Obsah (9)

§ 184§121§ 65§ 64§ 68§ 832§ 2§ 56§ 4

Kriminaalasi nr.1-13-8534 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. novembril 2013 a. Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-8534 (11240102191) Kohtunik

§ 184

lg 2 p 2 järgi lühimenetluse korras Jan Kottise isikukood 37907092222, ei tööta, xxx, varem kriminaalkorras karistatud 6 korda : 01.11.2012 Viru Maakohtu poolt

§121järgi 7 kuu 29 päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus 17.05.

1. Vabanes 15.01.
2. Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238; § 306; § 309 lg 1,3; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2, kohus OTSUSTAS: Jan Kottise süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu 01.11.2012 otsusega mõistetud karistusega (s.o 7 kuud 29 päeva vangistust) ning

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. 1 Arvata mõistetud liitkaristusest maha Viru Maakohtu 01.11.2012 otsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus s.o 7 kuud ja 29 päeva vangistust, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg alates 05.05.2011 kuni 06.05.2011, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates kinnipidamiskohta karistuse kandmisele ilmumisest. Jan Kottise suhtes tõkendit ei kohaldata.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Jan Kottiselt äravõetud sularaha 85 eurot. Rahuldada kaitsja Nikolai Rõžovi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 192 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: 0,45 eurot toimiku paljundamise kulu, 336 + 95 eurot ekspertiisikulud, 403,15(192,0+38,35+96+19,20+57,60) eurot kaitsjatasu Välja mõista Jan Kottise´lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 800 eurot sundraha; Jan Kottise´l tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Jan Kottise 1-13-8534, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Pulber - jätta EKEI keemiaosakonda. Fooliumvoldikud ja süstlad, mis on hoiul Ida PPA asitõendite hoiuruumis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 20.12.
2. Süüdistuse sisu: Jan Kottise´le on esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, keda karistati xxx Maakohtu poolt KrK § 210-2 lg 2 p 1,2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o. isik, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo, alates jaanuar 2011 kuni 05.05.2011 omandas edasimüümise eesmärgil ülepäeviti narkootilist ainet fentanüüli, hoidis seda 2 oma elukaaslase Nxxx Kxxx korteris aadressil xxx ja müüs narkosõltlastest isikutele ca 5-10 doosi päevas hinnaga a´15,00 eurot ( s.o. 4 kuu jooksul omandas ja müüs vähemalt 300 doosi fentanüüli, hinnaga 4500 eurot). 05.05.2011 toimunud läbiotsimise käigus xxx ja võeti ära:
3. fooliumist voldik mõõtmetega 25x25 mm, mille sees 10 ( kümme) fooliumvoldikut mõõtmetega 5x10 mm, mille sees kollakat värvi pulbriline aine;
4. meditsiiniline süstal 20 ml, sees ca 7 ml värvitut vedelikku;
5. meditsiiniline süstal 2 ml, sees ca1,8 ml värvitut vedelikku
6. digitaalkaal, musta värvi korpuses, mudel Capacity 500g x0,1 g. Vastavalt narkootilise aine ekspertiisiaktile nr 11E-AN0398 ekspertiisiks esitatud kümnes fooliumvoldikus olnud beežikas pulber massiga kokku 0,22 g sisaldas 1,1% 3-metüülfentanüüli ja 0,17 % fentanüüli, seega oli pulbris 0,0024 g 3-metüülfentanüüli ja 0,00037 g fentanüüli. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr 58: - piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,05-0,1 mg (0,00005-0001 g) 3metüülfentanüülist; - piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg (0,0005-0,002 g) fentanüülist. Tuginedes ekspertiisiaktile nr 58, Jan Kottiselt ära võetud pulber sisaldas 0,0024 g 3metüülfentanüüli, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3: suureks koguseks loetakse narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Seega Jan Kottise, isikuna, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo, omandades, vallates ja andes