et RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 132 p 3 tühistada Lõuna Prefektuuri 26.10.
nõude rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduauto XXXX omanikule K.O. sõiduki juhipoolse külje defekti näol ja mootorratta XXXX omanikule T.V. mootorratta defekti näol ning tervisekahjustuse U.K. ja iseendale. Lõuna Prefektuuri 26.10.
Väärtegu loeti tõendatuks sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ning teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikutest. Kohtuvälise menetleja hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Vastulause esitamise õigust Anni Luud ei kasutanud. 12.11.2010. a esitas Anni Luua esindaja V.P. kohtule Lõuna Prefektuuri otsuse peale kaebuse (tlk 1-4), milles palub tühistada Lõuna Prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2602,10,004735 26.10.2010 täies ulatuses ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus LS § 7417 lg 1 ja § 7435 lg 1 alusel Anni Luua suhtes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Anni Luua poolt toime pandud väärteod ei ole tõendatud, menetleja ei ole hinnanud asja objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid piisavalt. Kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata, kes oli avariis osalenud sõiduauto roolis, samuti pole ühegi autos viibinud isiku kohta märget nende esmase joobeseisundi kontrolli kohta sündmuskohal taadeldud indikaatorvahendiga. Roolisolijaks on küll märgitud K.O. , kuid sündmuskoha vaatlusprotokollile pole temalt allkirja võetud. Väärteomenetleja ei ole järginud VTMS-is sätestatut, st uurinud ja hinnanud igakülgselt ja objektiivselt sündmuspaigal toimunut, eriti sõiduautole mootorratta poolt tekitatud vigastusi kohas, kuhu auto vasakpoolsel küljel
idis aset kokkupõrge. Kaebuse esitaja on seisukohal, et avariis osalenud juht eiras
sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile ning
nõudeid, kuna ta ei veendunud, et tema järel sõitnud mootorratas, juhituna kaebuse esitaja poolt, oli juba alustanud temast möödasõitu ja kaebaja veendumuse kohaselt ka
nõuet, mis keelab juhil põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid. Kaebuse esitaja ei nõustu kaebuses väärteo menetlejaga
nõuete rikkumisega tema poolt, kuna ta oli enne möödasõidu alustamist veendunud, et tema poolt alustatud manööver ei takista teisi liiklejaid. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja
p 2 nõuete rikkumisega tema poolt, kuna ta oli veendunud selles, et eelsõitva sõiduki juht polnud andnud vasaksuuna märku.
ei olnud kaebuse esitajal võimalik täita, kuna eessõitev sõiduk Suzuki Jimmy sooritas vasakpööret ootamatult, selleks märguannet andmata. Ainus, mida kaebuse esitaja teha sai, oli pidurdada.
2 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, korrates üle kirjalikus kaebuses toodud argumendid. Lisaks kaebuses öeldule märkis kaebuse esitaja, et väärteomenetleja ei selgitanud kaebuse esitajale tema õigusi ja seda, et tal on vastulause esitamise võimalus. Kaebuse esitaja taotledes enda õigeksmõistmist ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused. II Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata ja asjas tehtud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja jõudis järeldusele, et Anni Luud rikkus
sätteid. Vaadates faktilisi asjaolusid, siis on sündmuskoha vaatlusprotokollist näha, et K.O. sõiduk on Tartu-Viljandi maanteelt ära pööranud ja asub 16,8 m kaugel teel telgjoone keskkohast. Samas on fikseeritud küllaltki tee keskelt algavad pidurdus- ja lohisemisjäljed. Kui vaadata sündmuskoha vaatlust ja sündmuskohal käinud politseiametniku ütlusi, olid seal sellised teekatte märgistused, mis üldse keelavad möödasõidu manöövri. Tunnistaja U.K. ütluste kohaselt nägi ta ees küllaltki aeglaselt telgjoone lähedal liikuvat sõidukit. Sama on kinnitanud ka K.O. oma ütlustega. Keskmiselt mõistlikul juhil, nähes ees aeglaselt liikuvat sõidukit, peaks olema selge, miks sõiduk sõidab tee telgjoone ääres aeglase kiirusega. Kui võtta arvesse ka seda, et vasakut kätt jäi ristmik, siis oleks pidanud mõistlik juht eeldama, et ju siis on viimasel kavatsus sinna pöörata. Ei ole tõendatud, et K.O. sõitis teepeenral või paremal tee ääres aeglaselt. Ka on K.O. ja tunnistaja U.R. kinnitanud kohtuvälises menetluses ja kohtus, et