4-12-2579 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juunil 2012. a; Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Väärteoasja number 4-12-2579 (2860,12,002714) kirjalikus menetluses Kohtunik

§ 48järgi Menetlusalune isik L.L.

isikukood: õppeasutus:XXXX Kaebuse esitaja Vaidlustatud toiming seaduslik esindaja A.L. isikukood: 37007082711; elukoht: XXXX Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö talituse ennetusteenistuse vanema Marina Paddari 22.05.2012.a määrus väärteoasjas 2602,12,002714 kaebuse lahendamisest Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 1, kohus määras: 39803082763; elukoht: XXXX; Jätta rahuldamata L.L. seadusliku esindaja A.L. kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö talituse ennetusteenistuse vanema Marina Paddari 22.05.2012.a määruse peale väärteoasjas 2602,12,002714. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS §-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 12.04.2012. a koostas Lõuna Prefektuuri ennetustalituse komissar Maarja Punak L.L. suhtes väärteoprotokolli selles, et 05.04.2012. a ajavahemikul 08:45 kuni 10:35 omas alaealine L.L. 1 tubakatoote „Diplomat“ ühte padjakest. Sellega rikkus L.L.

§ 28

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 48järgi kvalifitseeritava väärteo.

02.05.

1. a koostas Lõuna Prefektuuri noorsoopolitseinik Maarja Punak määruse, millega lõpetati VTMS § 30 lg 2 alusel väärteomenetluse ja edastas väärteomaterjalid Tartu maakonna alaealiste komisjonile sobiva mõjutusvahendi määramiseks, kuna L.L. ei teeni hetkel ise raha ja seega ei ole rahatrahvi määramine otstarbekas. 18.05.
2. a esitas L.L. seadusliku esindaja A.L. kaebuse kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri 02.05.
3. a väärteomenetluse lõpetamise määrusele, milles ta kokkuvõtvalt leidis, et väärteomenetlus on alustatud puudulike tõendite alusel ja menetluse käigus on rikutud mitmeid menetlusnorme. Seetõttu tuleb 02.05.
4. a VTMS § 30 lg 2 alusel väärteo lõpetanud määrus ümber formuleerida ja väärtegu tuleks lõpetada VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused ja on rikutud menetlusaluse isiku põhiõigusi. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö talituse ennetusteenistuse teenistuse vanem Marina Paddar jättis 22.05.
5. a kaebuse lahendamise määrusega A.L. kaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt on piisavalt tõendeid tubakatoote olemasolu ja selle saamise kohta, samuti L.L. poolse mokatubaka kasutamise kohta koolis tunni ajal. Samuti on kogutud tõendite pinnalt võimalik kahtlusteta väita, et tegemist oli mokatubaka tootega „Diplomat“ ning seetõttu ei olnud otstarbekas määrata mokatubaka padjakese suhtes ekspertiisi. Tõendite kogumisel ja menetlustoimingute läbiviimisel ei ole rikutud menetlusnorme ning väärteoasja lahendamisel ei ole menetleja käitunud erapooletult ja otsus on langetatud arvestades menetlusaluse isiku alaealisust ning võimalust tema õiguspärase käitumise mõjutamiseks. Samuti võttis kohtuväline menetleja VTMS § 70 lg 3 alusel koheselt peale esimest menetlustoimingut L.L. seadusliku esindajaga ühendust ning teavitas väärteomenetluse alustamisest. 04.06.
6. a esitas Tartu Maakohtusse L.L. seadusliku esindaja A.L. kaebus, mis oli identne A.L. 18.05.
7. a kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebusega. Kuna kohtu hinnangul oli sisuliselt tegemist kaebusega kohtuvälise menetleja juhi määrusele VTMS § 77 lg 1 alusel, millega kohtuvälise menetleja juht lahendas A.L. kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale VTMS § 76 lg 2 alusel ja kaebuse esitamisel ei olnud järgitud VTMS § 78 lg 3 tulenevat korda, saatis kohus A.L. 04.06.
8. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale VTMS § 74 lg 4 sätestatud toimingute teostamiseks. 18.06.
9. a saabus VTMS § 78 lg 4 sätestatud korras Tartu Maakohtusse kaebus ja väärteomenetluse toimik väärteoasjas nr 2860,12,002714 materjalidega. Kohtu seisukoht VTMS § 79 lg 1 sätestatud tähtaega arvestab kohus kaebuse ja väärteomaterjalide saabumisest Tartu Maakohtusse VTMS § 78 lg 4 sätestatud korras 18.06.
10. a. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteomenetluse materjalidega, leiab, et L.L. seadusliku esindaja A.L. kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö talituse ennetusteenistuse vanema Marina Paddari 22.05.
11. a määrusele väärteoasjas 2602,12,002714 tuleb jätta rahuldamata. 2 Asja lahendamisel annab kohus esmalt hinnangu kaebuses väljatoodud menetlusnormide rikkumisele ning analüüsib seejärel L.L. poolt toimepandud koosseisulist tegu. Kaebaja A.L. hinnangul rikuti väärteomenetluses L.L. kaitseõigusi, kuna talle ei tagatud menetlustoimingul kaitsja osalemist ning ei tutvustatad talle piisavalt tema õigusi. Kohus sellise kaebaja väitega ei nõustu. 12.04.
12. a koostatud väärteoprotkolli tagaküljele, kuhu on VTMS § 19 toodud õigused välja toodud, on võetud L.L. allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi. Samuti kinnitas Marina Paddar 22.05.
13. a kaebuse lahendamise määruses, et L.L. anti võimalus rahulikult läbi lugeda protokollis toodud õigused ning pakuti võimalust soovi korral menetlusse kaasata kaitsja. VTMS § 19 lg 3 kohaselt on 14- kuni 18aastase menetlusaluse isiku puhul kaitsja osavõtt väärteomenetlusest kohustuslik vaid kohtumenetlusest ning samuti ei ole menetluses tuvastatud, et L.L. oli kaitsja osavõtt kohustuslik muul VTMS § 19 lg 3 sätestatud põhjusel. Samuti ei tulene seadusest kohustust kutsuda menetlustoimingute juurde alaealise puhul tema seaduslikku esindajat, kuna VTMS § 16 kohaselt on menetlusosaliseks menetlusalune isik ja tema kaitsja. VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib kaitsjaks olla advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud vastava juristi kvalifikatsiooni. Seega on kohtu hinnangul kaebaja A.L. väited, et L.L. tema õigusi ei tutvustatud ja tal ei võimaldatud kaitsjat ning tal kästi protokollile alla kirjutada, paljasõnalised ning ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole kohtu hinnangul rikutud väärteo menetlemisel muid L.L. kaitseõiguseid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.06.
14. a otsuse p 7.3 leidis kolleegium: „Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt kohtuasjas Adamkiewicz vs Poola 02.03.2010 tehtud lahendis on nenditud, et ametivõimud ei saa eeldada, et 15-aastane isik oleks teadlik õigusest vaikida ja kohtutel lasub erilise hoolsuse nõue tagada alaealise isiku õiguste tõhus kaitse, sh kaitsja kohene osavõtt menetlusest. Kohtuasjas Musa Karatas vs Türgi 05.01.2010 tehtud lahendis aga märgitakse, et kohtuotsus, mis tugineb määravas ulatuses kohtualuse poolt kohtueelses menetluses ilma advokaadi juuresolekuta antud ütlustele, rikub õigust õiglasele menetlusele.“ L.L. suhtes tehtud otsus ei põhinenud ainult menetlusaluse isiku L.L. ütlustel, vaid seda kinnitasid ka tunnistajate J. A. V. ja K.Õ. i ütlused, mida kohus täpsemalt analüüsib allpool koosseisu analüüsivas osas. Kohtu hinnangul oli tagatud, hoolimata kaitsja mitteosalemisest, kõik L.L. õigused ning L.L. otsustas iseseisvalt oma rikkumist tunnistada ning pole tõendamist leidnud, et menetleja oleks sundinud L.L. andma vastavaid ütlusi ja loobuma kaitsjast. Ka ei tulene materjalidest, et L.L. soovis väärteomenetluse alustamisel lapsevanema kui seadusliku esindaja osavõttu menetlustoimingute juures. VTMS § 70 lg 31 kohaselt, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. Marina Paddar kinnitas 22.05.
