KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-26758 Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2013, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi Al-MT hagi M T vastu elatise saamiseks Hagi hind 1440 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.10.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse Martin Teichmanni apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: A-Ml T (isikukood XXXXXXX, elukoht XXXXXXX), hageja seaduslik esindaja Aigi Kull esindajad Kostja: Martin Teichmann (isikukood XXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Keelduda Martin Teichmanni poolt Harju Maakohtu 22.10.2013 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
- Toimetada käesolev kohtumäärus kätte kostjale ja edastada hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused: Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud 1
(3)menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud A-M T (seaduslik esindaja Aigi Kull) esitas 28.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Martin Teichmanni vastu elatise väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. A-M T esitas 29.08.2013 hagi M T vastu elatise väljamõistmiseks kuni tema täisealiseks saamiseni igakuiselt 160 eurot tagasiulatuvalt alates 01.03.
- Juhul kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär tõuseb, suureneb automaatselt ka igakuiselt makstav elatisraha suurus vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi on tõendamata. Harju Maakohus tegi 22.10.2013 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast hagejale tema ülalpidamiseks alates 08.04.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.08.
- Hageja palus kostjalt välja mõista elatise, mis vastaks alati seaduses sätestatud elatise miinimumsummale. Hageja leidis, et lapse ülalpidamisele kulub kuus 320 eurot. Kostja oli seisukohal, et lapsele tehtavad kulutused 320 euro ulatuses kuus on ebamõistlikud ja tõendamata. Kohus selgitas, et seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise nõudmisel ei ole hagejal vaja tõendada talle vajaminevaid igakuiseid kulutusi. Lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab. Samas on seaduses sätestatud lahus elava vanema õigus lapsega suhelda, millist õigust kostja ka realiseerib. Kostja ei esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla minimaalmäära või elatise välja mõistmata jätmiseks. Kohus pidas põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt välja mõista elatis hageja nõutavas suuruses, s.o on määras, mis alati vastab seaduses kehtestatud minimaalmäärale. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 11.11.2013 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, mille hind oli 1440 eurot. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 2
(3)materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Reet Allikvere Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu 3
(3)