← Eesti

3-11-1803/94

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Silvia Truman, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-1803 Haldu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-11-1803 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) väljastas 20.06.2011 OÜ-le Windak maksuotsuse nr 12.2-3/292 (I kd, tl 33). Maksuotsusega vähendati OÜ Windak maksustamisperioodi
  2. a september kuni
  3. a jaanuar sisendkäibemaksu 232 816 krooni (14 879,65 eurot) ning määrati sama perioodi eest käibemaksu 232 816 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 371 432 krooni (23 738,83 eurot). OÜ Windak raamatupidamise dokumentide hulgas olid kajastatud kontrollitaval perioodil OÜ Promptus nimel koostatud arved koristusteenuse ning vee kanali ümberehituse ja remondi kohta kokku summas 14 440 krooni ning OÜ Konsultant 43 arve-saatelehte, milles oli märgitud 57 tellimust 1068 tootedetaili valmistamiseks. Kontrolli käigus jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ Windak ei ole OÜ Promptus ega OÜ Konsultant arvete alusel teenuseid / kaupu saanud. Maksuotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Usaldusväärsust ei tekita OÜ Promptus kohta ilmnevad andmed. Äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud seoses ettevõtluse puudumisega, esitamata on
  4. a majandusaasta aruanne, deklaratsioonid on esitatud hilinemisega. OÜ Promptus arvelduskontolt nähtuvad tulud, mis on laekumisele järgnevatel päevadel arvelduskontolt välja võetud. Juhatuse liige M M on kinnitanud, et tema ei tea äriühingust midagi, ta on kodutu 5 aastat. OÜ Promptus töötaja E. G ei tea, millega OÜ Promptus tegeles, äritegevuse taga oli Jevgeni, kelle perekonnanime ta ei tea. OÜ Windak volitatud esindaja Ivo K OÜ-st Promptus samuti midagi ei tea. 2) Maksuhaldur on läbi viinud maksumenetlusi, kus OÜ Promptus rekvisiitidega arveid on kontrollitud maksukohustuslaste raamatupidamistes. Kontrollitavad äriühingud on nõustunud, et OÜ Promptus pole kaupade müüjaks ja on teinud deklaratsioonide parandused. Seega OÜ Promptus arved ei vasta tegelikkusele, vaid arvete sisu on kohandatud vastavalt tellijate tegevusaladele. 3) OÜ Windak poolt esitatud tellimused koos soovitud detailidega peaksid ühtima OÜ Konsultant arvetel näidatud andmete ja summadega. OÜ Konsultant poolt esitatud arved on erinevate tasumistega, esineb arvetele peale kirjutamisi „ei saa linkida“ (tellimuste sidumine detailidega), tellimuste numbrite parandamisi. Samuti on arvetel tellimuste numbrid koos detailidega, mis on juba varasemalt laos olemas. OÜ Windak raamatupidamises ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, mis puudutab keevitust ja konstruktsioonide parandust. Detailide valmistamiseks on esitatud tellimusi, millest on projektiga ja tasumisega seotud kolmandik. Eluliselt pole usutav, et tellides sellises koguses detaile, ei leia OÜ Windak neile rakendust, vaid detailid jäävad lattu seisma. 4) Raamatupidamises ei ole ühtegi õiendit OÜ Konsultant arvete paranduste kohta, kuigi raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt ei tohi teha õienditeta parandusi. 2

(14)3-11-1803 5) OÜ Windak volitatud esindaja I. K on selgitanud, et ta ei kontrollinud tehingute tegemisel OÜ Konsultant esindaja volitust, B-kaarti ega küsinud isikut tõendavat dokumenti. Väidetavalt ei omanud tähtsust, milliseid alltöövõtjaid OÜ Konsultant kasutab. Hea äritava eeldab, et tehingute sõlmimisel uue äriühinguga kontrollitakse äriühingu tausta. 6) OÜ Konsultant pole tõendanud ettevõtluse toimumist ega esitanud raamatupidamise dokumente, mistõttu kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. Kontrollimiste käigus pole leidnud kinnitust raamatupidamise dokumentide olemasolu. 7) OÜ Konsultant arvelduskontole laekunud summad kanti ümber teistele kontodele või võeti 10 000 krooni kaupa välja. Puuduvad väljamaksed allhankijatele. Tavapäraselt ei esine reaalselt tegutsevate äriühingute puhul asjaolu, et äriühing tasuks äritegevuse organiseerimiseks kõik tehtavad kulutused ja arveldaks teiste äriühingutega ainult sularahas. 8) Aleksei F on selgitanud, et OÜ Konsultant alltöövõtjaks seoses toodangu müügiga OÜ-le Windak oli OÜ Tehnobalt Grupp. A. F suhtles S nimelise mehega, kontrollides detailide vastavust joonistele ja makstes sularahas. Maksmise kohta puuduvad dokumendid. On väheusutav, et A. F, käies tööde kvaliteeti kontrollimas (üle tuhande detaili) mitme kuu jooksul ja makstes sularahas, ei tea, kes on S ja kes olid need 5-6 töötajat, kes valmistasid detaile. OÜ Konsultant töötaja A. P on selgitanud, et A. F ei osanud jooniseid lugeda. Seega ei ole usaldusväärne selgitus, et A. F kontrollis detailide vastavust joonistele. 9) Pole usutav, et OÜ Konsultant ei ole arvetele transporditeenust lisanud, ehkki transportis väidetavalt detailid aadressilt Suur-Sõjamäe 48c aadressile Paldiski mnt