edasi ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUS Jan Kottise tunnistas end kohtuistungil süüdi ja nõustus lühimenetlusega. Enda ülekuulamist kohtuistungil Jan Kottise ei taotlenud ning jäi varem antud ütluste juurde. Peale J. Kottise poolt süü ülestunnistamist tema süü on tõendatud kohtu poolt uuritud tõenditega: 06.05.2011 kohtueelsel uurimisel Jan Kottise poolt antud ütlustest (lk 30-32) nähtub, et ülekuulamisel oli talle kahtlustuse sisu arusaadav ja ta tunnistas ennast süüdi täielikult. Narkootilist ainet – fentanüüli sai ta Axxx Bxxxt sama aasta jaanuari lõpus. Kohtus nimetatud isikuga peaaegu igal õhtul kell xxx, kus edastas talle müüdud narkootikumide eest saadud raha. Kui kaup oli otsas siis A. Bxxxandis talle müümiseks uue partii. Narkootikum oli pakendatud fooliumisse viie või kümne fooliumpakendi kaupa, mis sisaldasid fentanüüli. Päevas ta müüs 5 3 kuni 10 doosi viieteistkümne euro eest doos. Talle jäi sellest kaks eurot viiskümmend senti. Narkootikumi ostsid peamiselt sillamäelased. 01.12.2011 kohtueelsel uurimisel Jan Kottise poolt antud ütlustest (lk 41-44) nähtub, et ta kordab varem antud ütlusi, et tegeles narkootikumide müügiga 2011 aasta jaanuarist. Algul sai aine, siis müüs maha ja peale seda edastas raha. Kinnipidamisel ära võetud raha (kaheksakümmend viis eurot) oli saadud narkootikumide müügist. 05.05.2011 kahtlustatava kinnipidamise protokollist (lk 3-5) nähtub, et 05.05.2011 peeti kahtlustatavana kinni Jan Kottise (xxx). Kinnipidamisel on isikult ära võetud 85 eurot sularaha, fooliumvoldik, mille sees 10 väiksemat fooliumvoldikut kollaka pulbrilise ainega. Protokoll ja kahtlustatava õigused on J.Kottisele tutvustatud, mille kohta on olemas tema allkiri. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Tristan Ploomi 24.08.2010 määrusest (lk 6) nähtub, et kuna eeluurimisel kogutud tõendite alusel oli põhjust arvata, et aadressil Sõpruse 10a1 Kohtla-Järve võivad asuda narkootilised ained ja esemed, mis tõendavad narkootilise aine käitlemist, prokurör määras teostada läbiotsimine ülalmainitud aadressil. 05.05.2011 läbiotsimisprotokollist (lk 7-8) nähtub, et 05.05.2011 aadressil xxx teostatud läbiotsimine. Enne läbiotsimist tehti Jan Kottisele ettepanek anda välja narkootilised ained, nende valmistamisega seotud esemed ja muu kuritegelikul teel omandatu. Jan Kottise avaldas, et ei tea, mis selles korteris asub. Elukaaslane Nxxxa Kxxx viibib kohtuistungil. Läbiotsimise käigus leiti elutoas: laualt digitaalkaal, kapist 20ml süstal, mille sees 7 ml värvitut vedelikku ja süstal 2 ml, mille sees 1,8 ml värvitut vedelikku. Protokoll on Jan Kottisele ette loetud ja Jan Kottise poolt allkirjastatud. 05.05.2011 asitõendite vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fototabelitest (lk 9-12) nähtub, et on vaadeldud: fooliumist voldik, mille sees 10 fooliumvoldikut, mille sees kollakat värvi pulbriline aine, meditsiiniline süstal 20 ml, mille sees c 7 ml värvitut vedelikku, meditsiiniline süstal 2 ml, mille sees c 1,8 ml värvitut vedelikku ja üks digitaalkaal. Vaadeldud objektid saadetud ekspertiisi. 03.06.2011 ekspertiisiakti nr 11E-AN0398 (lk 14-15) kohaselt ekspertiisiks esitatud: 1. beežikas pulbriline aine massiga kokku 0,22 g sisaldab 1,1% 3-metüülfentanüüli ja 0,17% fentanüüli. Pulbris on 0,0024 g 3-metüülfentanüüli ja 0,00037 g fentanüüli; 2. värvusetust vedelikust massiga 7,11 g narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud; 3. värvusetust vedelikust massiga 1,78 g narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud; 4. elektrooniliselt kaalult narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud. 3-metüülfentanüül ja fentanüül kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. 20.06.2011 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 58 (lk 14-15) toodud eksperdiarvamuse kohaselt: 1) Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,05-0,1 mg (0,00005-0.0001

