Obsah (6)

§ 76§ 215§ 68§ 65§ 199§ 184

Kriminaalasi nr 1-10-5233 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuaril 2013.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-5233 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sek

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426 lg 2, § 432 lg 2 Jätta vabastamata Heiki Pärtelpoeg temale Harju Maakohtu 05.11.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Lühendada Heiki Pärtelpoja kohta vanglateenistusest VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalide uuesti kohtule esitamise tähtaega VangS § 76 lg 3 sätestatust 3 (kolme) kuu võrra ning määrata materjalide esitamiseks tähtaeg 9 (üheksa) kuud arvates kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Heiki Pärtelpojalt 57 (viiskümmend seitse) krooni ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-10-5233 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 17.01.
3. a. 1 Asjaolud ja kohtu seisukoht Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega tunnistati Heiki Pärtelpoeg süüdi

§ 215

lg 2 p 1, 2 § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja ärakandmisele kuulus 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 09.09.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega 4 aastat 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaeg algas 24.01.2010.a ja lõppeb 24.05.2014. a. Tartu Maakohtu 13.04.2012.a määrusega jäeti Heiki Pärtelpoeg tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Uuesti ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise õigus tekkis 14.12.2012.a. Heiki Pärtelpoeg on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral: 1) 06.02.1989.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 3; § 197 lg 2 p 2; § 202 järgi 3 aastat vabadusekaotust koos kohustusliku töölesuunamisega; 2) 07.03.1991.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 3) 06.11.1996.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 4) 05.08.1997.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 141 lg 2 p 1 alusel 6 aastat vabadusekaotust; lõplik karistus 3 aastat 9 kuud vabadusekaotust, mis jõustus 27.04.1998.a; 5) 09.12.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 197 lg 2 p 2 - § 15 lg 2; § 195 lg 1 järgi 8 kuud vangistust; 6) 02.12.2004.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8; § 215 lg 2 p 1,3; § 200 lg 2 p 4,7,9; § 266 lg 1; § 263 p 1 järgi 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust; 7) 09.03.2005.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,6,7,8 - § 25 lg 2 järgi ja § 65 lg 1 alusel 3 aastat 10 kuud ja 20 päeva vangistust; 8) 17.05.2007.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 8 kuud vangistust; 9) 09.09.2010.a Tartu Maakohtu poolt

§ 184lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 9 järgi 4 aastat ja 4 kuud vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Heiki Pärtelpoega vanglas distsiplinaarkorras karistatud 11-l korral, viimati 02.08.2012.a kartseriga. Vabanedes olemas elukoht ema juures XXXX. Kindel töökoht puudub. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ca 2025 euro. Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume. Paikneb alates 14.06.2012.a sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tahe tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ja sõltuvusprobleemidega. 2012.a alates osaleb sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ja võtab osa anonüümsete narkomaanide tugigrupi presentatsioonidest. Kinnipeetaval on diagnoositud kerge vaimne alaareng, stimulaatorite tarvitamisest on tingitud psüühika- ja käitumishäire. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Heiki Pärtelpoja vabastamist käitumiskontrolli ja lisakohustustega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Heiki Pärtelpojal vabaduses olemas kindel elukoht ema juures XXXX, korter kuulub kinnipeetava õele. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, uimastisõltuvus, mõjutatavus grupi poolt. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Heiki Pärtelpoeg seletas kohtuistungil, et ta on vangistuse ajal oma eluviiside üle järele mõelnud ning teinud vajalikke järeldusi. Tal on piinlik emale ja pojale tekitatud kannatuste pärast. Sõltuvusprobleeme eitab. Valetas, kui võttis omaks sõltuvusprobleemid, sest see asjaolu 2 võimaldas valida temale meelepärast vanglat. Töökoha saab poja juures XXXX. Elama asub ema juurde XXXX. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Heiki Pärtelpoeg tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: · teda on kriminaalkorras karistatud 10 korda ja ta on ka varem kandnud reaalset vanglakaristust, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud; · ta on varasemalt olnud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, kuid see pole tema suhtes olnud tulemuslik, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist; · tal on kehtivad distsiplinaarkaristused ning viimane neist toimepandud pärast kohtuistungit, kus kohus arutas tema võimalikku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ja jättis ta vabastamata, mis näitab, et ta ka range järelevalve tingimustes ei suuda distsipliinile alluda, mis teeb kaheldavaks katseaja eduka läbimise; · Tartu vangla materjalidest nähtuvalt ei teadvusta kuriteo toimepanemise põhjuseid ega oska oma käitumist analüüsida, mistõttu pole võimalik väita, et isik on oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja uue kuriteo toimepanemise riski võib hinnata minimaalseks; · vabaduses puudub garanteeritud töökoht ning suured võlgnevused, mistõttu oht uue kuriteo toimepanemiseks kõrge, kuna on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamiseks; vangla hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul 52 %; Prokurör märgib positiivse asjaoluna vanglas töötamist ja Convictus tugigrupitöös osaleminst, kuid negatiivsed asjaolud siiski prevaleerivad.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Heiki Pärtelpoja tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist

§ 76lg 2 p 2 sätestatud esimesel võimalusel.

Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökoha olemasolu ei ole kriminaalhooldusametnik kinnitanud. Seetõttu ei ole vabanemise korral tagatud elatusallikat. Ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus. Heiki Pärtelpoja vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. Heiki Pärtelpoja eluviise iseloomustab varasem korduv karistatus õiguskorraga kaitstud mitmete erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest. Ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest.

§ 184koosseisuga kaitstud õigushüve olulisust iseloomustab rahvatervis.

Karistuse kandmise ajal on Heiki Pärtelpoeg korduvalt karistatud. Tema distsipliinirikkumised on jätkunud ka pärast eelmist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamist. Vangistuse edasise kandmise ajal on Heiki Pärtelpojal võimalik vanglas töötada ja saada talle vajalikku meditsiinilist abi. Need tegevused aitavad kaasa paremale resotsialiseerumisele VangS § 76 lg 3 järgi kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. 3 Täitmiskohtunik leiab, et tähtaega on otstarbekas lühendada, sest VangS § 76 lg 3 ettenähtud tähtaega järgides võib ennetähtaegne tingimisi vabastamine osutuda võimatuks

§ 76lg 21 sätestatud piirangute tõttu.

Heiki Pärtelpoja sõnade kohaselt toetab poeg töökoha leidmisel. Elukohas on lähedastest isikutest sotsiaalne võrgustik. Arvestades Heiki Pärtelpoja seniseid eluviise vajab ta vabanemise korral abi, mida saab toetada kriminaalhoolduse kaudu. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 4