  1. A. F selgitas, et OÜ-le Tehnobalt Grupp tasuti eraldi transpordi eest. Samuti kinnitas A. F, et viis kauba kohale mikrobussiga koos S nimelise isikuga ja kauba võttis alati vastu I. K. Samas I. K ütles, et A. F tõi kauba ise ja arvatavasti sõidu- või veoautodega. 10) S. Molodtsovi ja A. Fi selgitustest võib järeldada, et aadressil Suur-Sõjamäe 48c ei toimunud OÜ Tehnobalt Grupp tootmistegevust. 11) A. F selgitas, et OÜ-lt Windak saadud raha andis ta edasi OÜ-le Tehnobalt Grupp, jättes endale vahendustasu 5-7%. See väide ei ole OÜ Tehnobalt Grupp käibedeklaratsioonide analüüsimisel kinnitust leidnud. Usaldust ei tekita OÜ Tehnobalt Grupp kohta ilmnevad andmed: käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine, majandusaasta aruande esitamata jätmine, deklaratsioonidega hilinemine, pangaautomaatidest sularaha 10 000 krooni kaupa välja võtmine, töötajate puudumine ja juhatuse liikmete mittekättesaadavus. Maksuotsuses leiti, et OÜ Promptus ja OÜ Konsultant ei ole OÜ-le Windak teenust / kaupu müünud, mistõttu deklareeris OÜ Windak nimetatud äriühingute nimel väljastatud arvete alusel maksustamisperioodil september 2009 kuni jaanuar 2010 ebaõigesti sisendkäibemaksu. OÜ Windak on lugenud ettevõtlusega seotud kuludeks OÜ Promptus ja OÜ Konsultant arvete alusel tehtud väljamaksed, mille eest ei ole teenust/kaupu saadud summas 1 397 298 krooni, mistõttu on OÜ-l Windak nendelt väljamaksetelt deklareerimata ja tasumata tulumaks.
  2. OÜ Windak esitas 20.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus LMTK maksuotsus nr 12.2-3/292 tühistada. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Vastustaja on maksuotsuses väitnud, et kaebajal oli fiktiivsete tehingute alusel sisendkäibemaksu tekitamise eesmärk, käsitledes seega kaebajat käibemaksupettuse osalisena. Samas pole ühtegi tõendit, mis osutaksid sellele, et kaebaja on tegutsenud OÜ-ga Konsultant kooskõlastatult maksupettuse toimepanemise eesmärgil või et mainitud äriühing oleks tegutsenud kaebaja kontrolli all. Ilma kaebaja ja OÜ Konsultant kooskõlastatud tegevuse tõendamiseta maksupettuse toimepanemisel jääb seisukoht arvete fiktiivsuse osas paljasõnaliseks. 3
(14)3-11-1803 2) Teatud erisused kaebaja tellimuste arvestuses ja laoarvestuses ning OÜ Konsultant poolt arvetel märgitud andmete vahel eksisteerisid, kuid selle põhjuseks oli OÜ Konsultant ebaprofessionaalne arvepidamine, mis tingis sagedase eksimise arvete koostamisel. Kaebaja saab vastutada üksnes enda tellimuste arvestuse eest, mis toimub arvutiprogrammi Monitor abil automaatselt. Kaebajal ei olnud võimalust jälgida, et ka OÜ Konsultant peaks õiget arvestust tellimuste esitamise kuupäevade jm andmete üle. Et teatud detailid olid laoarvestuses arvel enne, kui esitati arved, ei viita tehingute fiktiivsusele. OÜ Konsultant esitas sageli arveid viivitusega, kuigi detailid olid juba lattu vastu võetud. 3) Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-40-02 (p-d 6 ja 7) sedastatakse, et maksukohustuslane peab pidama raamatupidamisarvestust, kuid selle kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole iseenesest maksukohustuse tekkimise aluseks. Vastustaja on jätnud tõendamata, kuidas täpsemalt on arvepidamises esinevad puudused tinginud kaebaja maksuarvestuse ebaõigsuse. Pole arusaadav, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et kõik OÜ-ga Konsultant tehtud tehingud olid fiktiivsed, ehkki arvepidamises esinevate puuduste osas on kontrollaktis käsitletud vaid teatud üksikuid tellimusi ja arveid. 4) OÜ Konsultant ja kaebaja vahelised tehingud toimusid. Üleandmise-vastuvõtmise aktid ei puudunud, vaid väljastatud arved olidki ühtlasi üleandmise-vastuvõtmise aktideks. Sellest ka nimetus „arve-saateleht“. Suhtlus OÜ-ga Konsultant toimus läbi juhatuse liikme A. Fi. Tasumine teostatud tööde eest toimus pangaülekannetena OÜ Konsultant arveldusarvele. Tellides töid OÜ-lt Konsultant, tegi kaebaja tehinguid talle teadaoleva isikuga. Samuti tõestab OÜ Konsultant poolt tööde teostamist ka asjaolu, et need tööd on reaalselt tehtud. Näiteks kaablikerimisseadmed on kliendi juures olemas ning Keila projekti puhul on nendega võimalik ka hõlpsasti tutvuda. Kui vastustaja väide tehingute fiktiivsuse kohta peaks paika, ei oleks kaebajal olnud võimalik seadmeid kliendile müüa. 5) Nii A. Fi kui I. K tunnistused sisaldavad detaile, mida tehingute fiktiivsuse korral oleks isikutelt raske eeldada. Nii A. F kui I. K kinnitavad, et A. F leidis kaebaja ise, küsides I. Klt tööd ning saigi proovitööna tellimuse. Samuti selgitab A. F, et toodang anti üle kaebaja töökohas ning kauba võttis vastu I. K. Seda, et kauba tõi A. F kohale kaebaja töökohta, kinnitavad ka I. K seletused. A. F teadis nimetada Marko Nesselmanni kui kaebaja töötajat, kes esitas tööde tellimused. 