleja toob kirjalikus seisukohas välja ka asjaolu, et kõnesoleva kauba deklareerimist kajastava tollideklaratsiooni esitas OÜ Silber tollile kahel korral, esimesel korral esitatud tollideklaratsioon sisaldas kõnesoleva kauba osas vale tariifset klassifikatsiooni, teisel korral esitatud tollideklaratsioonis olid kauba õige tariifse klassifikatsiooniga deklareerimiseks sisse viidud muudatused. Kohtuväline menetleja jääb selle juurde, et tähtsust omab ka asjaolu, et OÜ Silber ei ole tolli nõuet tollideklaratsioonis kõnesoleva kauba tariifse klassifikatsiooni osas muudatusi teha kahtluse alla seadnudega ole tolli vastavat toimingut vaidlustanud. Hoolsuskohustuse aspektist toob kohtuväline menetleja välja järgmised asjaolud. Kohtuväline menetleja märgib, et kohustus tollile koos tollideklaratsiooniga dokumente esitada ei pane kohustust kaupa õigesti deklareerida ega vastutust kauba õige tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise eest tollile. Põhjendamatu ja ebaõige on arvata, et kui tollile esitatakse täispakett dokumente, siis tuleb tollil endal teha kindlaks, millega on tegu. Kohtuväline menetleja rõhutab, et õige deklareerimise ja kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest vastutab tollideklaratsiooni esitamisel ikka deklarant. Tollideklaratsiooniga koos esitatavad lisadokumendid on tollile vajalikud näiteks selleks, et nende ja tollideklaratsiooni võrdlemisel võtta vastu otsus, kas kaupa füüsiliselt läbi vaadata või on võimalik piirduda dokumentide kontrollimisega. Kõnesolevas asjas otsustas toll kauba läbi vaadata. Kohtuväline menetleja rõhutab, et kõnesoleval tollideklaratsioonil kauba nr 10 all deklareeritu võis mingis osas küll vastata mõnedele dokumentidele, selle kauba deklareeritud tariifne klassifikatsioon ei vastanud aga kauba tegelikule olemusele. Deklarandi vastutust kehtestavast tolliseaduse (TS) §-st 38 tulenevalt vastutab tollideklaratsiooni esitamisel deklareeritud andmete õigsuse, aga samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest deklarant. Kohtuväline menetleja jääb selle juurde, et tolliagentuuri ja ühtlasi deklarandina tegutsedes peab isik vastava vastutuse võtmisel ise hindama, kas tal tuleb kaup füüsiliselt üle vaadata või on võimalik kaupa tollile deklareerida kaubaga kaasas olevate dokumentide põhjal, ning otsustades kaupa deklareerida üksnes dokumentide põhjal, jääb vastav risk, et kaup tollideklaratsioonile mittevastavaks osutub, deklarandina tegutseva isiku enda kanda. Kohtuväline menetleja märgib, et kõnesoleval tollideklaratsioonil esialgselt kauba nr 10 all ning tollideklaratsioonis muudatuste tegemise tulemusena kaupade nr 10 ja 26 all deklareeritud kauba tariifse klassifikatsiooni määramise kohustus lasus deklarandina käsitataval OÜ-l Silber, kauba tariifse klassifikatsiooni määramise kohustust ja vastavat 5 vastutust kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise eest ei saa üle kanda kolmandatele isikutele, ka mitte näiteks sama kauba eksportöörile või kauba saajale. Kohtuväline menetleja märgib veel, et selleks tolliagentuuri teenust kasutataksegi ja palgatakse deklarant, et see tollile esitatavad dokumendid professionaalsel tasemel õigesti koostaks ning tolliga suhtleks. Eelkõige eelnimetatud sätteid silmas pidades jääb kohtuväline menetleja selle juurde, et tollile kõnesoleval tollideklaratsioonil kauba nr 10 all kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerides on deklarandina käsitatav OÜ Silber hoolsuskohustust siiski rikkunud. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, nagu tulnuks kauba tegelikus olemuses veendumiseks kauba läbivaatust taotleda tollilt ja et tegemist olnuks erandliku toiminguga. Kohtuvälise menetleja arvates pidi OÜ Silber ette nägema, et hoolsuskohustuse täitmata jätmisega, see on kaubale enne tollideklaratsiooni esitamist läbivaatuse tegemata jätmisega võib kaasneda tollideklaratsioonis kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimine. Kohtuväline menetleja leiab, et OÜ Silber karistamine on siiski põhjendatud, panemaks teda edasiselt oma kohustuste täitmisse vastutustundlikumalt suhtuma, kohtuvälise menetleja arvates on OÜ Suilber kaubale enne tollideklaratsiooni esitamist läbivaatuse tegemata jätmisega valinud enda jaoks mugavama ja vähem vaeva nõudva tee. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja etteheited OÜ Silber kaasamata jätmise osas on alusetud. Kohtu seisukoht Maksu-ja Tolliameti otsuses toodu kohaselt esitas Silber OÜ tolliagendina kauba saaja OÜ Motohobi eest
