KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-19

) § 2 lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Paldiski mnt 108 haljasalal, kus reklaampost asub, ei toimu AS United Motors majandus- või kutsetegevust. Kaubamärke, isiku nime ja kontaktandmeid kandva reklaamposti ja AS United Motors majandus- ja kutsetegevuse koha vahele jääb haljasala, sõidutee ning parkla, sama reklaamposti hinnanguline kaugus majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsuni on 60-70 meetrit. Sellest tulenevalt ei ole kohaldatav

§ 2lg 2 p-s 2 toodud erand.

AS United Motors esitas

1. a esimese 8 kalendrikuu eest reklaamimaksu deklaratsioonid, kuid nimetatud teabega seonduvalt reklaamimaksu ei deklareerinud.
2. AS United Motors esitas 11.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 10.08.2012 korralduse nr 5-1.5/
3. 1) Vaidlustatud korraldus on motiveerimata ja seetõttu õigusvastane. Rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 ja maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 11 sätestatud uurimisprintsiipi. Arusaamatuks jääb, mille alusel on määratletud kaebaja majandus- ja kutsetegevuse koht ning seetõttu jääb selgusetuks haldusaktis sisalduv väide avalikustatud teabe ja sissepääsu vahelise maa-ala kohta. Samuti jääb arusaamatuks viide Patendiameti kaubamärgi andmebaasile.

§ 2

lg 2 p 2 ei välista ettevõtja võimalust tähistada oma majandus- ja kutsetegevuse kohta ka selliste kaubamärkide/tähistega, mis ei kuulu temale. Reklaamiga ei ole tegu, kui avaldatakse neutraalse sisu, kuju ja esitlusviisiga lakoonilisi fakte ja sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid. Kaebaja avaldatud teave ei ole oma sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse konkreetse kauba ostmiseks või teenuse tarbimiseks. Amet ei ole põhjendanud, miks on vaatlusalune teave oma olemuselt käsitletav reklaamina

§ 2lg 1 p 3 tähenduses, mitte asukohatähisena. 2

§ 2

lgs 2 ja määruse § 1 lg-s 2 nimetatud erand, kuna lipud ja post ei asu kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohas, vaid ehitisest eemal, haljasalal. Kaebaja ja tema kliendid kasutavad parklat, kuid kaebaja majandus- või kutsetegevus ei seisne sõidukite parkimise teenuse osutamises (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2010 otsus nr 3-09-1702). 2) Kuus kaubamärgiga lippu paikneb Paldiski mnt ääres parkla sissesõidu teest enam kui 30 meetrit eemal. Kohas, mis on ettenähtud kaebaja töötajate või klientide sõidukite parkimiseks, ei toimu kaebaja igapäevast majandus- või kutsetegevust. Kolm lippu paikneb Rannamõisa tee ääres ja sealt kaebaja tegevuskohta ei pääse. Kuna vaidlusalune teave ei paikne kaebaja müügi- ja teeninduskeskusesse sissepääsu või parklas asuva majandus- ja kutsetegevuse koha sissepääsu vahetus läheduses, siis ei kohaldu lippude ja reklaamposti suhtes

§ 2

lg 2 p-des 2 ja 3 ning määruse § 1 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud erand, mille kohaselt ei käsitata reklaamina teavet, mis asub väljaspool ehitist asuva majandus-või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. 3) Kaebaja eksponeerib reklaampostil lisaks kahele kaubamärgile ja ärinimele ka aadressi Paldiski mnt 108, mida ei ole

§ 2lg 2 p-s 2 nimetatud.

4) Vaidlusalusele reklaamile ei kohaldu määruse § 3 p-s 18 sätestatud erand, kuna kaebajale ei ole registreeritud ühtki lipul eksponeeritud kaubamärki. 5) Vaidlustatud korraldus on formaalselt legitiimne ja menetlus läbi viidud õiguspäraselt. 4. Tallinna Halduskohtu 20.11.2012 istungil lisas kaebaja, et BMW sisereeglistiku alusel peab müüdava uue auto tutvustus toimuma parklas vähemalt poolteist tundi kuni kliendile üleandmiseni. Autole on paigaldatud elektroonilised seadmed ja autot tutvustatakse parklas. Tegemist ei ole üksnes bürooga, vaid tervikliku müügikompleksiga, mille juurde kuuluvad parkimisplatsid. Lisaks müügitegevusele asub Paldiski mnt 108 ka peakontor. Majandus- ja kutsetegevuse kohaks on kogu Paldiski mnt 108 kinnistu. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 6 kohaselt on majandus- või kutsetegevuse koht – koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Osundatud säte on 3

§ 2lg 2 p-dega 2 ja 3 ja sellisena vastuolus põhiseadusega.