K. O. näitas eelnevalt vasakpöördeks suuna märguannet. Pööre oli ettekavatsetud, mitte ootamatu manööver. Kui vaadata kus kohas mootorratta pidurdusjäljed hakkavad, siis ei saagi K.O. ette heita, et ta pidi nägema, et keegi on temast möödasõidul. Arusaadav, et möödasõidul on juht siis, kui ta on vana liikluseeskirja järgi vastassuuna vööndis. Tunnistajad U.K. ja U.R. on kinnitanud, et K.O. jäi pärast kokkupõrget kohe seisma. Sündmuskoha vaatlus ühtib U.R. ütlustega, kes ütles, et sõiduk oli teelt ära sõitnud, kui kokkupõrge toimus. See on vastuolus aga U.K. ütlustega, kes samuti väitis, et sõiduk peatus kohe peale kokkupõrget. Sel juhul oleks pidanud sõiduk sündmuskoha vaatluse järgi aga seisma keset teed. Kohtuväline menetleja
iab, et Anni Luud on toime pannud temale süüks arvatud rikkumise, mille kohaselt A. Luud juhtides mootorratast, alustas möödasõitu kohast, kus oli teekatte märgis pidev- ja katkendjoone ühend ning ei veendunud oma tegevuse ohutuses, et eespool liikuv sõiduk ei ole andnud vasakule suuna märguannet. Sellest tulenevalt ei suutnud vastava liiklusohu ilmnemisel, s.o vasakpööret sooritav sõiduk, enam möödasõitu katkestada ning toimus kokkupõrge. III Kohtu seisukoht Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema esindaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, kuulanud üle tunnistajad U.K. , K.O. , U.R. ja Ü.P. ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis,
iab, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb tühistada osaliselt ja teha asjas uus otsus, 3 mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. LS § 7417 lg 1 näol on tegemist materiaalse ehk tagajärjedeliktiga, mille objektiivse koosseisu realiseerimiseks on vajalik põhjuslik seos teo ning tagajärjena saabunud varalise kahju või tervisekahjustuse vahel ehk mootorsõiduki- või trammijuhti saab üksnes siis karistada, kui juhi poolt rikutud liiklusnõuete tagajärjel on tekitatud varaline kahju või tervisekahjustus. Väärteoprotokolli kohaselt tekitati liiklusõnnetuses
nõuete rikkumise tõttu varalist kahju sõiduauto XXXX omanikule K.O. ja mootorratta XXXX omanikule T.V. ning tervisekahjustuse U.K. ja menetlusalusele isikule endale. Varalise kahju ja tervisekahjustuse tekkimise osas vaidlus puudub. Keskne vaidlus seisneb selles, kas menetlusalune isik on rikkunud
, 132 p 2, 133 nõudeid ning seega kas ta saab seeläbi vastutada varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamise eest ning LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Liiklusõnnetuse toimumise ajal 23.07.2010. a kehtinud
I kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid.
p 2 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku.
sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda võimaldama. Antud nõuetega on seaduseandja soovinud tagada võimalikult ohutu liikluse, kus liiklejatelt nõutakse tähelepanelikkust ning vajadusel alustatud manöövri katkestamist, kui esineb takistus või mingi muu oht. Seadusandja ei ole ammendavalt loetlenud olukordi, kus
nimetatud paragrahvid kohaldamisele tulevad, seega tuleb antud nõuet täita kõikides olukordades, kus sõidukiga liigeldes võib tekkida mingi takistus või esineda oht. Tegemist on üldnormiga, mis kehtib kõigis liikluses esinevates olukordades, sh eesseisvast aeglasest sõidukist möödumisel. Samas peab liikluses olev takistus või oht olema juhile etteaimatav. Seega on normi eesmärk eelkõige panna juht enne manöövri alustamist veenduma, et liikluses esinev oht võib realiseeruda ning on juhile teadvustatav, et tavapärase lubatud piirkiiruse korral ei võimalik vähese reageerimisaja või väikse pidurdusmaa tõttu liiklusõnnetust ära hoida. Anni Luuale tehtud etteheide seisnes selles, et menetlusalune isik teostas möödasõitu kohas, kus suunavööndeid eraldab teekattemärgis 914 (pidev- ja katkendjoone ühend), ei veendunud manöövri alustamisel, et eespool sõitev sõiduauto XXXX juhtinud juht pole andnud vasaksuunamärku, samuti, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist ei katkestanud juht Anni Luud möödasõitu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Seega heidetakse A. Luuale mh ette tegevusetust, mille eest karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik siis, kui ta oli õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma.
