järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.juuni 2011.a kohtuotsusega nr. 1-11-377 Toomas Tihametsale mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 järgi arvati karistuseaja hulka Toomas Tihametsa eelvangistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 20 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.november 2011.a. Kohtuotsus jõustus 06.detsembril 2011.a. Toomas Tihametsa karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
Tartu Maakohtu 19.mai 2009.a otsusega
alusel 6 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati
lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust; 6. Tartu Maakohtu 09.juuni 2011.a otsusega
alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti
Väärteokorras on Toomas Tihametsa karistatud ühel korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Toomas Tihametsa uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul toetavatest lähedastest vabaduses ema, vend ja onu. Elama sooviks ta vabanedes asuda ema juurde, kes on nõus teda esialgu ka veidi toetama. Toomas Tihamets on nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele valvele allumiseks, tema vabastamisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ning ka tema ema on vajaliku nõusoleku andnud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on uue kuriteo riskid süüdimõistetu puhul peamiselt seotud alkoholi tarvitamisega, emotsionaalse ebastabiilsusega ja oskamatusega konflikte lahendada. Toomas Tihamets kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus võtma endale ka elektroonilise valve lisakohustuse. Süüdimõistetu sõnul on ta oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Ta saaks elada ema juures, kes on teda valmis toetama. Tööle loodab ta saada enda endisse töökohta kuhu ta ka varem peale vangistust on tööle saanud. Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud ning talle tuleks anda võimalus vabaduses oma edasise seadusekuulekuse tõestamiseks. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Toomas Tihamets kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Toomas Tihametsa puhul on positiivne, et tal on vabaduses kindel elukoht ja toetavad lähisuhted. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta osalenud sotsiaalabiprogrammides „Pereja paarisuhete vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“ ning vabanemisel on ta nõus võtma endale lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Samas aga peab kohus arvestama Toomas Tihametsa ennetähtaegse vabastamise juures, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta juba kolmandat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varasemalt ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuigi enda sõnul on ta nüüdseks motiveeritud seadusekuulekalt elama ja vabanedes kriminaalhooldusnõudeid täitma, siis ei ole kohtul süüdimõistetu varasema elukäigu ja vangistusest kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu tõttu tekkinud siiski piisavat kindlust, et ta seda ka tegelikult teha suudaks. Korduvad distsiplinaarkaristused viitavad isiku madalale enesedistsipliinile ja suutmatusele alluda vastavalt kehtestatud korrale. Materjalidest nähtuvalt ja süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid arvestades võib tema peamisteks õigusvastase käitumise mõjuriteks pidada alkoholi liigtarvitamist ning impulsiivsusele ja agressiivsusele kalduvat käitumisstiili, mis on viinud ka lähedaste suhtes vägivalla tarvitamiseni. Vangistuses on süüdimõistetu läbinud perevägivalda ja sõltuvuskäitumist käsitlevad sotsiaalabiprogrammid, enda sõnul omab motivatsiooni alkoholist loobumiseks ning oma abikaasast, kelle suhtes ta vägivalda tarvitas, on ta lahutatud ning asuks ka elama temast eraldi. Vaatamata sellele ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid sellega piisavalt maandatud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu viidanud, et alkoholi kuritarvitamises ta enda puhul probleemi ei näe ning probleem on vaid selles, et alkohol muudab ta äkiliseks. Samas on ta aga ka tunnistanud, et enne vangistust tarbis koos sõpradega alkoholi suurtes kogustes, mis kohtu hinnangul viitab siiski alkoholi kuritarvitamisele. Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ikka hindab oma alkoholi tarvitamisharjumusi adekvaatselt ja ei kaldu tegelikku olukorda positiivsemaks hindama. Kuigi vabanemise puhul on süüdimõistetu lubanud alkoholist hoiduda, siis põhjendab eeltoodu siiski kartusi, et süüdimõistetu hinnang alkoholist loobumisele ei pruugi olla resoluutne. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kandes nimetatud teemat analüüsida ja vajadusel oma varasemaid harjumusi ümber hinnata, et saada adekvaatset pilti oma kuriteoriskidest ja nende maandamise võimalustest. Samuti leiab kohtunik, et kuriteoriskide võimalikul määral maandamiseks tuleks süüdimõistetul enne vabanemist läbida temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetav sotsiaalabiprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“, mis aitaks tal samuti oma käitumist analüüsida ning arendada oskusi edaspidiselt õiguskuulekalt toimetulekuks. Toomas Tihametsa poolt toimepandud kuriteod viitavad agressiivsusele mistõttu tema ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb eriti tõsiselt suhtuda. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Toomas Tihametsa katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks praeguseks ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et tema kuriteoriskid oleksid vajalikul määral maandatud ning ta suudaks vabaduses nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist ei saa käsitleda seadusest tuleneva reeglina ja õigusena kõigi süüdimõistetute puhul vaid seda saab siiski kohaldada ainult nende isikute suhtes, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ning ei ole seda varasemalt kuritarvitanud. Arvestades seda, et süüdimõistetu kannab vangistust juba kolmandat korda, temale on antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses katseajaga, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ning asjaolu, et ta ei ole suutnud alluda ka temale vanglas kehtestatud reeglitele, leiab kohus, et Toomas Tihametsa puhul sellise isikuga tegemist ei ole. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on käesoleval juhul põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu Toomas Tihamets (IK 37403282726) temale Tartu Maakohtu 18.novembri 2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista Toomas Tihametsalt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kuuskümmend neli
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.