1. g)3-metüülfentanüülist. 2) Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg (0.0005-0,002
2. g)fentanüülist. 05.06.2011 asitõendi vaatlusprotokollist (lk 23), 05.08.2011 rahadeposiitarvele kandmise määrusest (lk 24) ja 05.08.2011 SEB panga maksekorraldusest nähtub, et Jan Kottise kinnipidamisel ära võetud sularaha 85 eurot on kantud Rahandusministeeriumi SEB panga kontole. 4 05.05.2011 tunnistaja SxxxKxxx ülekuulamise protokollist (lk 26-29) nähtub, et ta tarvitab narkootikume 2010 maist ja umbes jaanuarist 2011 omandas narkootikume Janilt, kes elab xxx Omandas temalt umbes 10 päeva jooksul ühel korral ühe doosi 15 euro eest. 1 doos oli alti pakendatud fooliumisse, milles oli valget värvi pulbriline aine. Ta hoidis sidet Janiga telefoni teel ja käis xxxxt ja kohtus Janiga xxx juures. Kohtumiste juures kedagi ei viibinud. 05.05.2011 tunnistaja tahtis osta Janilt 1 doosi narkootikume ja kella 15.00 paiku helistas talle. Nad leppisid kohtumise xxx juures. Ta sõitis xxxvälja ja sõitis xxxapteegi juurde. Üle tee kõndis Jan ning sel hetkel pidasid neid kinni politseitöötajad. 05.05.2011 fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist (lk 33-35) nähtub, et Jan Kottise tundis ära Axxx Bxxx, kes edastas talle alates jaanuarist 2011 narkootikume. 05.05.2011 fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist (lk 36-38) nähtub, et Jan Kottise tundis ära Sxxx Gxxx. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Jan Kottise pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohus loeb süüdistatava Jan Kottise süü temale esitatud süüdistustes tõendatuks tunnistaja Sergei Kisseljovi ja süüdistatava enda ütlustega, kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, asitõendite vaatlusprotokollidega, eksperdiarvamustega, aga ka muude asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja Sergei Kisseljovi ütlused kinnitavad, et umbes jaanuarist 2011 ta omandas narkootikume Janilt (Kottise). 05.05.2011 a tunnistaja leppis kohtuda süüdistatavaga, et osta viimaselt narkootikume. Kui tunnistaja oli kohale jõudmas nägi, et Jan Kottise pidasid kinni politseitöötajad. Tunnistaja ütlused ei ole vastuolus teiste kogutud tõenditega ja osutuvad Jan Kottisele kui isikule, kellega ta leppis kokku narkootikumide ostmises. Ei esine põhjusi kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatav Jan Kottise ise tunnistas end kohtuistungil talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning eeluurimisel andis ütlusi, et tegeles narkootikumide müügiga 2011 aasta jaanuarist. Narkootikumid olid pakendatud fooliumisse viie või kümne fooliumpakendi kaupa, mis sisaldasid fentanüüli. Kinnipidamisel ära võetud raha (85 eurot) oli saadud narkootikumide müügist. Kahtlustatava kinnipidamise protokoll ja asitõendite vaatlusprotokoll kinnitavad, et 05.05.2011 Jan Kottise kinnipidamisel on talt ära võetud 85 eurot sularaha, fooliumvoldik, mille sees 10 väiksemat fooliumvoldikut ainega, mis vastavalt ekspertiisiaktile sisaldas narkootikume: 0,0024 g 3-metüülfentanüüli ja 0,00037 g fentanüüli, mis eksperdiarvamuse kohaselt on piisav narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. 5 Karistusseadustiku § 184 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Tulenevalt seaduse tekstist on nii narkootilise või psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu käsitletavad sellise aine ebaseadusliku käitlemisena. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (Riigikohtu 21.10.2004 lahend nr 3-1-199-04 p 10.2). Käesoleval juhul on tegemist aine omandamisega ja valdamisega edasiandmise eesmärgil. Süüdistatava ütluste kohaselt ta omandas narkootikume edasimüümiseks. 3-metüülfentanüül ja fentanüül kuuluvad Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. 20.06.2011 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 58 põhjalt loeb kohus tuvastatuks, et kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,05-0,1 mg (0,00005-0.0001
3. g)3-metüülfentanüülist ning kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg (0.00050,002
4. g)fentanüülist. 03.06.2011 narkootilise aine ekspertiisiakti nr 11E-AN0398 kohaselt ekspertiisiks esitatud, Jan Kottiselt kinnipidamisel ära võetud beežikas pulbriline aine massiga kokku 0,22 g sisaldab 1,1% 3-metüülfentanüüli ja 0,17% fentanüüli. Pulbris on 0,0024 g 3-metüülfentanüüli ja 0,00037 g fentanüüli; Seega kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et Jan Kottise pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemise. Kuna Jan Kottise on varasemalt kriminaalkorras karistatud narkokuriteo eest, mistõttu tuleb ta süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Antud kuriteo objektiivne külg narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Subjektiivsest küljest süüdistatav Jan Kottise tegutses otsese tahtlusega, s.t teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. 6 Tegu vastab süüdistuse kohasele süüteokoosseisule ning õigusvastasust välistavad asjaolud ei ole tuvastavad. Isik on süüvõimeline ning karistusseadustikus sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184

lõikes 2 p 2 sätestatu kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Seega ülalmainitud kuriteo eest ainuvõimalik karistuse liik on vangistus. Süüdistatava Jan Kottise karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava Jan Kottise karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, teo toimepanemise asjaolud.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Tegemist on rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Süüdistatav omandas, valdas ja vahendas narkootikume nende edasiandmise eesmärgis soodustades seega vabakäibes keelatud aine levimist. Seega süüdistatav on enim ohtlik kui isikud, kes omandavad või valdavad narkootikume edasiandmise eesmärgita ning temale mõistetav karistus ei tohiks olla sanktsiooni alammäär. Samas arvestades kergendavat asjaolu – süü tunnistamist ja kahetsust, süüdistatavale mõistetav karistus võiks jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab et

§ 184lg 2 p 2 järgi tuleb Jan Kottise karistada 4 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja karistada Jan Kottise vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. Vastavalt

§ 65

lg 1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha Jan Kottise on varasemalt kriminaalkorras karistatud 01.11.2012 Viru Maakohtu poolt

§121

järgi 7 kuu 29 päevase vangistusega ning asudes karistust kandma 17.05.2012 vabanes 15.01.2013. Seega

§ 65

lg 1 alusel mõistetavale karistusele tuleb liita Viru Maakohtu 01.11.2012 otsusega mõistetud karistus ning

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata 7 maha Viru Maakohtu 01.11.2012 otsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus s.o 7 kuud ja 29 päeva vangistust, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kuna Jan Kottise on viibinud alates 05.05.2011 kuni 06.05.2011 eelvangistuses (lk 3 ja 39), siis tuleb

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistuse tähtaja hulka ning lõplikku karistust vähendada 2 päeva võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus ei pea võimalikuks karistuse asendamist üldkasuliku tööga või tingimisi karistuse mõistmist. Jan Kottise näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt karistatud vabaduskaotusliku karistusega. Nimetatust hoolimata on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Kohaldades karistusena vangistust, leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna isik oma sõnul töötab mitteametlikult ning seega ei ole isikule garanteeritud alaline seaduslik sissetulek, mis oleks eelduseks rahalise mõjutusvahendi kohaldamiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetule vangistuse kohaldamine tingimisi ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära isiku samalaadsete uute kuritegude toimepanemise eelkõige isiku majandusliku olukorra ebastabiilsuse korral. 06.05.2011 Jan Kottise suhtes tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohaldamisest on möödunud enam kui aasta ning uut tõkendit tema suhtes ei kohaldata.

§ 184

lg 5 p 2 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus 2 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. Seega Jan Kottiselt ära võetud sularaha 85 eurot tuleb konfiskeerida riigi tuludesse. Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 306 lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Jan Kottise kaitsja Nikolai Rõžovi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 192 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et Jan Kottisele on riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjatele makstud järgmise summad: 38,35 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõžovile (lk 46-47) 96 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõžovile (lk 91-92) 19,20 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõžovile (lk 101-105) 57,60 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõžovile (lk 109-110) ja 192 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõžovile (lk 129-131) Kokku riigi õigusabi osutamisega seotud kulud moodustavad 403,15 eurot 8 KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks KrMS § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Antud asjas koopiakulud moodustavad 0,45 eurot (lk 73). KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; Käesolevas asjas on ekspertiisikulud järgmised: Narkootilise ekspertiisi maksumus - 336 eurot (lk 16) Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus – 95 eurot (lk 20) Ekspertiisikulud kokku: 431 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ehk 800 eurot. KrMS § 179 lg 2 sätestab, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades Jan Kottise majandusliku seisundit, seda, et ta ei oma ametlikku töökohta, siis menetluskulude hüvitamine täismahus ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu ning need tuleb jätta riigi kanda, välja arvatud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mida tuleks välja mõista Jan Kottiselt võimaldades tal tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul. Kohus leiab, et asitõendite osas tuleb kohaldada alljärgnevad meetmed: pulber - jätta EKEI keemiaosakonda. fooliumvoldikud ja süstlad, mis on hoiul PPA Ida prefektuuri asitõendite hoiuruumis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 9