kohaselt on liikleja kohustatud täitma liikluseeskirja nõudeid ning LS § 7 lg 1 kohaselt on liikleja mh isik, kes osaleb liikluses juhina ning LS § 7 lg 4 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit.
kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Seega on sõiduki juht liikluses erisubjekt ehk garant, kes on kohustatud järgima
nõudeid ning vastavalt
põhimõttele liiklema ohutult ning
nõudeid järgides ära hoidma kõikvõimalikke ohuolukordi, mh 4 liiklusavariisid.
Luud pidanud enne möödasõidu manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid ning et ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärguannet; möödasõidu ajal ilmnenud takistuse ja liiklusohu tõttu ei katkestanud ta möödasõitu. A. Luud jättis talle seadusest tulenevad kohustused täitmata, ning võimaldas oma tegevusetusega tekkida tagajärjel ehk saabus varaline kahju ja tervisekahjustus. A. Luua poolt esitatud kaebuse kohaselt oli ta enne möödasõidu alustamist veendunud, et tema poolt alustatud manööver ei takista teisi liiklejaid, eelsõitva sõiduki juht ei andnud vasaksuuna märku ning sooritas vasakpööret ootamatult. XXX poolt tulenev takistus polnud talle etteaimatav ning seega
, 132 p 2 ja 133 tulenevad nõuded kohaldatavad, kuna talle ei saanud olla ette aimatav teise juhi poolt
Käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli liiklusõnnetuse toimumise ajal hea nähtavus ning ta märkas normaalse ajavaruga, et pärissuunavööndis tee telgjoone lähedal sõitis aeglaselt sõiduauto XXXX, mille juhi täpsetes kavatsustes A. Luud kindel ei olnud. Suzukit juhtinud tunnistaja sõnul oli tema kiirus sellel hetkel mitte rohkem kui 30-40 kilomeetrit tunnis, kuna ta soovis teha vasakpööret. Kui A. Luud oleks hinnanud eespool loetletud liiklusolusid (pärisuunavööndis ebakindlalt liikuv aeglane sõiduk) õigesti
, 132 p 2 ja 133 mõttes, oleks tal olnud võimalik Suzuki ootamatu manöövri korral peatuda või ohutult mööduda. Seega asus antud väärteoasjas liiklusõnnetuse põhjustanud tegur A. L. mõjualas ning
vastava käitumisega oleks A. Luud saanud liiklusõnnetuse ära hoida. Anni Luud on avariis süüdlasena püüdnud näidata Suzuki Jimmy juhti K.O. i, loetledes asjaolusid, mis tema arvates näitavad viimase poolt liiklusreeglite rikkumist. A. Luud on väitnud, et juhul kui K. O. oleks järginud
nõudeid ei oleks õnnetust juhtunud. Kohtule jääb see väide arusaamatuks, kuna A. Luud, nähes eesliikuvat sõiduautot pikemat aega aeglase kiirusega sõitmas tee telgjoone ääres, võis ja pidi eeldama, et jõudes vasakut kätt jääva ristmikuni on viimasel kavatsus asuda pöördele. Nimetatud asjaolu näitab selgesti, et kaebaja ei pööranud piisavalt tähelepanu ees sõitvale sõidukile ega selle suunamärguandele. Lisaks nähtub tunnistajate ütlustest ja fototabelitest, et nimetatud teelõigul ei olnud nähtavus piiratud. Anni Luud oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama, et tema poolt valitud sõidutrajektoori muutmine võib kaasa tuua liiklusohtliku olukorra, kuid ta ei olnud piisavalt ettevaatlik sellises olukorras vasakult möödasõitu sooritama asudes. Seega pani menetlusalune isik temale etteheitetava tegutsemata jätmise toime hooletusest, sest hoolsa käitumise korral oleks ta ette näinud võimaliku liiklusohtliku olukorra tekkimise. Asja materjalidest, eelkõige liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelitest nähtub, et vanale sillale viival sõiduteel asuva mootorsõiduki Suzuki (sõiduki tagumine osa on Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt suunas) parempoolsest tagaosast kuni sõiduradu eraldava pidev- ja katkendjoone ühendini on mõõdetuna 16,8 m. Liiklusõnnetuse skeemilt nähtuvalt olid pidurdusjäljed tekitanud vaid A. Luua poolt juhitud sõiduk, seevastu K. O. sõiduki puhul on skeemile märgitud vaid sõidujälg. Nii skeemilt kui fotodelt on näha ka see, et K. O. sõiduk oli peale liiklusõnnetust täielikult Tartu – Viljandi maanteelt ära pööranud. Kohus ei nõustu seega kaebaja esindaja väitega, et kokkupõrke toimumise koht ei ole täpselt fikseeritud ja kokkupõrge toimus pigem tee telgjoonel, st A. Luud alustas manöövrit oluliselt ennem kui seda alustas Suzuki juht. Kokkupõrge on 5 liiklusõnnetuse aktist ja kohtule esitatud fototabelitest nähtuvalt toimunud kohas, kus K. O. juhitud auto on teinud vasakpöörde nii, et tema auto paikneb vasakul asuva teeotsa alguses. Kohtul puudub alus kahelda ka tunnistajate ütluses selle kohta, et sõidukite kiirus oli kokkupõrke hetkel 30-40 km/h. Samuti