Määruse § 1 lg 1 p-s 6 sisalduv ettevõtja majandus- või kutsetegevuse legaaldefinitsioon on identne kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 2 p-s 6 sätestatud müügikoha legaaldefinitsiooniga, mis käsitleb ettevõtte majandus- või kutsetegevuse kohta ülimalt kitsendavalt.

§ 2lg 2 p 2 ja p 3 ei käsitle majandus- või kutsetegevuse koha mõistet kitsendavalt ning vaid müügikohana Kaub

TS § 2 p 6 tähenduses. Selline tõlgendus ei oleks ei grammatiliselt ega sisuliselt õige ega põhjendatud, kuivõrd sellise tõlgendusega kaasneks paratamatult isikute (ettevõtjate) ebavõrdne kohtlemine. Sellise tõlgenduse korral aheneks oluliselt

-ga ette nähtud võimalus tähistada selliste ettevõtete majandus- ja kutsetegevuse kohti, millistes vahetult ei pakuta ega müüda kaupu või teenuseid. Ka

seletuskirja kohaselt on seadusandja mõistet „ettevõtte majandus- või kutsetegevuse koht“ käsitlenud laiemalt kui müügikohta või isegi tegevuskohta TsÜS § 16 ja § 29 lg 2 tähenduses, kuna

vastava mõistega on haaratud ka ajutised jms majandus- ja kutsetegevuse kohad (

seletuskiri lk 4 ülevalt teine lõik). Määruse § 1 lg 1 p 6 piirab isikute mitmeid põhiõigusi – ettevõtlusvabadust, omandiõigust ja väljendusvabadust. Tallinn linn on määruse § 1 lg 1 p 6 kehtestamisel ületanud oma volitusi osas, millega määratletakse majandus- või kutsetegevuse koht

-st erinevalt. Kaebaja palub jätta määruse § 1 lg 1 p 6 kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Ameti vastuses on viidatud erinevatele kohtulahenditele, mis ei ole asjakohased, kuna nende faktilised asjaolud erinevad käesoleva haldusasja omadest. Selleks, et jõuda sissepääsukohta, peab sõitma läbi keerulise liiklussõlme. Info on suunatud autojuhile, kes tuleb ringilt maha ja peab tegema kiirelt otsuse õigesse kohta jõudmiseks. Hoone asub teest kaugemal, teede kaudu on võimalik jõuda ka kõrvalkinnistule. Üksnes aadressi teades võiks ekselda mõni aeg, enne kui jõutakse õige hooneni. Teavet tuleb käsitleda informatsioonina. Tallinna linn märkis 20.11.2012 istungil, et kaebaja töötajate ja klientide parklat ei käsitleta majandus- ja kutsetegevuse kohana, mistõttu ei asu valgustulp sissepääsu juures. Linna esindaja nõustub, et autod on parklas, seal teostatakse töid ja autod saab seal kätte, kuid pülon ei ole paigaldatud vahetult selle parklaosa sissepääsu juurde. Asukohta võib tähistada ka asjakohase liiklusmärgiga, suunaviidaga. Paldiski mnt 108 hoonel on niivõrd suur tähistus, et ilmselt isikutele, kes Paldiski mnt-l sõidavad, see märkamatuks ei jää. 5. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.12.2012 otsusega AS United Motors kaebuse ning tühistas Tallinna Ettevõtlusameti 10.08.2012 korralduse nr 5-1.5/536. Tallinna Ettevõtlusametilt mõisteti AS United Motors kasuks välja menetluskulu 2215 eurot. 1) Ettevõtte majandus- ja kutsetegevuse koha tähistusele rakendub

§ 2

lg 2 p-de 2 ja 3 ning määruse nr 44 § 1 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt vabastus reklaamimaksu tasumisest. Majandus- ja kutsetegevuse koha määratlemine reklaamimaksu kontekstis vaid müügikohana, kus kaupa vahetult pakutakse või teenust osutatakse, ei ole põhjendatud, kuna müügikoht on ilmselgelt oluliselt kitsam mõiste. Majandus- ja kutsetegevuse koht võib hõlmata nii erinevate müügi kui ka tugiteenuste osutamise kohta. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 6 definitsioon kitsendab õigusvastaselt

§ 2lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud juhtumeid.