  4. veebruaril 2010.a. tollile tollideklaratsiooni 10EE4200EE90334790, milles deklareeris mootorsõidukile mõeldud 52 terasest polti kaubakoodi 7318159081 all ning mille osas jõudis toll kauba läbivaatuse tulemusena järeldusele, et nimetatud kaup kuulub klassifitseerimisele kaubakoodi 7318158999 all. Kauba läbivaatusaktis nr 10-12.1-5/13/826 (tl 89-90) on märgitud, et kauba läbivaatuse käigus tuvastati, et kaubaks on 52 tk mootorsõidukitele ettenähtud terasest kuuskantpeaga polti, mis klassifitseeritakse kauba koodiga
  5. Väärteoasjas ei ole ei nimetatud kauba läbivaatuse aktis ega ka muudes kohtule esitatud dokumentides kajastatud, mille alusel on kauba läbivaatuse käigus tuvastatud, et kaup kuulub klassifitseerimisele koodiga
  6. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et kauba läbivaatusaktist ei tulene metoodikat, tõendeid ega põhjendusi, mille alusel toll nimetatud järeldusele jõudis. Siin saab kohus teha vaid järelduse, et läbivaatuse teostaja on oma järelduse teinud kaupa visuaalselt hinnates. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja arvamusega, et kauba läbivaatuse akt on piisavalt usaldusväärne ja küllaldane tõend, lugemaks tõendatuks asjaolu, et tegelikkuses olid kõnesoleva kauba õigeks tariifseks klassifikatsiooniks kaubakoodid 7318158999 ja 7318169999, aga mitte kaubakood
  7. Kohus, tutvunud kaebuse esitaja poolt viidatud KN kaubakoodide sisu kajastava informatsiooniga, nõustub, et sisuliselt on õige kaebuse esitaja väide, et vaidlusalustel kaubakoodidel deklareeritavad kaubad erinevad üksteisest sellega, et 7318158999 koodil kajastatavad tooted on kuuskantpeaga muud keermestatud tooted tõmbetugevusega vähemalt 800 MPa-d ja kaubakoodil 7318159081 deklareeritakse muud peadega roostevabast terasest poldid. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kas kauba läbivaatusaktis märgitud poltide tõmbejõud on alla või üle 800 Mpa. Samuti pole kohtul andmeid selle kohta, kas tegemist 6 olid terasest koostisega poltidega. Kohus ei saa kauba läbivaatust teostanud isikut käsitleda eksperdina ja läbivaatusakti eksperdiarvamusena. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetlejaga ka selles, et Silber OÜ tegevus, millega nõustuti esitama muudetud deklaratsioon, on vaadeldav nö süü omaksvõtuna ja seega piisava tõendina, mis kinnitab menetlusaluse isiku süüd. Kohus saab konkreetsel juhul lähtuda juhatuse esimehe H.L. ütlustest, millede kohaselt soostuti deklaratsiooni muutma vaid selleks, et kiirendada kauba liikumist. H.L. ei ole kunagi kinnitanud, et Silber OÜ on omaks võtnud, et nende poolt deklareeriti kaupa valesti. Kohus saab süüteo koosseisu tuvastada vaid usaldusväärsete ja tõendamiseks piisavat informatsiooni sisaldavate tõendite põhjal, kusjuures kohtule esitatud tõend ja selle sisu peab olema kohtu poolt kontrollitav. Ühelgi tõendil ei saa olla kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. Nimetatud KrMS § 61 lg 1 sätestatud põhimõte kehtib ka väärteomenetluses. Seega ei saa konkreetne kauba läbivaatuse akt olla tõendiks, mis vastuvaidlematult tõendab asjaolu, et deklareeritud kaup kuulus kaubagrupi, mida tulnuks deklareerida ETN koodiga
  8. Kohus peab vajalikuks viidata ka sellele, et väärteomenetluses kohaldub KrMS § 7 lg-s 3 kajastatud süütuse presumptsioon, mille kohaselt kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava, väärteomenetluses seega menetlusaluse isiku, kasuks. Käesoleval juhul puudus kohtul võimalus püstitunud kahtlusi kõrvaldada ja kohus peab põhjendatuks need tõlgendada Silber OÜ kasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteoasjas ei ole tõendatud asjaolu, et Silber OÜ esitas tolliagendina kauba saaja OÜ Motohobi eest
  9. veebruaril 2010.a. tollile tollideklaratsiooni, milles deklareeris mootorsõidukile mõeldud 52 terasest polti vale kaubakoodiga. Seega ei ole kohus tuvastanud, et Silber OÜ oleks toime pannud teo, mis on kvalifitseeritav TS § 73 lg 2 alusel väärteona. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 sätestatud alustel. Kohus on asunud seisukohale, et väärteomenetluses ei ole tõendamist leidnud Silber OÜ tegevus, millist kohtuväline menetleja äriühingule ette heitis ja väärteona tõendatuks luges. Eeltoodust tulenevalt kuulub Maksu-ja Tolliameti
  10. veebruari 2011.a. otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. VTS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi - või kohaliku eelarve vahenditest. Silber OÜ kaitsja Margus Lentsius esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on Silber OÜ tasunud kaitsjale väärteomaterjalide läbitöötamise ja kohtuistungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise eest koos käibemaksuga 468 eurot. Kaitsja taotles Maksu-ja Tolliametilt välja mõista Silber OÜ kasuks 390 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja mõistliku suurusega tasuga, mis kuulub väljamõistmisele. Rutt Teeveer kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.