6) Rutiinse koostööpartneri kvaliteedikontrolli käigus külastasid 29.06.2009 Suur-Sõjamäe 48c tootmispinda kaebaja töötajad I. K, M. Nesselmann ja ainuosanik Magnus Carlberg. Nimetatud visiidist on koostatud raport, millest ilmneb, et Suur-Sõjamäe 48c angaaris toimusid metallitööd. Mainitud asjaolu saab kinnitada visiidil viibinud M. Nesselmann. Ükski vastustaja poolt kogutud tõend ei osuta sellele, et raamide tootmine poleks saanud Suur-Sõjamäe 48c tootmispinnal toimuda. 7) Isegi kui vastustaja väide on tõene ja OÜ Konsultant puhul ei olnud tegemist tegeliku müüjaga, peab kaebaja pahausksuse tõendama vastustaja. Puuduvad alused arvamaks, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Konsultant puhul ei olnud tegemist tegeliku müüjaga. Vastustaja ei selgita, millisel viisil oleks äris tavapärase hoolsuse ülesnäitamine võimaldanud kaebajal teada saada OÜ Konsultant väidetavast maksupettusest. 8) Kaebaja järgis äris nõutavat hoolsusstandardit. Tehingud sõlmiti OÜ Konsultant esindusõigust omava juhatuse liikmega, tasuti pangaülekannetega eranditult OÜ Konsultant arvele, kaebaja töötajad käisid isiklikult tutvumas Suur-Sõjamäe 48c asuvate tootmisruumidega. On tavapärane, et koostööpartneri kohta tehakse üldine taustauuring. See, et 10.02.2011 protokollis on I. K selgitanud, et volikirja ega B-kaarti ta ei küsinud, viitab vaid sellele, et A. Figa kohtudes ei küsinud ta paberkandjal B-kaardi väljavõtet või volikirja. See oli ka üleliigne, kuna A. F oli OÜ Konsultant juhatuse liige, milline info nähtus ja oli kontrollitav elektroonilise ärire4
(14)3-11-1803 gistri B-kaardilt. Enne uue partneriga koostöö alustamist lasi kaebaja valmistada proovidetailid, et veenduda äriühingu võimes toota nõuetekohaseid detaile. 9) Kaebaja ei olnud teadlik, et OÜ Konsultant kasutab detailide tootmisel alltöövõttu. Samas on alltöövõtjate kasutamine seaduslik ning igal äriühingul on õigus otsustada, kuidas ta oma tegevust korraldab. 10) Tehingud OÜ-ga Promptus toimusid. Vastustaja pole esitanud tõendeid, mis osutaks, et kaebaja osales maksupettuses. Põhistamata on kaebaja ja OÜ Promptus kooskõlastatud tegutsemine eesmärgiga tekitada fiktiivsete tehingute abil täiendav sisendkäibemaks. 11) OÜ-le Konsultant ja OÜ-le Promptus tehtud väljamaksete puhul ei olnud tegemist kaebaja jaoks ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Isegi juhul, kui selgub, et teenuste tegelikeks osutajateks olid muud isikud, siis saaks kaebajal nimetatud väljamaksetega tekkida täiendav tulumaksukohustus üksnes juhul, kui kaebaja nimetatud asjaolu teadis või pidi teadma. Ühtegi sellist asjaolu aga vastustaja esile pole toonud. Samuti on vastustaja kirjavahetuses kaebaja esindajaga tunnistanud, et vastustaja tegelikult ei kahtle, et arvetel märgitud teenused olid kaebajale ka tegelikult osutatud. 3. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus 17.10.2011 vastuses jätta OÜ Windak kaebus rahuldamata. 1) Kogutud tõendeid vastastikuses seoses hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et kaebaja ei ole OÜ Promptus ja OÜ Konsultant arvete alusel kaupa / teenust soetanud. Äriühingute vahel tehingute toimumist hinnates ei saa tugineda vaid asjaolule, et tehingu kohta on arve näol formaalne dokumentaalne tõend. Puudub vaidlus, et kaebajale on teenused osutatud. Vaidlus on asjaolu üle, et kaebaja pole kaupa / teenuseid soetanud arvetel märgitud isikutelt. 2) Vastustaja on tõendanud kaebaja pahauskse käitumise tehingute teostamisel OÜ-ga Konsultant (vt maksuotsuse II osa p 5, lk 8), sest maksumenetluses leidis tuvastamist, et kaebaja pidi teadma, et müüjatel reaalne majandustegevus puudus. 