Juhul, kui kohaliku omavalitsuse määrus on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda kõrgema õigusjõuga õigusakti ehk seaduse sättest. Seega tuleb majandus- ja kutsetegevuse kohta mõista

§ 2

lg 2 p-de 2 ja 3 tähenduses ning selliselt hõlmab see kogu ettevõtte asukoha, mitte ainult selle osa, kus toimub vahetu müügitegevus. 2) „Sissepääsu juures“ ei ole

§ 2lg 2 p 2 tähenduses sama, mis „sissepääsul“.

„Juures“ võib tähendada asukohta mõne kuni mõnekümne meetri kaugusel. Usutav on kaebaja selgitus, et automüügi oluline osa toimub parklas, kuna seal saab reaalselt katsetada autoga sõitmist ja 4

§ 2

lg 2 p 3 tähenduses kaebaja majandus- ja kutsetegevuse sissepääsu vahetus läheduses ning tähistavad selle asukohta. Põhjendatud ei ole järgida Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2012 otsuse haldusasjas nr 3-11-377 p-s 15 märgitud seisukohta, et valgustulp oma mõõtmete ja valgustusega on midagi enamat kui pelgalt tegevuskoha ja sissepääsu tähis. Üheski õigusaktis ei nõuta, et maksuvaba saab olla asukoha tähistus vaid neid kliente silmas pidades, kellel juba niigi kavatsus ettevõtet külastada. Asukoha tähistuse mõte on asukohale tähelepanu juhtimine ning sel ei saagi olla muud eesmärki. Lippude paiknemine Rannamõisa tee pool on põhjendatav sellega, et kui klient peaks saabuma Rannamõisa teed pidi, siis ta näeb kaebaja asukohta tähistavaid lippe ja teab, et peab sooritama Haabersti ringteelt parempöörde. Ka nimetatud lipud on kaebaja majandus- ja kutsetegevuse koha vahetus läheduses. 3) Kaebaja kinnistu ja sellel paiknev hoone on üks tervik, ükski teine äriühing peale kaebaja seda ei kasuta ning seal toimub kaebaja majandus- ja kutsetegevus. Sestap erinevad käesoleva haldusasja asjaolud Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2012 otsuses nr 3-11-386 tuvastatutest. Viidatud haldusasja asjaolude kohaselt tegutses äriühing kontorihoones, kus parkimisplats oli mitme äriühingu ühiskasutuses ning ringkonnakohus asus seisukohale, et kuigi parkimisplatsil võib äriühing kliendi sõidukit üle vaadata ja pildistada, ei muutu parkimisplats teenuse osutamise kohaks. 4) Põhiseadusliku järelevalve algatamine ja määruse nr 44 § 1 lg 1 p 6 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine ei ole otstarbekas, kuna vastuolu on võimalik ületada tõlgendamise teel, sisustades majandus- ja kutsetegevuse koha kooskõlas

§ 2lg 2 p-dega 2 ja 3.

5) Vastustaja on kinnitanud, et reklaamimaksu deklareerimist nõutakse infokandjate asukoha tõttu, kui lipud ja valgustulp asuksid hoone sissepääsu kõrval, puuduks vastustajal alus neid reklaampindadena käsitada. Vastustaja arvates kinnitab just see, et valguspostile on kantud kaebaja aadress, et tegemist on reklaamiga, mis on suunatud Paldiski mnt-l liiklejatele. Kohtu hinnangul ei ole aadressist teavitamine käsitletav reklaamina, vaid see on majandus- ja kutsetegevuse asukoha tähistuse üks komponent. 6) Oluline on eristada, kas klient saabub autoga või jalgsi. Pigem tuleb eeldada, et klient saabub linna poolt autoga, mistõttu on õigele sissepääsuteele keeramine vaja otsustada kiiremini ja ettevõtte asukoht tuleb tähistada suuremõõtmelisel teabekandjal. Asukoha tähistamine hoonel, mis ei asu sõidutee ääres, sellist eesmärki ei täida. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et valgustulp ning lipud on paigaldatud parkla kõrvale haljasalale, mitte otse parklasse. Olemuselt väga erinev on kesklinnas asuva ilusalongi ja suure sõidutee ääres asuva ettevõtte tähistus, sest ühel juhul saab klient kas jala või autoga rahulikult silte uurides läheneda asukohale, teisel juhul aga tuleb valgustulba abil juhtida autoga lähenevate klientide tähelepanu sellele, millal tuleb ära keerata, et kaebaja asukohta jõuda. Vastustaja argument, et kaebaja asukoht on üldteada, ja et läbi klaasseinte paistavad hoolikal vaatlemisel teele BMW-d, ei ole asjakohane. Kaebajal on õigus valida asukoha tähistamiseks liiklusmärk või muu tähis vastavalt

