4-11-3360/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht

1. septembril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-11-3360 Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi Kari Viikna karistamises liiklusseaduse § 747 järgi Taotluse esitaja Kari Viikna isikukood: 38803102744; elukoht: XXXXX Taotlus Kari Viikna taotlus täiteasja nr 187/2011/1315 nõuete täitmise ajatamiseks Kohtutäitur Tartumaa kohtutäitur Oleg Sirotin RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 212 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 45, kohus määras:
3. Rahuldada Kari Viikna taotlus.
4. Ajatada Kari Viiknale Lõuna Prefektuuri 07.05.
5. a otsusega määratud rahatrahv 36 eurot ja täitemenetluse nr 187/2011/1315 täitekulud summas 49,76 eurot, kokku 85 (kaheksakümmend viis) eurot 76 senti ning määrata nõuete tasumine ositi 6 (kuueks) kuuks järgmiselt: alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tuleb Kari Viiknal tasuda igakuiselt 15 (viisteist) eurot ja viimase osamaksena kuuendal kuul 10 (kümme) eurot 76 senti.
6. Saata kohtumääruse koopia Kari Viiknale, Lõuna Prefektuurile ja kohtutäitur OlegSirotinile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Lõuna Prefektuuri 07.05.
7. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 10220102554525 karistati Kari Viiknat liiklusseaduse § 747 järgi rahatrahviga 9 trahviühikut, so 36 eurot. 09.08.
8. a alustas kohtutäitur Oleg Sirotin K. Viikna suhtes täitemenetlust nr 187/2011/1315 väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmiseks summas 36 eurot. Nõude jääk on 36 eurot, millele lisanduvad täitekulud 49,76 eurot, kokku 85,76 eurot. 25.08.
9. a esitas K. Viikna Tartu Maakohtule avalduse, milles taotleb kohtutäitur O. Sirotini täitemenetluses nr 187/2011/1315 olevate nõuete ajatamist. Avalduse kohaselt on K. Viikna töötu ning ei ole võimeline tervikuna sissenõutavat summat tasuma. K. Viikna on valmis igakuiselt tasuma 15 eurot kuus alates 10.09.
10. a. Kohtu seisukoht VTMS § 212 lg 1 kohaselt lahendab VTMS
11. peatükis reguleerimata küsimused ja muud kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kuna VTMS ei sätesta väärteomenetluses mõistetud rahatrahvi ajatamist, siis tuleb pöörduda kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) sätestatud rahalise karistuse kohta käivate normide juurde. KrMS § 424 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel mõjuvate põhjuste olemasolu korral oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et K. Viikna taotlus täiteasjas nr 187/2011/1315 oleva nõude ajatamiseks tuleb rahuldada. KrMS § 424 ning TMS § 45 kohaselt on kohtul mõjuvate põhjuste olemasolu korral, arvestades sissenõudja huvisid ja muid asjaolusid, õigus süüdimõistetu taotluse korra ajatada kuni ühe aasta võrra sundtäitmisele pööratud rahatrahvi täitmiseks algatatud täitemenetlust. K. Viikna avalduse kohaselt on ta käesoleval hetkel töötu ning tal puuduvad rahalised vahendid, et tasuda tervikuna sissenõutavat summat. Seega oleks täitemenetluses esitatud nõuete korraga tasumine K. Viikna suhtes majanduslikult liiga koormav ning ei arvestaks tema rahalisi võimalusi. Ka sissenõudja huvides saab olla üksnes lahendus, kus mõistetud rahatrahv ning täitekulud saavad tasutud, kuid seda viisil, mis ei seaks võlgnikku majanduslikult raskesse olukorda. Arvestades K. Viikna maksevõimet, tuleb täiteasjas olevad nõuded ajatada kuuele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik