← Eesti

4-11-1907/16

Väärteoasi nr. 4-11-1907 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 01.juunil 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul, kohtuvälise menetleja Lõuna Prefek

) § 741 lg 1 ning § 7464 lg 1 sätestatud väärteod (tl 2). 04.mail 2011.a väärteoasjas nr. 2780,11,002140 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1060904 kohaselt juhtis Hardy Runtel-Orav 04.mail 2011.a kell 10.30 Tartumaal Ülenurme vallas Viirpuu tänaval mootorsõidukit Honda Integra registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles eelnevalt Lõuna Prefektuuri vanemkonstaabli Roland Kruusi poolt 24.aprillil 2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Hardy Runtel-Orav LE § 70 p 1 nõudeid, millega pani toime

§ 741lg 2 sätestatud väärteo (tl 10).

Kohtuistungil Hardy Runtel-Orav tunnistas oma rikkumisi. Rikkumiste põhjuseks tõi ta esimese rikkumise puhul asjaolu, et arvas, et autojuhil, kes tegelikult sõitma pidi, olid veel alkoholijoobe nähud. Samuti tunnistas ta turvavöö mittekinnitamist sõidu ajal. Teise rikkumise puhul tõi ta selgituseks asjaolu, et ta kiirustas Külitsest Tartusse koju kuna emal oli vaja vennaga arsti juurde minna. Menetlusalune isik tunnistas, et teda on ka varem väärteokorras karistatud, sealhulgas rolleriga toimunud liiklusõnnetuse eest rahatrahviga, kuid juhtimisõiguseta sõidu osas tal varasemad rikkumised puuduvad. Mõistetud rahatrahvid on enamuses tema pere poolt tasutud, aga samas käib ta ka ise kooli kõrvalt tööl ja teenib raha. Menetlusalune isik selgitas, et usub, et on oma õppetunni saanud ning mõistab oma rikkumisi ka ilma arestita. Tal on plaanis minna autokooli juhilubasid tegema ja senini hoiduda autorooli istumast. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuivõrd Hardy Runtel-Orav on lühikese aja jooksul peale esimese rikkumise toimepanemist pannud toime uue samalaadse rikkumise ning teda on varem väärteokorras karistatud, siis tuleks talle mõista karistuseks kokku mõlema rikkumise eest kaks päeva aresti, mis peaks olema piisav aeg järelemõtlemiseks. Kaitsja oli seisukohal, et kaks päeva aresti peaks olema Hardy Runtel-Oravale rikkumiste eest piisavaks karistuseks, et järele mõelda ning tulevikus mitte ilma juhtimisõiguseta rooli istuda. Samas aga kuna isikul on käsil kooli lõpetamine ning ta käib ka tööl, siis leiab kaitsja, et talle tuleks karistuseks mõista rahatrahv, mis oleks piisav, aga ei peaks olema seaduses sätestatud maksimaalmääras. Hardy Runtel-Orava poolt 24.aprillil 2011.a mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja kinnitamata turvavööga on tõendamist leidnud: - tema enda ütlustega, milles ta tunnistab nimetatud rikkumiste toimepanemist; - väärteoprotokolliga nr AB 1229663 (tl 2); - 24.aprilli 2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 3), mille kohaselt kõrvaldati Hardy Runtel-Orav 24.aprillil 2011.a kell 10.56 mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu kuni vastava õiguse omandamiseni; - 24.aprilli 2011.a isikusamasuse tuvastamise aktiga (tl 5), millest nähtub, et politsei andmebaasi kaudu on 24.aprillil 2011.a kell 10.58 Tartus Vasara 44 juures tuvastatud Hardy Runtel-Orava isikusamasus. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel esitama seadusest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. LE § 68 p 5 kohaselt on juht kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Kuna eeltooduga on tõendamist leidnud Hardy Runtel-Orava poolt mootorsõiduki juhtimine 24.aprillil 2011.a ning asjaolu, et seejuures puudus tal mootorsõiduki juhtimise õigus, siis rikkus Hardy Runtel-Orav sellega LE § 70 p 1 nõudeid, milline rikkumine kujutab endast

§ 741lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu.

Samuti on tõendamist leidnud, et 24.aprillil 2011.a ei olnud Hardy Runtel-Orav turvavöödega varustatud mootorsõidukit juhtides turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, rikkudes seega LE § 68 p 5 nõudeid, milline rikkumine kujutab endast

§ 7464lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu.