§ 2lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatule.

Sissesõidutee ääres asuv püloon on tagasihoidlike mõõtmetega. Valgustatust ei saa Eesti hämarates ilmastikutingimustes pidada liiga intensiivseks ja neutraalset asukohatähistust ületavaks. 7) Reklaamimaksu üheks eesmärgiks on lisaks maksutulu teenimisele ka linnapildi risustamise vältimine. Eksponeeritud teave on sisult neutraalne ja väheintensiivne, vaidlusalused lipukesed ja valgustulp ei koorma linnapilti ning on pigem märgiks sellest, et ettevõte toimib, 5

§ 2

lg 2 p-de 2 ja 3 tähendusega.

§ 2lg 2 on identne reklaamimaksu määruse § 2 lg-ga 2.

Kohus ei ole vaidlusalusele sättele hinnangu andmisel tuginenud õigusaktidele.

eelnõu seletuskiri viitab KaubTS-le ja selles reguleeritud kaubandusliku teabe mõistele. „Majandus- ja kutsetegevuse koha“ mõiste sisustamisel on asjakohane juhinduda TsÜS ja KaubTS sätetest. Tuginedes KaubTS § 2 lg-le 6 ja § 14 lg-le 1 on määruse § 1 lg 1 p 6 kooskõlas asjaomaste õigusaktidega, sh

-ga. Kohtu seisukoha järgi võiks ka sellist hoonet, kus kliente ei teenindata, vaid töötab kaupluse klientidega mittetegelev tugipersonal, pidada majandus- või kutsetegevuse kohaks. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas

mõtte ja eesmärgiga, kuna viidatud seaduse seletuskirja kohaselt tuleb eristada kaubanduslikku teavet reklaamist. Halduskohtu seisukoht on vastuolus senise kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2010 otsus nr 3-09-1702; 22.03.2012 otsus nr 3-11-377; 25.11.2011 otsus nr 3-11-1062) ja Paldiski mnt 108 asuvat autoparklat ei saa pidada kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohaks, sest osas, mis on ette nähtud töötajate ja klientide sõidukite parkimiseks ei toimu vahetult teenuse või kauba pakkumist ja müüki. Müügiks olevat sõidukit võib eksponeerida ka parkla haljasalal või teisel pool teed, kuid see ei muuda sellist kohta majandus- või kutsetegevuse kohaks. Sellist tõlgendust toetab ka

seletuskiri. Seega on seadusandja tõlgendanud majandus- ja kutsetegevuskohta kitsamalt, kui halduskohus. Proovisõidu tegemise territoorium ei ole kitsalt piiritletud ja kogu seda ala ei saa terves ulatuses pidada müüja majandus- ja kutsetegevuse kohaks. Sellest tulenevalt on määruse § 1 lg 1 p 6 kooskõlas

mõtte ja eesmärgiga. 3) Kaebaja reklaampost ja lipud ei asu majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Valguspost asub majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust ja ka parkla sissepääsust oluliselt eemal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2012 lahend nr 3-11-361). Isegi juhul, kui reklaampost asuks vastustaja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures, ei kohalduks sellele

§ 2

lg 2 p-s 3 nimetatud erand, kuna sellel on eksponeeritud teavet, mida ei ole loetletud

§ 2lg 2 p-s 2.

