lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 05.juuni 2008.a otsusega Valmar Talpasele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust, mis asendati
Kohtuotsus jõustus 08.juunil 2011.a. Pärnu Maakohtu 06.veebruari 2012.a määrusega pöörati Valmar Talpasele Harju Maakohtu 31.mai 2011.a otsusega mõistetud vangistuse täielikult täitmisele, kuna süüdimõistetu hoidus üldkasuliku töö sooritamisest ning ei täitnud kontrollnõudeid. Karistuse kandmisele asus Valmar Talpas 26.märtsil 2012.a. Valmar Talpase karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 27.märtsil 2014.a. Valmar Talpast on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Järva Maakohtu 23.märtsi 2004.a otsusega
Pärnu Maakohtu 05.juuni 2008.a otsusega
järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust, mis jäeti
Valmar Talpast on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Valmar Talpasel vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 41-62%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel olemas kindel elukoht oma ema ja kasuisa juures ning täidetud on vajalikud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Lähedastest on süüdimõistetul veel kaks õde ja kaks venda, kellest viimased on ka ise kriminaalkorras karistatud. Samuti on süüdimõistetul ema sõnul olemas uus tüdruksõber ning tütar, kellega ta aga ei suhtle. Kriminaalse taustaga sõpru süüdimõistetul ema sõnul elukohas ei ole. Vanemad on lubanud süüdimõistetut vabanemisel igakülgselt toetada. Süüdimõistetu varasemad kriminaalhooldused on olnud väga problemaatilised. Valmar Talpas kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma sellega kaasnevaid tingimusi. Enda sõnul mõistab süüdimõistetu, et on valesti käitunud ning soovib edaspidiselt end muuta. Ta asuks elama enda vanemate juurde, kes on nõus teda esialgu toetama. Ta loodab leida tööd või võtta end töötuna arvele, et võimalusel läbida koolitusi. . Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Valmar Talpase tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, arvestades nii tema varasemat karistatust, kuritegude iseloomu kui ka probleeme varasemate katseaegadega. Samuti tuleb arvestada sellega, et kuigi süüdimõistetu on pannud kuriteod toime alkoholijoobes, siis ei näe ta ise, et alkohol oleks probleemiks ning et sellel oleks seos tema agressiivse käitumisega.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Valmar Talpas ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valmar Talpase puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samas siinkohal tuleb arvestada sellega, et tema kaks poolvenda on samuti kriminaalkorras karistatud ning üks poolvendadest, kes peaks kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt alates 01.oktoobrist 2012.a kandma karistust Tallinna Vanglas, elab praegusel hetkel samuti samas elukohas, kuhu asuks elama Valmar Taplas. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul antud argumenti eriliselt kaaluda, kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetu võib olla teiste isikute poolt kergesti negatiivselt mõjutatav. Samas on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses alustanud Eluviisitreeningu läbimist. Samuti sobib kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt Valmar Taplase vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks. Valmar Taplast on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral ning kõigil kordadel on ta kohustatud alluma käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Valmar Taplasele määratud käitumiskontrollid kulgenud suurte raskustega, kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid. Samuti on Valmar Taplas pannud talle määratud katseaegadel toime uusi süütegusid. Viimane mõistetud karistus pöörati Pärnu Maakohtu 6.veebruari 2012.a määrusega täitmisele, kuna Valmar Taplas ei sooritanud mitte ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundi, ei käinud registreerimisel, lahkus kohtu poolt määratud elukohast ja läks Soome. Süüdimõistetu enda sõnul on teda peale ennetähtaegse vabastamise taotluse kohtusse saatmist karistatud distsiplinaarkorras suitsudega seotud rikkumise eest. See näitab, et isik olles teadlik ennetähtaegse vabanemise võimalusest, ei suutnud ka sel eesmärgil vanglas kehtestatud reegleid täita. Eeltoodu alusel saab järeldada, et Valmar Taplas ei ole olnud võimeline järgima talle määratud kontrollnõudeid ega alluma kehtestatud reeglitele ning seetõttu on ka käesoleval ajal kohtul kahtlus, et süüdimõistetu ei suudaks täita elektroonilisest valvega kaasnevaid kohustusi ja kontrollnõudeid. Valmar Taplas on toime pannud vägivaldseid isikuvastaseid ning seksuaalkuritegusid. Kõik talle süüks arvatavad kuriteod on Valmar Taplas toime pannud alkoholijoobes. Kuigi Valmar Taplas kinnitas, et tarvitas vabaduses olles alkoholi kuus mitmel nädalavahetusel ja et kuritegeliku käitumise üheks põhjuseks oligi alkohol, ei leia ta, et alkoholi tarvitamine oleks tema jaoks probleem. Samuti ei näe ta seost alkoholi tarvitamise ning oma agressiivse käitumise vahel. Lisaks puudub Valmar Taplasel vabanemise korral kindel töökoht ning tema ema möönab vestlusel kriminaalhooldajaga, et Valmar Taplasel ei oleks kerge XXXX tööd saada. Seda enam, et Valmar Taplasel puudub põhiharidus, mida ta küll üritas saada vanglas õppides, kuid loobus, kuna pidas õppimist üle jõu käivaks. Samuti mõjub negatiivsena asjaolu, et ametlik töökogemus tal Eestis praktiliselt puudub, kuna tegi üksnes juhutöid. Valmar Taplas soovib vabanemise korral peale käitumiskontrolli lõppemist minna tagasi XXX tööle. Seetõttu on kohus seisukohal, et kuigi Valmar Taplas on avaldanud soovi minna tööle, siis võib töö leidmine olla tema puhul raskendatud arvestades tema hariduse, tööalase ettevalmistuse ja kogemuse mõnetist puudulikkust ning tema elukohta, mille näol on tegemist väikse maakohaga. Seega on endiselt olemas oht, et Valmar Taplas võib uuesti hakata kõrvale hoiduma kriminaalhooldusest ja minna tööle Soome. Samuti on oluline arvestada, et Valmar Taplase suhtes on täitmisel ka suhteliselt suures summas rahalisi nõudeid. Seega tuleb eelnimetatud asjaolusid lugeda süüdimõistetu puhul olulisteks uute kuritegude toimepanemise riskiteguriteks. Arvestades ka toimepandud kuritegude raskust, mille eest isik karistust kannab ja asjaolusid ning suhtumist kergemasliigilise karistuse kandmisse ei ole tema praeguseks ärakantud karistus veel piisav. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Valmar Taplase katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja elektroonilise valve tingimusi täita. Samuti on oluline, et isik läbiks vangistuse jooksul talle planeeritud sotsiaalseid programme. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine, kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, on kohaldatav vaid isiku puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega näidanud ebausaldusväärsust ning korduvat kuritegelikku käitumist. Valmar Talpas seda riigipoolset usaldust käesolevaks ajaks teeninud ei ole ja tema jätkuv karistuse kandmine on vajalik, et anda talle võimalus selle aja jooksul muuta enda mõtteviisi ja näidata reaalselt oma muutumist positiivses suunas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta süüdimõistetu Valmar Talpas (IK 38207044914) temale Harju Maakohtu 31.mai 2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. KrMS § 180 alusel välja mõista Valmar Talpaselt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.