3) Olukorras, kus maksukohustuslane oli teadlik, et tema raamatupidamises kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, ei ole tähtsust, kas kaebaja järgis äris tavapärast hoolsuskohustust. Võimalik pole olukord, kus ostja ei saa müüjatelt kaupa, vaid üksnes arved, kuid arvab endiselt heauskselt, et kauba tegelikeks müüjateks olid siiski arvetel näidatud müüjad. Ka Riigikohus on möönnud, et fiktiivsete arvete ostmise korral ei ole ostja ja müüja vahelise erilise sideme tõendamine võimalik (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-09, p 12). Riigikohus on lahendis 3-3-1-34-07 avaldanud, et maksuotsusega ei pea tuvastama maksupettust. 4) OÜ Konsultant arved ei vasta raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele. Ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja on kohustanud OÜ-d Konsultant esitama RPS ja KMS sätetele vastavaid arveid või esitatud arveid parandama. Asjaolu, et kontrolliperioodil ehk 5 kuu jooksul ühe väidetava tehingupartneriga on raamatupidamise algdokumentides korduvalt ja järjepidevalt parandused, eksimused, vastuolud ning kaebaja raamatupidamises puuduvad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja hinnapakkumised, ei võimalda maksuhalduril tuvastada faktilist olukorda tehingute teostamisel. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi õiendit OÜ Konsultant arvete paranduste kohta, kuigi raamatupidamise sise-eeskirjade p-s 2.1.2 on kirjas, et raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. 5) Kui iga toode telliti unikaalse tellimuse alusel jooniste järgi igale konkreetsele kaablikerimisseadmele, ei saa arvetel kajastatud andmeid (väidetavalt OÜ Konsultant poolt arvete koostamisel tehtud vead), mis erinevad faktilisest olukorrast, pidada usutavateks. Tagantjärele põhjenduste otsimiseks peab vastustaja kaebaja selgitust, et teatud detailid olid laoarvestuses arvel veel enne arvete esitamist, kuna OÜ Konsultant esitas arveid viivitusega. 5
(14)3-11-1803 6) Kaebaja on rikkunud äris kehtivat hoolsuskohustust. Kaebaja on ise kinnitanud, et jättis täitmata tuvastamiskohustuse – volitust, B-kaarti ega isikut tõendavat dokumenti kaebaja esindaja OÜ Konsultant poolselt tehingupartnerilt ei küsinud. 7) OÜ-le Konsultant ei valmistanud detaile OÜ Tehnobalt Grupp. On väheusutav, et A. F ei tea, kes on S ja kes olid need 5-6 töötajat, kes valmistasid detaile OÜ-le Konsultant, ehkki ta käis tööde kvaliteeti kontrollimas mitme kuu jooksul ja maksis sularahas. OÜ Konsultant töötaja A. P on selgitanud, et A. F ei osanud jooniseid lugeda. Seega ei ole usaldusväärne A. Fi selgitus, et tema kontrollis detailide vastavust joonistele. 8) OÜ Promptus ei ole
  1. a majandusaasta aruannet esitanud, on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, ei tasunud kontrollitaval perioodil riigieelarvesse käibemaksu, juhatuse liige M. Mäesalu ei tea OÜ Promptus majandustegevusest midagi, arveldusarvele laekuvad rahalised vahendid võetakse järgnevatel päevadel sularahas arveldusarvelt välja, arvelduskontolt ei nähtu kulude kandmisi, puuduvad töötajad – seetõttu on OÜ-l Promptus variäriühingu tunnused. OÜ Promptus arved on üldsõnalised ning ei ole lisatud dokumente, mis kinnitaksid teenuse osutamist. Kaebuse esitaja volitatud esindaja on selgitanud, et OÜ-st Promptus ei tea ta midagi, kuna ei mäleta. Äritegevuses on tavapäratu, et ostetakse teenuseid juhuslikelt äriühingutelt. OÜ Promptus teised nn tehingupartnerid on tunnistanud arvete fiktiivsust. 9) Kaebaja ei tuvastanud isikut, kellega väidetavalt tehingu sõlmis. OÜ Promptus seaduslik esindaja on eitanud tehinguid kaebajaga, seega ei saanud kaebaja väidetavaid tehinguid tehes OÜ-ga Promptus käituda heauskselt.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 08.05.2012 otsusega OÜ Windak kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja ei tuvastanud vaidlusaluste tehingute teist poolt, millega jättis kindlaks tegemata kauba tegeliku müüja. Seega ei ole kaebaja näidanud üles äris nõutavat hoolsust. Kaebaja raamatupidaja E E märgib oma seletuses, et tema arvates ei kontrollinud M. Nesselmann ja I. K tehingupartnerite tausta (I kd, tl 45-46). I. K seletuse kohaselt kontrollis ta kaebaja esindajana äriühingute eksisteerimist äriregistrist ning tausta krediidiinfost. OÜ Promptus osas selgitab, et kunagi tegid koostööd, omanikke ei tea. Samuti märkis I. K, et OÜ Promptus ei ütle talle midagi (I kd, tl 86 pöördel). OÜ Konsultant osas töötas koos A. Figa, kelle volitust, isikut tõendavat dokumenti ega B-kaarti ei küsinud. OÜ Konsultant tegevuskohas käinud ei ole. 2) Pole leidnud tõendamist, et OÜ Promptus on arvetel nimetatud teenuseid osutanud. 3) Raamatupidamiskohustuslane ei saa enda raamatupidamise korraldamise puudustes süüdistada teist äriühingut. Kaebaja poolt maksumenetluses esitatud dokumentide hulgas ei olnud OÜ Konsultant arveid nr 201, 209,
