) § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada mh lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1) ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3). Kostja esitatud seisukohad (et ta soovis laenu kuuks ajaks) ning kostja käitumine (laenu tagasimaksmine vähem kui kuu aja jooksul) väljendavad, et tema tahe oli suunatud 2 laenu saamisele kuuks ajaks ja seega kampaaniatingimustel. Kampaaniatingimuste kohaldumise üheks tingimuseks on laenu periood kuni 30 päeva. Fraasi „laenu periood“ tõlgendaks mõistlik inimene kohtu hinnangul eelkõige laenusumma reaalse kasutamise perioodina, mitte niivõrd lepingus märgitud laenusumma tagasimaksmise perioodina. Kohus leiab, et kuivõrd kostja tahteavaldus vastab tema käitumisele lepingu täitmisel (laenu tagasimaksmisel kuu aja jooksul), puudub poolte ühine tahteavaldus laenu andmiseks aastaks, on pooled sõlminud laenulepingu kuni üheks kuuks ning kohalduvad kampaaniatingimused. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingule kohaldusid kampaaniatingimused ning seega ei pea kostja tasuma intressi ega muid kulusid, jääb hagi rahuldamata. Kohus juhib tähelepanu siiski ka järgnevale. Juhul, kui kampaaniatingimused ei kohalduks, jääks hagi siiski suuremas osas rahuldamata.
lg 1 sätestab: „tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid“. Eeltoodud sättest tulenevalt kohustuks kostja tasuma intressi vaid selle aja eest, mil ta raha kasutas.
Arvestades mh
§-s 411 sätestatut, leiab kohus, et kampaaniatingimuste kohaldamine ka nende laenuvõtjate osas, kes soovisid laenu võtta pikemaks perioodiks kuid tagastasid laenu varem, ei too laenuandjale kaasa erilist kahju. Laenuandjal on võimalik tagastatud summa sellevõrra varem ka uuesti välja laenata, samuti vältida kulusid, mis võivad tekkida pikemaajalise tagasimaksmise puhul. Muuhulgas võib sellise kuluna käsitleda ka laenusaaja maksetega raskustesse sattumise korral laenuandjale kaasnevaid võla sissenõudmiskulusid, meeldetuletuste saatmise kulusid, võimalikke kohtukulusid jms. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.