Kuna

§ 2

lg 2 p-s 2 ei ole loetletud aadressiandmeid, ei saa antud sätet kohaldada postile, millel eksponeeritakse aadressi. Vahemaa lippude ja majandus- või kutsetegevuse koha vahel on selgelt tajutav, kuna lipud asuvad haljasalal ja on ilmselgelt paigutatud selliselt, et neid märkaks võimalikult paljud sõiduteel liiklejad. Isegi kui lipud paikneksid majandus- või kutsetegevuse koha vahetus läheduses, ei sisalda

§ 2

lg 2 ja määruse § 1 lg 2 sätet, mille kohaselt ei ole selline lippudel eksponeeritud teave reklaamina käsitatav. Arusaamatuks jääb kohtu arutlus, et asjaolu, kas tegemist on reklaamiga või mitte, tuleb mh tuvastada selle põhjal, kas klient saabub autoga või jalgsi. 6

ja reklaamimaksu määruse sätteid, ei ole põhjendatud menetluskulud, mis ületavad 5-7 tundi õigusabi.

1. AS United Motors palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsusega ning palub apellandilt välja mõista AS United Motors kasuks menetluskulud. Täiendavalt märgib äriühing, et apellandi käsitlus, mille kohaselt tuleks lipud paigutada rajatisele, kus nad ilmselt segaksid selle sihipärast kasutamist, on kummastav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 9.

§ 2

lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Nimetatud säte avab reklaami mõiste materiaalse sisu.

§ 2

lg 2 loetleb rea erandeid, millal mingit teavet reklaamina ei käsitata, isegi kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab

§ 2lg 1 p-s 3 toodud tingimustele.

10.

§ 2

lg 2 p 1 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning

§ 2

lg 2 p-s 2 nimetatud teavet.

§ 2

lg 2 p 2 sätestab, et reklaamina ei käsitata majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures.

§ 2

lg 2 p 3 lisab, et reklaamina ei käsitata ka väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust

§ 2lg 2 p-s 2 nimetatud teabega. 11. Kohalike maksude seaduse (Ko

MS) § 2 lg 1 kohaselt kehtestatakse kohalik maks (sh reklaamimaks – KoMS § 5 p 5, § 10) valla- või linnavolikogu poolt maksumäärusega, mis peab vastama KoMS § 4 nõuetele. Muu hulgas peab maksumääruses olema määratud maksuobjekt (KoMS § 4 lg 1 p 2). Reklaamimaksuga maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu, samuti reklaamimaksu soodustuste ja vabastuste andmise tingimused ja korra kehtestab volikogu (KoMS § 10 lg-d 2, 6). 12. Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt

§ 2lg 1 p-ga 3.

Tallinna reklaamimaksu määruse § 1 lg 2 sätestab tingimused, mil avaldatud teavet ei käsitata reklaamina, asjakohased on selle sätte punktid 1-3, mille kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse (TKS) 7

§ 2lg-s 2 või Tallinna reklaamimaksu määruse § 1 lg-s 2 loetletud erand.

Tallinnas, Paldiski mnt 108 äärsel haljasalal asuval 9-l lipul on eksponeeritud järgmine teave: „BMW“, „MINI“, „MINI COOPERS“, „MINI SERVICE“, „BMW SERVICE“, „BMW PREMIUM SELECTION“ ja kahepoolsel reklaampostil: „MINI“, BMW“, „UNITED MOTORS AS“, „PALDISKI MNT 108“. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist

§ 2

lg 1 p-s 3 toodud reklaami definitsioonile vastava teabega – ilmselgelt on tegemist üldtajutaval kujul avaldatud teabega ning see teave on avaldatud eesmärgiga suurendada kauba või teenuse müüki. Kauba või teenuse müügi suurendamise eesmärgi teenimiseks ei pea avaldama väärtushinnanguid, sama eesmärki täidab piisavalt intensiivselt ka pakutavate toodete nimetamine valgustablool või lippudel. 15. Hindamaks, kas kaebaja avaldatud teabele kohaldub mõni

§ 2

lg-s 2 või reklaamimaksu määruse § 1 lg-s 2 loetletud erand, on oluline tähele panna, et kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib maksumääruses reklaamimaksu objekti

-s sätestatuga võrreldes täiendavalt piiritleda, kuid reklaamimaksu olemusest ja õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei saa valla- või linnavolikogu maksumäärusega reklaamimaksu objekti laiendada sellisele teabele, mida seaduse järgi reklaamina ei käsitata (s.o

§ 2lg 2).