  3. Antud arveid ei esitatud algselt ka kohtumenetluse käigus, kaebaja esindaja väidetel neid arveid ei leitud. Taoline teadmatus raamatupidamise algdokumentide asukohast seab kahtluse alla kaebaja väited, et kõikide kaebaja arvepidamises esinevate ebakõlade põhjuseks oli OÜ Konsultant ebaprofessionaalne arvepidamine. 4) Kaebaja väidetel telliti iga toode unikaalse tellimuse alusel ning valmistati iseseisvate jooniste järgi. Samas kaebaja arvestuses ei ole projekti numbrit OÜ Konsultant 41-le tellimusele 743 detaili valmistamiseks. Kuna arvete viivitusele ning detailide üleandmisele enne arve esitamist ei ole kaebaja maksumenetluses viidanud, siis on nimetatud väidete puhul tegemist tagantjärele põhjenduste otsimisega. 5) Kaebaja raamatupidamis- ja laoarvestusprogramm ei anna objektiivset teavet (II kd, tl 144145). Seetõttu ei ole faktiliselt võimalik saada kaebaja raamatupidamisest ülevaadet ning see takistab majandustehingu ja selle asjaolude kontrollimist. 6) Puuduvad kirjalikud dokumendid, mis kinnitaksid A. Fi seletust OÜ Konsultant majandustegevuse kohta. A. Fi seletuse kohaselt tegeles äriühing metallkonstruktsioonide ostu6
(14)3-11-1803 müügiga. OÜ-le Konsultant valmistas metallkonstruktsioone OÜ Tehnobalt Grupp, kelle tootmisruumid asusid aadressil Suur-Sõjamäe 48c. Kauba viis kohale OÜ Tehnobalt Grupp töötaja koos A. Figa. Kauba võttis vastu I. K. Kõik äriühingu dokumendid andis A. F üle uuele juhatuse liikmele V Zile. V. Z kinnitas dokumentide vastuvõtmist, kuid teatas, et tal pole võimalik neid esitada (II kd, tl 89-90). 7) Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid OÜ Tehnobalt Grupp majandustegevust ning tehinguid OÜ-ga Konsultant. OÜ Tehnobalt Grupp kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. Esitatud pole
  1. a majandusaasta aruannet. Juhatuse liige S. L ei ole kättesaadav. Endine juhatuse liige J. Kurojedov ei ole kättesaadav. OÜ Tehnobalt Grupp ei ole kontrollitaval perioodil väljamakseid töötajatele teinud. Käibemaksu riigieelarvesse tasutud ei ole. 8) Suur-Sõjamäe 48c kinnistu omanikud ei tea midagi OÜ Tehnobalt Grupp või OÜ Konsultant tegutsemisest kinnistul asuvates angaarides ning ei tunne äriühingutega seotud isikuid. Kaebaja väidetel külastati 29.06.2009 Suur-Sõjamäe 48c asuvat tootmispinda ning külastamise kohta koostati raport. Raporti kohaselt kajastab see kohtumist OÜ Konsultant juhataja Jevgeni S, kelle nimelist töötajat OÜ-s Konsultant ei tööta. Raportis puuduvad viited raporti koostamise kohta aadressil Suur-Sõjamäe 48c. M. N kirjeldused OÜ Konsultant väidetavalt Suur-Sõjamäe 48c asuva tootmispinna ja seal töötavate inimeste arvu osas on vastuolus kinnistu omanike vastavate kirjeldustega. 9) KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid, ei ole leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et OÜ Konsultant nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingult kauba ostmine. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus ning tegelikuks müüjaks loetakse tundmatut kolmandat isikut. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Hinnates maksumenetluses tuvastatud asjaolusid äriühingu majandustegevuse kohta ning arvestades kaebaja väiteid OÜ Konsultant väidetava esindaja ja 29.06.2009 raportis kajastatud andmeid OÜ Konsultant tootmiskoha ja kvaliteedi kontrollis osalenud äriühingu esindaja kohta, oleks kaebaja kohtu hinnangul äriühingu esindajat ja majandustegevust iseloomustavatest asjaoludest saanud teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. Järelikult kaebaja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku teenuse osutajaga ning maksuhalduril on seetõttu õigus maksustada sellisele teenuse osutajale makstud tasu kui ettevõtlusega mitteseotud kulutus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. OÜ Windak esitas 07.06.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maksuotsus osas, mis puudutab OÜ Konsultant ja Windak OÜ vahelistelt tehingutelt määratud maksukohustust (nii tulumaksu kui käibemaksu osas), ning teha ettekirjutus OÜ Windak poolt tasutud maksusumma vastavas osas tagastamiseks. Kaebaja ei vaidlusta Tallinna Halduskohtu otsust osas, mis puudutab OÜ Windak ja OÜ Promptus vahelistelt tehingutelt määratud maksukohustust. 1) Riigikohus on korduvalt selgitanud, et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on üles näidanud äris nõutavat hoolsust müüja tuvastamiseks. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja poolt esitatud tõendid, et müüja isikusamasus oli kontrollitud ning hoolsuskohustuse rikkumist aset ei leidnud. Kõik tehingud sõlmiti OÜ Konsultant täieõigusliku esindajaga. Olu7