15. a kaebuse lahendamise määruses, et menetlust läbiviinud Maarja Punak teavitas peale 12.04.
16. a läbiviidud esimeset menetlustoimingut, saabudes tagasi oma töökabinetti, viivitamatult telefoni teel protokolli koostamisest L.L. vanemat. Siinkohal peab kohus toonitama, et kuigi L.L. pani väärteo toime 05.04.
17. a, siis esimene menetlustoiming viidi tema suhtes läbi 12.04.2012.a, peale seda, kui L.L. kool oli juhtunust Lõuna Prefektuurile teatanud. A.L. sai enda väitel oma poja suhtes algatatud menetlusest teada alles 03.05.2012.a, millal talle saadeti väärteomenetluse lõpetamise otsus. Väitest järeldub, et L.L. jättis ka ise vanematele rääkimata süüteosündmusest ja väärteomenetluse alustamise asjaoludest. Isegi, kui menetleja ametnik Maarja Punak ei teavitanud viivitamatult L.L. vanemaid alsutatud menetlusest, siis kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 3 mõttes, mis tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse just seetõttu, et menetlusalune isik ise jättis ka asjaoludest teatamata. Ta oli vabaduses ja tal ei olnud selleks mingeid takistusi. Asjaolu, et menetlusaluse isiku L.L. ning tunnistaja J. A. V. ülekuulamine viidi läbi samal ajal ning samas kohas, ei ole kohtu hinnangul oluline menetlusõiguse rikkumine. Ei VTMS ega KrMS ei sätesta täpset korda, kuidas viia tehniliselt kohtueelses menetluse läbi ülekuulamist. Ülekuulamise läbiviimisel on oluline, et järgitakse KrMS § 64 tulenevaid tõendite kogumise üldtingimusi. Marina Paddar 22.05.
18. a kaebuse lahendamise määruses on märgitud, et menetlusaluse isiku ning tunnistaja ülekuulamine toimus küll samas ruumis, kuid see ei seganud ütluste võtmist, kuna mõlemad said segamatult oma ütlused kirja panna. Kohus on seisukohal, et sellega ei ole rikutud isikute õigusi, kuna on piisavalt tagatud ütlust objektiivsus ning alaealiste isikute puhul puudub vajadus rangemate ülekuulamismeetmete rakendamiseks. Samuti puudub kohtu alus kahelda, et kohtuväline menetleja ei oleks menetlust läbi viinud objektiivselt ega korrektselt. Menetlejal ei ole keelatud enne otsuse tegemist koguda kõikvõimalikke täiendavaid tõendeid nii menetlusaluse isiku teo kui ka isiku enda kohta. Selline teguviis on menetlejale lausa kohustuslik, et tagada seaduslik ning kõiki asjaolusid arvestav otsus. Antud juhul otsustas menetleja, peale koosseisulise teo tuvastamist, väärteomenetluse menetlusaluse isiku alaealisuse tõttu lõpetada, valides seega kõige vähem menetlusalust isikut mõjutava lahenduse. Antud juhul puudub kohtul igasugune alus kahelda, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud menetlusaluse isiku õigusi ja teinud ebaseadusliku otsuse. Seda seisukohta ei mõjuta ka asjaolu, et menetleja on ühel menetlusdokumendile näpuvea tõttu märkinud menetlusaluse isiku lapsevanemaks vale isiku. Samuti nõustub kohus Marina Paddari 22.05.
19. a kaebuse lahendamise määruses toodud asjaoluga, et menetlejal puudub pädevus teha ettekirjutusi koolist nõutud iseloomustuse sisu kohta. Menetlejal on kohustus antud iseloomustus esitada alealiste komisjoni sellisena nagu kool selle esitab.