Kaebaja ongi asunud seisukohale, et reklaamimaksu määrus käsitab laiendavalt reklaamina teavet, mida

reklaamina ei käsita - maksuhaldur on majandus- ja kutsetegevuse koha defineerinud kitsalt kohana, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või teenust, ja nõuab reklaamimaksu teabe eest, mis

§ 2

lg 2 p 2 kohaselt oleks käsitatav äriühingu tegevuskoha tähistamisena ja mida ei tohiks maksustada. Kohus leidis, et reklaamimaksu määruse käsitlus ei arvesta tänapäevaste ettevõtetega, mille tugistruktuurid (personalitöötajad, IT-spetsialistid jne) asuvad samuti majandus- ja kutsetegevuse kohas, kuid ei pea asuma müügikohas. Samuti rõhutas kohus, et majandus- ja kutsetegevuse koht ja selle tähistamise ulatus tuleb igal konkreetsel juhul määrata kindlaks iseseisvalt ning lisaks ettevõtte majandustegevuse eripärale sõltub see ka ettevõtte asukohast ja ligipääsetavusest (kesklinnas või äärelinnas, jalgsi või autoga ligipääsetav). 16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et majandus- ja kutsetegevuse koht võib erinevate äriühingute puhul olla erinev ja sõltuda ettevõtte majandustegevuse eripärast. Samas ei saa nõustuda halduskohtuga, et majandus- või kutsetegevuse koha tähistamiseks 8

§ 2

lg 2 alusel arvestada ka seda, kas vastav koht asub kesklinnas ja kergesti jalgsi ligipääsetaval alal või mitte. Selliseid kriteeriume seadus ei sätesta. Määrav pole see, millise intensiivsusega teabe avaldamine oleks vajalik selleks, et kaupleja asukoht oleks kliendile hästi nähtav.

-s lähtutakse kaubandusliku teabe ja reklaami eristamisel objektiivsetest kriteeriumitest, välistades muidu reklaami tunnustega teabe reklaamina käsitlemise üksnes juhul, kui see on avaldatud kindlaks määratud mahus ja kohas. 01.11.2008 jõustunud

eelnõu seletuskirjas on seni kehtinud reklaamiseadusega võrreldes uudsena rõhutatud just kaubandusliku teabe ja reklaami eristamist. Kaubanduslik teave on sisustatud KaubTS §-s 10 ning hõlmab müügikohas kauba, teenuse või müügitingimuste kohta antavat teavet, tegevuskoha tähistust müügikoha juures, enne tegevuskoha sissepääsu või ehitisel, kus tegevuskoht asub, või kõikides nimetatud kohtades, ning tegevuskohas teavet kauplemisaja kohta. KaubTS reguleerib kaubandustegevuse aluseid ja korda ja kohaldub majandus- ja kutsetegevusele, mille raames toimub vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse pakkumine; vallasasja valdusse või kasutusse andmine; vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel; vallasasja hooldamine ja parandamine; ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine; ilu- ja isikuteenuste pakkumine ja osutamine, toitlustamine; tänava- ja turukaubanduse korraldamine ja kaubanduse korraldamine avalikul üritusel. Seega on

ja KaubTS mõisteaparaadid omavahel seotud. Mõlema seaduse norme kõrvutades ning arvestades ka

eelnõu seletuskirja märkust, et tegevuskoht KaubTS mõttes on laiem, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses (§ 16) defineeritud tegevuskoht, sisaldades nii püsivaid, kestvaid kui ka ajutisi majandus- ja kutsetegevuskohti, leiab ringkonnakohus, et majandus- ja kutsetegevuse koha mõistet saab avada KaubTS § 14 defineeritud tegevuskoha mõiste kaudu: KaubTS mõttes on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiu- või muu koht. KaubTS § 13 kohaselt määratleb tegevuskoha isik ise, esitades kohalikule omavalitsusele kaubandustegevusega tegelemise registreerimiseks taotluse.

