a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve alla. Välja mõista Anton Sootsilt 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
S § 68 alusel arvati eelvangistusaeg 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva. KarS § 75 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja määrati 3-aastane käitumiskontrolliga katseaeg, lisakohustuseks määrati KarS § 75 lg 2 alusel: mitte tarvitada alkoholi. Pärnu Maakohtu 18.01.2012.a määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 28.09.2009.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 01.02.2012.a ja lõppeb 28.09.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 29.05.2013.a. Anton Soots on kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 16.06.2009.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 263 p 1, 4; § 424 järgi 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud koos juhtumisõiguse äravõtmisega 10 kuuks; 2) 10.12.2009.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 121 järgi 5 kuud vangistust, mis asendati 300 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; 3) 28.09.2009.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 118 p 2 järgi ja § 68 ning
lg 2 alusel 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 4) 20.09.2011.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ja
lg 2 alusel rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 384 eurot; Väärteokorras karistatud korduvalt, sh 17-l korral alkoholiseaduse alusel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Anton Sootsi vanglas distsiplinaarkorras karistatud 5-l korral, viimati 30.10.2012.a. olemas elukoht vanemate juures. Kinnipeetav osales 2012.a sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja Teadmine“ ja 2013.a programmis „Õige hetk“. Alates 01.09.2012.a õpib XXXX. Vabanedes võimalik tööle asuda XXXX. Vabaduses tarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholjoobes. Kinnipeetav alkoholi enda puhul probleemiks ei pea. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta Anton Sootsi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Anton Sootsil vabaduses olemas kindel elukoht vanemate juures Kolga-Jaanis, elamu on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Olemas kindel töökoht XXXX. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 5400 euro. Vabaduses käitumist mõjutavaks faktoriks on korduv karistatus, sh vägivallaga toime pandud kuritoed, riskeeriv ja hoolimatu elustiil, katseajal uue kuriteo toimepanemine, kriminaalne suhtlusringkond, enesekesksed väärtushinnangud ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval on diagnoositud hüperkineetiline tähelepanu- ja käitumishäire ning segatüüpi spetsiifilised õpivilumuse häired. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, s.o kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Anton Soots seletas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegset vabanemist. On vangistuse ajal enda elu üle järele mõelnud ja soovib loobuda alkoholist. Vanglas jäi XXXX lõpetamata, sest ei suutnud keskenduda õppimisele. Vabaduses läheb täiskasvanute gümnaasiumi. Prokurör oma kirjalikud arvamuses ei toeta Anton Sootsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla järgmistel põhjustel: 1) isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kannab esimest vangistust, kuid kuritegude ohtlikkus suurenenud. Kriminaalhooldusel olles on ta rikkunud käitumiskontrollinõudeid ja kohustusi ning pannud katseajal toime uue kuriteo, korduvalt oli pikendatud karistuse täitmisele pööramise katseaega ja antud võimalus seaduskuulekalt käituda. Eelnevad karistused ei ole avaldanud soovitud positiivset mõju . 2) tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust- käitumine suhteliselt lühikese karistuse kandmise aja jooksul näitab, et isegi vangistuses ei suuda ta korrast kinni pidada. 3) Anton Sootsil on elukoht ja ka eeldatav töökoht, lähisugulased on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega ja tema toetamisega, kuid prokuröri hinnangul tuleb eelkõige lähtuda toimepandud kuriteo raskusest ja Sootsi käitumisest karistuse kandmise ajal- hoolimatu käitumine, ükskõikne ellusuhtumine, isiksusehäired. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, samas A.Soots alkoholiprobleeme ei tunnista. Positiivne on vangistuse ajal programmis osalemine- läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi "Usk ja Teadmine", asunud õppima XXXX, kuid õppimisele on ta vanglas motiveeritud rohkem, kuna varasemalt, vabaduses viibides, on kõik koolid jäänud lõpetamata. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, mis on kõrge, ei ole ka vangla toetanud vabastamist ennetähtaega .Arvestades isiku mõtlemisest ja käitumisest, hoiakutest ja alkoholiprobleemidest tulenevaid riske oleks A. Sootsi vabastamine elektroonilise järelevalve alla käesoleval ajal ennatlik. Kaitsja on seisukohal, et Anton Sootsi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui materiaalsed alused. Kinnipeetav on motiveeritud vabanemisele ja teda toetavad lähedased. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Anton Sootsi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud üle ½ karistusajast. Saabunud on KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud tähtaeg, mil vaadatakse ennetähtaegse vabastamise küsimust elektroonilise valve alla. Anton Soots on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele ja tingimused on selleks tema elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökoha võimalus on olemas. Samuti on olemas lähedastest koosnev sotsiaalne võrgustik. Anton Sootsi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Need asjaolud ei võimalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ka esmakordselt vangistust kandvat isikut. Anton Soots kannab karistusena vangistust esimese astme kuriteo eest. Tema kuritegudega on kahjustatud õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid, kahjustatud õigushüvede ring on laienenud võrreldes eelmiste kuritegudega. Praegu kannab ta karistust isikuvastase kuriteo eest. Anton Sootsi ärakuulamise järel jõudis täitmiskohtunik samale järeldusele vangla spetsialistide ja prokuröriga, et Anton Sootsi ei ole arvestades tema isikut, varasemat eluviisi ja käitumist karistuse ajal võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada esimesel tähtajal. Anton Sootsi käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavad distsipliinirikkumised. Tema isikut tervikuna iseloomustab varasem korduv karistatus. Korduvad vangistusest tingimisi vabastamised ja käitumiskontrollile allutamine ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest. Kuritegude toimepanemisel on olnud oluline osa alkoholil, mis on seni kujundanud Anton Sootsi eluviise. Arvestades kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja Anton Sootsi käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole teda võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega esimesel KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud tähtajal. Anton Soots on vangistuses alustanud resotsialiseerivaid tegevusi sotsiaalprogrammides osalemisega ja õpingutega. Vangistuse ajal selle tegevusega jätkamine on tõhusam resotsialiseerumise viis kui ennetähtaegne tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest.
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 64,80 eurot.
Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.