(14)3-11-1803 korras, kus A. F oli tegelikkuses juhatuse liige, muutub tähtsusetuks, kas I. K küsis täiendavalt juhatuse liikme B-kaarti või mitte. Volitused olid nähtavad elektroonilisest äriregistrist, lisaks oli tegemist I. Kle tuttava isikuga. Kaebaja on alati kontrollinud oma koostööpartnerite tausta. Kohus heidab kaebajale ette, et I. K ei küsinud A. Filt volitust ega B-kaarti, samas ei oleks nende küsimine andnud aimu, kas OÜ Konsultant on tegelik müüa või mitte, kuivõrd A. F oli niigi juhatuse liikmena B-kaardile kantud. 2) Nii A. Fi kui I. K tunnistused sisaldavad detaile, mida tehingute fiktiivsuse korral oleks isikutelt raske eeldada. A. F ja I. K kinnitavad, et A. F leidis kaebaja ise, küsides I. Klt tööd ning saigi proovitööna tellimuse. Samuti selgitab A. F, et toodang anti üle kaebaja töökohas ning kauba võttis vastu I. K. Seda, et kauba tõi A. F kohale kaebaja töökohta, kinnitavad ka I. K seletused. A. F teadis nimetada M. Nesselmanni kui kaebaja töötajat, kes esitas tööde tellimused. 3) Heast äritavast ei tulene äripartneri tegevuskoha kontrollimise kohustust. Näitamaks, et kaebaja on OÜ Konsultant kontrollimisel rakendanud isegi tavapärasest kõrgemat hoolsusstandardit, esitas kaebaja kohtule ettevõttesisese mitteametliku raporti kontrollkäigust OÜ Konsultant tegevuskohta aadressil Suur-Sõjamäe 48c. Kohus luges raporti ebausaldusväärseks. Kohtu põhjendused M. Ni vande all antud ütluste ebausutavusest on pinnapealsed ja ebaveenvad. Kohus luges M. N ütlused ebausaldusväärseteks pelgalt põhjusel, et need ei ühti kinnistu ja naaberkinnistu omanike ütlustega. 4) Kohus on jätnud arvepidamises väidetavalt esinevad puudused iseseisvalt analüüsimata, piirdudes vastustaja poolt eelnevas menetluses esitatud seisukohtade kordamisega. Seega on täitmata põhjendamiskohustus. Puudused kaebaja arvepidamises olid tingitud OÜ Konsultant ebaprofessionaalsest arvepidamisest, mis tingis sagedase eksimise arvete koostamisel: arvetel olid mõnikord märgitud valed tellimuste numbrid või valed detailikoodid. Tegemist ei ole oluliste puudustega, need ei puuduta kaupade eest makstavat hinda. Kõigi arvete puhul on puudustele vaatamata võimalik majandustehingu sisu tuvastada. Kohtu poolt käsitletud rikkumised raamatupidamis- ja laoarvestuses olid formaalsed. 5) Vastustaja pole kaebaja raamatupidamis- ja laoarvestusega tutvumisel ja tegelike majandustehingute asjaolude väljaselgitamisel uurimisprintsiipi vajalikus ulatuses rakendanud. Alles kohtumenetluses selgus, et vastustaja poolt küsitud laoarvestusdokumendid ei kajastanud kogu vajalikku infot ja ei andnud ülevaadet programmis Monitor sisalduvatest andmetest, mistõttu pidi kaebaja pidevalt vastama vastustaja tehnilistele küsimustele programmi toimimise kohta. Vastustaja jättis uurimisprintsiibi rakendamata ka kohtumenetluse ajal, kui 20.02.2012 toimus kaebaja tootmisruumides kohtumine vastustaja esindajatega, et tutvustada Monitor programmi toimimist. Kohtumisel esitas vastustaja vaid mõned küsimused. Samas esitas vastustaja pärast kokkusaamist kohtule kirjalikud seisukohad, milles tõi välja väidetavad puudused, mille kohta kohtumisel midagi ei küsitud. 6) On välja selgitamata, kuidas arvepidamises esinevad puudused tingisid maksukohustuse määramise. Täiendav maksukohustus on määratud kõigi kontrolliperioodil kaebaja ja OÜ Konsultant vahel tehtud tehingutelt, mitte ainult puudustega arvete alusel. 7) Kohus ei ole märkinud õiguslikku alust, millele tuginedes tulumaks määrati. Tulumaksukohustuse määramist on kohus põhjendanud üksnes sellega, et arvestades 29.06.2009 kontrollraportis kajastatud andmeid OÜ Konsultant kohta, oleks kaebaja pidanud teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas saab kohus pidada 29.06.2009 kontrollkäigu raportit ebausaldusväärseks, kuid samas tugineda raportile ja väita, et kaebaja oleks pidanud kontrollkäigu ajal aru saama, et OÜ Konsultant pole tegelik müüa. On arusaamatu, milliste hoolsusabinõude kasutusele võtmisel oleks kaebajal olnud võimalik tuvastada, et OÜ Konsultant ei ole tegelik müüja. 8