iab kohus, et kuivõrd kohtuistungil on tõendamist
idnud, et A. Luud sooritas manöövri vasakusse sõiduritta ootamatult, siis esineb alus kahelda tema ütluste usaldusvääruses selles, et ta enne manöövri sooritamist veendus selle ohutuses. Seega on varalise kahju tekkimine ja tervisekahjustuse tekitamine põhjuslikus seoses A. Luua rikkumisega, sest kui A. Luud oleks järginud
nõudeid, siis oleks tal olnud võimalik ohutult peatuda või ära hoida liiklusõnnetust. Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et suunavööndeid eraldava teekattemärgist 914 (pidev- ja katkendjoone ühend) tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades. Asja materjalidest nähtuvalt, eelkõige sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelitest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus teekattemärgise 914 mõjualas, mistõttu A. Luud rikkus ta
A. Luua ütluste kohaselt alustas ta möödasõitu katkendliku joonega. Kohus A. Luua sellise seisukohaga ei nõustu, kuna menetluse käigus on tõendamist
idnud, et teekattemärgist 914 (pidev- ja katkendjoone ühend) mõjuala algas umbes 100-200 meeteri kauguselt sündmuskohast. Lisaks märgib kohus järgmist, et vaatamata kaebuse esitaja mitmetele etteheidetele, nagu oleks kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetluse õigust, on kohus seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt rikkumist ei ole. Kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteoasja menetlemise korda, menetlustoimingud on teostatud seadusega vastavuses. Nimetatut tõendavad väärteoasjas olevad materjalid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on A. Luud täitnud LS § 7417 lg 1 ja LS § 7435 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt eespool viidatud
, on kõigil liiklejad kohustatud täitma
nõudeid, sh enne möödasõidu manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid. Antud kohustusest hoolimata, ei pööranud A. Luud võimalikule ohule tähelepanu, kuigi ta oleks pidanud sellele tähelepanu pöörama, ning põhjustas seetõttu kokkupõrke. Seega pani A. Luud käesoleva väärteo toime hooletusest KarS 18 lg 3 mõttes. Menetlusaluse isiku teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 27 mõttes ning süüd välistavaid asjaolusid KarS 32 mõttes ei esine. LS § 7417 lg 1 sanktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni ja § 7435 lg 1 sanktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Anni Luuda kohaldades KarS § 63 rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 4500 krooni. Seega karistati teda alla sanktsiooni keskmise määra. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on 6 õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalune isik vastutab tegevusetuse eest, sest ta oli õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Anni Luud pani toime temale süüks arvatud rikkumise hooletuse vormis. Ta ei olnud enne möödasõidule suundumist piisavalt veendunud oma tegevuse ohutuses, mistõttu tema poolt liikluseeskirja nõuete rikkumine on põhjuslikus seoses teo ja tagajärje vahel. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (RKKKo 3-1-1-146-03, p 8 ja 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus
iab, et kohtus tuvastatud asjaolusid arvestades (Anni Luual on õnnetuse tagajärjel tuvastatud 80 % töövõimetus) ja võttes arvesse, et Anni Luua süü ei olnud suur ning kohtu arvamuse kohaselt puudub käesolevas asjas ka avalik menetlushuvi, siis juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 on põhjendatud käesoleval juhul väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.