§ 28

lg 1 kohaselt on alaealisel keelatud omandada ja omada tubakatoodet.

§ 3

kohaselt on suitsuvaba tubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks, mille tarvitamisel ei teki suitsu.

§ 48

kohaselt karistatakse alaealise poolt suitsuvaba tubakatoote oamndamise või omamise eest rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Kaebaja leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole tõendamist leidnud L.L. poolt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemine, kuna menetluses ei ole tuvastatud, et prügikastist leitud toote näol oleks olnud tubakatootega „Diplomat“ ning selline menetleja poolte seisukoht põhineb oletustel. Kohus sellise kaebaja väitega ei nõustu. Kuigi menetlusaluse isiku L.L. ning tunnistaja J. A. V. ütlused on vastuolulised osas, kuidas L.L. omandas tubakatoote ning samuti ei tulene nende ütlustest, mis marki tubakatootega oli tegemist, ei ole selliste asjaolude tuvastamine ka

§ 48

tuleneva koosseisu täitmiseks oluline, kuna

kohaselt on keelatud ka alaealise poolt tubakatoote omamine. J. A. V. ütluste kohaselt nägi ta koos L.L. koolihoonest väljas viibides maas mokatubaka karpi, kuid ta ei näinud seda, kas L.L. oleks selle üles võtnud, kuid samas koolihoonesse tagasi pöördudes järgnes L.L. temast tagapool. Seega ei välistanud J. A. V. ütlused seda, et L.L. võttis mokatubaka karbi maast üles. Samas väitis L.L. et mokatubaka sai ta J. A. V. käest, kes 4 tutvustas talle mokatubaka karpi ning seejärel andis ühe padjakese L.L., kes saadud padjakese matemaatika tunnis ära tarvitas. Kuigi L.L. ning J. A. V. ütlused on vastuolulised, kinnitab L.L. poolset mokatubaka omamist tunnistaja K.Õ. , kelle ütluste kohaselt oli talle L.L. klassijuhataja öelnud, et L.L. klassikaaslased nägid, kuidas L.L. tarvitas matemaatika tunnis mokatubakat ning viskas selle tunni järel prügikasti, kust selle hiljem matemaatikaõpetaja leidis. Samuti tunnistas L.L. K.Õ. ile, et ta tarvitas mokatubakat, väites alguses, et leidis selle maast, kuid hiljem muutis seisukohta ning väitis, et J. A. V. andis selle talle. Kuigi K.Õ. ei ole ise vahetult tajunud asjaolusid, mille kohta ta on ütlusi andnud, siis KrMS § 66 lg 21 p 2, 3 kohaselt on tõendiks ka tunnistaja ütlused tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teada teise isiku vahendusel ning kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldud vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde ning juhul, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisalsub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Kohtul puudub alus kahelda selles, et L.L. klassijuhataja ning matemaatikaõpetaja oleks soovinud oma õpilase suhtes vahetult peale toimunut tõde moonutada, väites, et L.L. tarvitas mokatubakat. Samuti tunnsitas L.L. ise koheselt pealt juhtunud K.Õ. ile, et ta tarvitas mokatubakat. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et L.L. omas 05.04.2012. a alaealisena mokatubakat ning tarvitas seda matemaatika tunnis, kuna seda kinnitas nii L.L. ise, kui ka tunnistaja K.Õ. . Tunnistaja J. A. V. ütlused ei välista tubaka olemasolu. Kaebaja A.L. väide, et leitud padjakese suhtes oleks tulnud teha analüüs, on kohtu hinnangul põhjendamatu. Kui iga taolise väärteo puhul eeldada, et kohtuväline menetleja viiks läbi alaealise poolt omatud või tarvitatud tubakatoote suhtes ekspertiisi, et tuvastada, kas tegemist on tubakatootega

§ 3mõttes, on selline menetlus ressursimahukas.

Arvestades süüteo eest ettenähtud karistusliigi ja määraga, ei ole kulutused otstarbekad ja vajalikud. Antud kaebaja seisukoht läheks vastuollu väärteomenetluse põhimõtetega, eriti arvestades asjaolu, et menetlusaluse isik ise tunnistas, et tarvitas mokatubakat. Menetlusaluse isiku ütlused ei ole ainsaks tõendiks. Neid kinnitavad teised tõendid. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on tegutsenud seaduslikult ning seetõttu tuleb jätta L.L. seadusliku esindaja A.L. kaebus rahuldamata. Ene Muts kohtunik 5