(14)3-11-1803 8) Tulumaksukohustuse osas kaebajale tehtud etteheide hoolsuskohustuse väidetava täitmata jätmise kohta pole põhjendatud, kuna tulumaksu määramisel ei oma hoolsuskohustuse täitmine tähtsust. Riigikohtu praktikast tuleneb, et tulumaksukohustuse määramiseks pidi vastustaja osundama konkreetsetele asjaoludele, mis olid kaebajale teada ning millest ilmnes, et OÜ Konsultant ei ole tegelik müüja. 9) Tulumaksu määramine pole õigustatud, sest kaebaja pole teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. OÜ Konsultant pangaarvele kantud summade eest on kaebaja saanud kaupu, mida kasutati kaebaja ettevõtluses. Olukorda, kus kauba eest on makstud ning kaup on reaalselt kätte saadud, ei saa käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses pelgalt seetõttu, et arvel märgitud isik ei pruugi olla tegelik müüja. Asjas ei ole vastustaja vaidlustanud kaebaja poolt OÜ Konsultant arvetel näidatud kaupade kättesaamist. Vajadusel oleks vastustaja pidanud kaaluma MKS § 94 alusel hindamise läbiviimist. 6. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub 12.07.2012 vastuses jätta OÜ Windak apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja on ise kinnitanud, et on jätnud täitmata tuvastamiskohustuse – volitust, B-kaarti ega isikut tõendavat dokumenti ta ei küsinud. Seda toetab ka E. E selgitus. Seega ei kontrollinud kaebaja tehingupartnerit, kellega väidetavalt tehingu sooritas. 2) Tartu Ringkonnakohus on lahendis nr 3-08-486 asunud seisukohale, et olukorras, kus maksukohustuslane oli teadlik, et tema raamatupidamises kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, ei ole iseenesest tähtsust, kas kaebaja järgis maksuõiguse välisest õigusaktist tulenevat või äris tavapärast hoolsuskohustust. Seega on ainetu kaebaja väide, et temal polnud võimalik äris tavapärase hoolsuse rakendamisel teada saada asjaolusid, mis viitavad Konsultant OÜ ebausaldusväärsusele. Hoolsuskohustuse täitmata jätmine on oluline tõendamiskoormuse ülemineku seisukohalt, s.t heausksuse eeldus enam ei kehti ja kaebaja peab ümber lükkama vastustaja väited kaebaja pahausksusest. 3) Kaebaja enda väidetest tuleneb, et äriühingu tegevuses on tavapärane tehingupartnerite juures tootmistingimustega tutvumas käimine. OÜ-ga Konsultant on aga käitutud erinevalt. Väidetava kontrollkäigu raportist ei selgu, millist objekti külastati ja kellele need ruumid kuulusid. Raportist ei tulene, nagu oleks kontrollkäigust osa võtnud M. Nesselmann, I. K ning A. F. Ei saa vähetähtsaks pidada kaebaja vastuolulisi selgitusi tehingupartnerite tootmispindade kontrollimise kohta, sest sellest tuleneb kahtlus, et kaebaja soovib fiktiivsete dokumentidega luua täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. 4) Kaebaja ei ole tõendanud toodangu üleandmist A. Fi poolt, kuigi A. F on selgitanud, et valmistoodang anti aktide alusel üle kaebaja töökohas. Neid akte ei ole kaebaja esitanud. A. F on selgitanud, et kui tööde maht oli suurem, siis sõlmiti leping ja vormistati üleandmisevastuvõtmise akt lepingu järgi 2 eksemplaris. Kaebaja pole ka neid esitanud. A. Fi selgituse kohaselt M. N saatis tellimuse e-maili teel, kuid tõendeid tellimuste esitamise ja e-mailile saatmise kohta pole. Esitatud ei ole ka jooniseid, mis väidetavalt algul anti A. File detailide valmistamiseks. Antud juhul ei saa eeldada, et kaubad on liikunud ja teenus osutatud arvel nimetatud poolte vahel. Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et soetas vaidlusalustel arvetel märgitud kauba OÜ-lt Konsultant. 5) Ebatäpne on seisukoht, et pooled ei vaidle selle üle, et Konsultant OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud kaubad oli kaebaja tegelikult kätte saanud. Kaebaja raamatupidamis- ja maksuarvestus ei võimaldanud nimetatud asjaolu tuvastada. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et toodangu (kaablikerimisseadmed) valmistamiseks vajalikud detailid on kaebaja soetanud kolmandalt isikult või valmistanud ise. 9
(14)3-11-1803 6) Kaebaja ebaõigete algandmetega raamatupidamis- ja maksuarvestus ei taga kontrollitavust ja arusaadavust. Need puudused takistavad maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. Majandustehingute objektiivne kajastamine on konkreetse raamatupidamiskohustuslase ülesanne, mistõttu ei saa kaebaja enda raamatupidamise korraldamise puudustes süüdistada teist äriühingut. Puuduvad tõendid, et kaebaja on kohustanud OÜ-d Konsultant esitama nõuetekohaseid arveid või nõudnud esitatud arvete parandamist. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi õiendit OÜ Konsultant arvete paranduste kohta, ehkki raamatupidamise sise-eeskirjade p 2.1.2 kohaselt on see kohustuslik. Kaebaja antud selgitused arvetel kajastatud eksimuste kohta on tagantjärele paljasõnaliste põhjenduste otsimine oma väidete kinnituseks. 