KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. novembril 2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-12165 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Anna

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 ja § 140 lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; - Tallinna Linnakohtu 17. septembri 1999.

§ 197

lg 2 p 1, 2 ja § 184 lg 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus; - Tallinna Linnakohtu 27. novembri 2000.

§ 204

lg 3 ja § 197 lg 2 p 1, 3 alusel 2-aastase vabadusekaotusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks; - Tallinna Linnakohtu 29. novembri 2002.

§ 139lg 1 alusel rahalise karistusega 2500 krooni; - Tallinna Linnakohtu 30. mai 2003. a otsusega Kar

S § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 7-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust; - Lääne Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, § 329, § 200 lg 2 p 4 ja § 424 järgi 3-aastase vangistusega, mis loeti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud 6 aasta 11 kuu ja 12 päeva pikkuse vangistusega, samuti karistati Vjatšeslav Julinit KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi 6kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 3 kuud ja 16 päeva vangistust; - Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega KarS § 120, § 121, § 122, § 274 lg 1, § 275, § 320 lg 1 ja § 346 järgi 2-aastase vangistusega ja 1000 krooni suuruse rahalise karistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 12 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vjatšeslav Julinil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ja käitumiskontrollile allutamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanedes asuks süüdimõistetu elama oma ema ja õe-venna juurde. Tema lähisuhted perekonnaliikmetega on head ning toetavad. Kriminaalhooldajal puudub informatsioon negatiivset mõju avaldavate isikute kohta. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võib mõjutada riskeeriv elustiil ja alkoholi tarvitamine, samuti asjaolu, et ta omistab konfliktide tekkepõhjuseid pigem teistele isikutele kui endale ega näe vajadust sotsiaalprogrammides osalemiseks. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Vjatšeslav Julin soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu sõnul on ta oma varasema elu üle järele mõelnud, soovib elada edaspidiselt seadusekuulekalt, pühenduda oma perele, käia tööl ning jätkata haridusteed. Prokurör on seisukohal, et Vjatšeslav Julini katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades nii süüdimõistetu varasemat elukäiku kui ka käitumist vangistuse ajal. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Vjatšeslav Julin ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks, et Vjatšeslav Julinil on vabanedes olemas kindel elukoht, töökoht ning toetav lähisuhtevõrgustik, kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal. Samuti on ta endale tulevikuks seadnud kindlad eesmärgid teha tööd ning elada seadusekuulekat elu. Samas aga peab kohus arvestama seda, et Vjatšeslav Julinit on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral ning käesolevalt kannab ta kolmandat reaalset vangistust. Talle on varasemalt antud ka võimalus ennast katseajal tõestada, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, pannes toime eriliigilisi kuritegusid ja kasutades seejuures ka vägivalda. Materjalidest nähtub, et süüdimõistetut iseloomustab pigem impulsiivne käitumine, ta on kergesti ärrituv ja võib oma oletatavaid õigusi kaitstes muutuda agressiivseks. Ka käesoleva vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetu suutnud oma käitumist kontrollida ega seda ühiskonnas aktsepteeritud suhtlemisviisiga kohandada. Vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 47-l korral, sealhulgas nii vanglateenistuse ametnike korraldustele mitteallumise, keelatud esemete omamise, vangla vara lõhkumise, vanglaametnike solvamise, laimamise kui ka ründamise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on kinnipeetav jätkanud kriminaalset tegevust ning ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ka vangistuses viibimise ajal. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetul puudub tegelik motivatsioon oma käitumise ja eluviisi muutmiseks, kuna ta on jätkanud ühiskonnas mitteaktsepteeritavat käitumist ka vangistuses viibimise ajal ega ole näha tema poolt reaalsete sammude tegemine, et on käitumist muuta. Süüdimõistetu poolt enne vangistust ja vangistuses toime pandud õigusja korrarikkumiste põhjal võib pigem järeldada, et tegemist on süstemaatilise rikkujaga, kes tegeleb pigem hetkeemotsioonide ajel ega mõtesta oma tegevust, selle põhjuseid ja võimalikke tagajärgi. Seega puudub kohtul ka piisab kindlus, kas sellise käitumismaneeriga ja taustaga süüdimõistetu suudaks ennetähtaegselt vabanedes oma käitumist kontrollida, hoiduda 3 edasistest õigusrikkumistest ning täita katseajaga kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kuigi süüdimõistetu ise ei pea alkoholi enda puhul riskiteguriks, vabanemise korral kavatseb alkoholi tarvitamisest hoiduda ja aidata riiki alkoholisõltlastega tegelemisel, siis tuleb materjalide põhjal lugeda süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks ka võimalikku alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevaid muudatusi käitumises. Nimetatud seisukohta põhjendab asjaolu, et süüdimõistetut on ka varasemalt karistatud alkoholijoobes kuritegude toimepanemise eest ning materjalidest nähtuvalt võib alkohol põhjustada tal agressiivset käitumist. Kuigi süüdimõistetule on pakutud võimalust osaleda sõltuvustemaatikat käsitlevates sotsiaalabiprogrammides, on ta sellest loobunud, mistõttu tuleb järeldada, et süüdimõistetu ei ole piisavalt motiveeritud võimalike riskiteguritega tegelema, vaid leiab, et on ise pädevam oma vajaduste üle otsustama. Kohtul on tekkinud kahtlusi sellest, kas süüdimõistetu ikka suudab täiesti objektiivselt oma käitumist, selle põhjuseid ja tagajärgi analüüsida ega kaldu oma probleemides pigem teisi isikuid ja väliseid faktoreid süüdistama. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Vjatšeslav Julini katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu ei jätkaks vabaduses õigusvastast käitumist ja suudaks alluda kriminaalhooldusele. Vjatšeslav Julinil tuleb vangistuses näidata, et ta suudab edaspidi seaduskuulekas olla, pidada kinni vangla sisekorrast ning on igati motiveeritud oma käitumist muutma. Peet Teidearu Kohtunik 4