Subjektiivsest küljest tegutses Hardy Runtel-Orav

§ 741

lg 1 ja § 7464 lg 1 väärteokoosseisude toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning ilma selleta mootorsõidukit juhtima hakates täidab ta oma tegevusega nimetatud süüteokoosseisu tunnused, kuid asus siiski mootorsõidukit juhtima. Samuti teadis ta asjaolu, et mootorsõidukit juhtides tuleb turvavöö olemasolul see nõuetekohaselt kinnitada ning turvavöö kinnitamata jätmisega täidab ta vastava süüteokoosseisu tunnused, kuid juhtis siiski mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Kuivõrd Hardy Runtel-Orava teos puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis tuleb ta

§ 741lg 1 ja § 7464 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Hardy Runtel-Orava poolt 04.mail 2011.a mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on tõendamist leidnud: - tema enda ütlustega, milles ta tunnistab nimetatud rikkumise toimepanemist; - väärteoprotokolliga nr AB 1060904 (tl 10); - 24.aprilli 2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 3), mille kohaselt kõrvaldati Hardy Runtel-Orav 24.aprillil 2011.a kell 10.56 mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu kuni vastava õiguse omandamiseni; - 04.mai 2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 12), mille kohaselt kõrvaldati Hardy Runtel-Orav 04.mail 2011.a kell 10.30 mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu kuni vastava õiguse saamiseni; - 04.mai 2011.a sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga (tl 13), mille kohaselt paigutati Hardy Runtel-Orava poolt juhitud sõiduk Honda Integra registreerimismärgiga XXXX, mis asus Ülenurme vallas Räni külas,

§ 202lg 1 alusel hoiukohta XXXX territooriumile.

Eeltooduga on tõendamist leidnud Hardy Runtel-Orava poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta 04.mail 2011.a ning sellega LE § 70 p 1 nõuete rikkumine. Kuna tõendamist on leidnud ka see, et Hardy Runtel-Orav oli enne nimetatud 04.mai 2011.a rikkumise toimepanemist 24.aprillil 2011.a Lõuna Prefektuuri konstaabli poolt mootorsõiduki juhtimiselt kuni vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseni kõrvaldatud, siis pani ta oma teoga toime

§ 741lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Subjektiivsest küljest tegutses Hardy Runtel-Orav

§ 741lg 2 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.

Ta teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, ta on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse omandamiseni kõrvaldatud, ta ei ole vahepeal vastavat juhtimisõigust omandanud ning ilma selleta mootorsõidukit juhtima hakates täidab ta oma tegevusega vastava süüteokoosseisu tunnused, kuid asus siiski mootorsõidukit juhtima. Kuivõrd Hardy Runtel-Orava teos puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis tuleb ta

§ 741lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Kohus, arvestades menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega ning hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Hardy Runtel-Orav tuleb süüdi tunnistada

§ 741lg 1, 2 ja § 7464 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises ning karistusseadustiku (edaspidi Kar

S) § 63 lg 1 kohaldades mõista talle karistuseks kaks päeva aresti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 741

lg 1 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti ja

§ 741lg 2 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kar

S § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

§ 7464lg 1 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Hardy Runtel-Orava käitumises kohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Vaatamata sellele, et isik peeti ühel korral rikkumise toimepanekul kinni ja ta oli teadlik sellele järgnevast vältimatust karistusest, asus ta lühikese aja pärast uuesti ilma juhtimisõiguseta autot juhtima, mis näitab isiku hoolimatut suhtumist rikkumistesse ja võimalikesse karistustesse. Tema poolt kohtuistungil avaldatud põhjendused autojuhtimisele asumise kohta on ennastõigustavad, mistõttu on alust kahelda selles, kas isik on tegelikult oma rikkumisi täielikult mõistnud ja nende üle järele mõelnud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Hardy Runtel-Oravale tuleb karistuseks mõista arest. Hardy Runtel-Oravat on varasemalt korduvalt väärteokorras rahatrahvidega karistatud, sealhulgas liiklusseaduse alusel, aresti talle varasemalt mõistetud ei ole. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused ei ole isikule piisavat mõju avaldanud ning ta on oma käitumisega jätkuvalt välja näidanud enda negatiivset suhtumist õiguskorda ja seaduskuulekusse. Arvestades aga seda, et enamuses on isikule määratud rahatrahvid tasutud, tegemist on noore inimesega, kellel on käsil kooli lõpetamine ning kes käib kooli kõrvalt ka tööl ja kogub autokooli minemiseks ja juhtimisõiguse omandamiseks raha, siis leiab kohus, et isikule piisaks arestist, mille pikkus jääks minimaalmäära lähedale, et panna teda oma tegude üle järele mõtlema ning edaspidi õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada ja mõista Hardy Runtel-Oravale karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 1, § 7464 lg 1 ja § 741 lg 2 järgi, kohaldades Kars § 63 lg 1, arest kaks

(2)päeva. Hardy Runtel-Orav on kohustatud asuma kohtuotsuse jõustumisel karistust kandma Lõuna Prefektuuri Tartu kambris alates 10.juunist 20011.a. Kohtu poolt määratud karistuse kandmisele asumise tähtaja mittejärgimisel Hardy RuntelOrava poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu. KrMS § 180 alusel välja mõista Hardy Runtel-Oravalt riigituludesse menetluskuludena seitsekümmend kuus
(76)eurot 70 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtulahendi teinud kohtu ja kohtumaja nimetus, kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.