1. Majandustegevuse registri (MTR) registreeringus on kaebaja poolt esitatud taotluse alusel Paldiski mnt 108 osas tehtud kandes märgitud, et kaebaja tegeleb selles kohas teeninduse ja jaemüügiga, olles määratlenud end kui teenindusettevõte koos teenuste müügikohaga ning kui kauplus. KaubTS § 15 lg 1 kohaselt on kauplus eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on müügisaal kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kaebaja väitel kasutab ta kogu Paldiski mnt 108 hoonet ümbritsevat parklat oma majandustegevuses (kaebaja töötajate ja klientide parklana, müügis olevate autode hoidmiseks, esitluste korraldamiseks ning sõidukite üleandmiseks klientidele). Väljaspool hoonet toimuva kauplemise puhul võiks KaubTS kohaselt olla tegemist müügikoha hooajalise laienduse või tänava- ja turukaubandusega, muul juhul toimub kaubandustegevus hoones. KaubTS § 14 lg 2 kohaselt loetakse müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus üheks müügikohaks, sama paragrahvi
2. lõike kohaselt peab müügikoha hooajaline laiendus olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega. Kaebaja pole väitnud, et tegemist oleks müügikoha hooajalise laiendusega, mille kasutamiseks oleks kohalik omavalitsus andnud loa. Samuti pole kaebajal KaubTS § 17 kirjeldatud tänava- või turukaubanduse luba. Kuna sellised load puuduvad, tuleb kaebaja tegevuskohaks lugeda üksnes Paldiski mnt 108 hoone, kus asub kauplus koos klientide teenindamiseks mõeldud müügisaaliga ja teeninduse müügikoht.
3. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub ka

§ 2lg 2 punktide 2 ja 3 sõnastusest, et p 2 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse kohaks olema hoone ning p-s 3 näidatud juhul toi9

§ 2

lg 2 p 2 kirjeldatud kaubanduslikku teavet Paldiski mnt 108 hoonel ja tegevuskoha sissepääsu juures, kuid mitte kogu kinnistul või kinnistule sissesõidu läheduses. 17. Halduskohus on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ning asunud põhjendamatult seisukohale, et kaebaja majandus- ja kutsetegevuse kohaks on ka hoonet ümbritsev parkla. Mis puudutab kaebaja ja halduskohtu seisukohta, et reklaamimaksu määrus käsitleb maksuobjekti laiemalt kui

, märgib ringkonnakohus järgmist. Käesoleva otsuse punktis 16 põhjendas ringkonnakohus, miks KaubTS defineeritud tegevuskoht ja majandus- ja kutsetegevuse koht

mõttes on kattuvad mõisted. Kuna reklaamimaksu määruses on majandus- ja kutsetegevuse koht defineeritud kui koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust, mis vastab müügikohale KaubTS § 2 p 6 mõttes, tegevuskoht on KaubTS §-s 14 defineeritud laiemana kui müügikoht, hõlmates ka juurdekuuluvaid tootmis-, hoiu- või muid kohti, teisi müügikohti või nende laiendusi, võib tekkida arvamus, et reklaamimaksu määrus ongi jätnud reklaami hulgast välistamata teabe, mida eksponeeritakse majandus- ja kutsetegevuse kohas, mis ei ole müügikoht. Tegelikult sellist vastuolu tekkida ei saa, sest KaubTS § 14 kohaselt asuvad nii tootmis- ja lao- või muud kohad, samuti müügikoha laiendused, erinevad müügikohad mõtteliselt piiratud alal, so kõik, mis moodustab tegevuskoha, müügikoha juures. Seega on tegevuskoha keskmes alati müügikoht ja halduskohtu poolt tõstatatud probleemi tekkimine pole võimalik. Pole usutav, et ettevõtja, kelle kaubandustegevuseks kasutatavad pinnad asuvad eraldi ruumidest, kus töötavad raamatupidajad või IT-personal, peaks majanduslikult otstarbekaks märgistada ka viimati nimetatud töötajate tööruume sedavõrd intensiivse teabega, mis kvalifitseeruks reklaamiks. Kui tegevuskoha märgistuseks kasutatud teave ei kvalifitseeru reklaamiks materiaalses mõttes (

§ 2lg 1 p 3), ei maksustata seda ka reklaamimaksuga.

1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 121.12.2012 otsuse ja teeb ise uue otsuse, millega jätab AS United Motors kaebuse rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata, peab menetluskulud kandma kaebaja. Seega tuleb AS-lt United Motors Tallinna linna kasuks mõista välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. AS United Motors on taotlenud esimese astme kohtu menetluses 30 euro riigilõivu ja 3120,60 euro esindajatasu ning apellatsioonimenetluses 1605,90 euro esindajatasu väljamõistmist. See kulu jääb kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 10