7) Põhjendamatud on kaebaja viited ebapiisavale uurimisprintsiibi rakendamisele. Kaebajal oli kohustus esitada kõik raamatupidamis- ja maksuarvestusdokumendid. Maksuhalduri uurimiskohustus pole absoluutne, maksukohustuslasele kehtib kaasaaitamiskohustus. Vastustaja nõustus tutvuma kaebaja raamatupidamis- ja laoarvestusprogrammiga, sest kaebaja ei suutnud kohtuistungil veenvalt oma väiteid tõendada. Ebaõige on kaebaja väide, et programmiga tutvumine toimus kohtu ettepanekul. Tegelikult tuli ettepanek kaebajalt. Seega oli kaebajal täiendav võimalus oma väiteid raamatupidamis- ja maksuarvestuse õigsuse osas tõendada. Raamatupidamis- ja laoarvestusprogrammi tutvustamisel ei suutnud kaebaja vastustajale veenvaid selgitusi jätkuvalt anda. 8) Apellatsioonkaebuses on esmakordselt tuginetud väitele tulumaksukohustuse määramise osas hindamise kaalumisele. Vastustaja on kaalunud hindamise lubatavust ja vajalikkust, sest on 16.06.2011 täiendavalt üle küsinud, millised võiksid olla veel tõendid ja asjaolud, mida kaebaja ei ole teada andnud. Täiendavaid tõendeid kaebaja ei esitanud. Vastustaja tuvastas, et tehinguid pole toimunud vaidlusalustel arvetel märgitud isikute vahel, täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks kaebaja ei esitanud, mis tingiski tulumaksukohustuse määramise. Maksuhalduril on võimalik määrata tulumaks hindamise teel üksnes kaasaaitamiskohustuse ulatusliku täitmise korral. Hindamise teel maksustamine oleks võimalik, kui kaebaja loobub oma senisest positsioonist, et tehingud on teostatud arvete esitajaga, ja esitaks täiendavad andmed, millest nähtuks, et arvete alusel välja makstud raha on tegelikult kasutatud ettevõtluse tarbeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellant on vaidlustanud Tallinna Halduskohtu otsuse osas, mis puudutab kaebaja ja OÜ Konsultant vahelistelt tehingutelt määratud maksusummasid. Seega ei käsitle ringkonnakohus kaebaja ja OÜ Promptus vaheliste tehingutega seonduvat. 8. Halduskohtu lõppjärelduse kohaselt ei ole leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et OÜ Konsultant nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingult kauba ostmine. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus ning tegelikuks müüjaks loetakse tundmatut kolmandat isikut. 9. Ringkonnakohus leiab, et isiku tuvastamise nõude rikkumine ei saa kõnealusel juhul olla maksukohustuse tekkimise aluseks. Maksusuhetes on asjakohased ja olulised need hoolsuskohustused, mille täitmine annab teavet maksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude kohta, kusjuures selline hoolsuskohustus peab tulenema seadusest või heast äritavast (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-18-10 p-d 16-17). Kui isik täitnuks ostjana hoolsuskohustuse, kuid ta poleks mõistlikult käitudes ikkagi pidanud aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga, oleks talle käibemaksu määramine väär sellest hoolimata, et tehingu teiseks pooleks osutub variisik, 10
(14)3-11-1803 kes ei saa olla tegelik müüja (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-60-11 p 22). Seega on oluline põhjendada, millisest õigusnormist või äritavast hoolsuskohustus tuleneb ning lisaks hinnata, kas hoolsuskohustuse järgimisel oleks saanud ostjal tekkida kahtlused tehingu asjaoludes.
  1. Käesoleval juhul on halduskohus hinnanud hoolsuskohustuse rikkumiseks OÜ Konsultant esindaja A. Fi volituse, isikut tõendava dokumendi ja äriühingu B-kaardi küsimata jätmist. Samas ei ole menetluse käigus seatud kahtluse alla asjaolu, et kaebaja kontaktisikuks OÜ-st Konsultant oli A. F ning et A. F oli kõnealuste tehingute toimumise perioodil kantud äriregistrisse OÜ Konsultant juhatuse liikmena. Järelikult ei oleks saanud kohtu poolt viidatud hoolsusnõuete järgimine tekitada kahtlusi müüja isikus. Tegemist ei ole seetõttu asjakohase hoolsuskohustuse rikkumise etteheitega.
  2. Lisaks on kohus viidanud TuMS § 32 lg-le 1 ja märkinud:“ Hinnates maksumenetluses tuvastatud asjaolusid äriühingu majandustegevuse kohta, arvestada kaebaja väiteid OÜ Konsultant väidetava esindaja ja 09.06.2009 raportis kajastatud andmeid OÜ Konsultant tootmiskoha ja kvaliteedi kontrollis osalenud äriühingu esindaja kohta, oleks kaebaja kohtu hinnangul äriühingu esindajat ja majandustegevust iseloomustavatest asjaoludest saanud teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. Järelikult kaebaja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku teenuse osutajaga ning maksuhalduril on seetõttu õigus maksustada sellisele teenuse osutajale makstud tasu kui ettevõtlusega mitteseotud kulutus.“
  3. Viidatud põhjendustest ei selgu, mida ja millest tulenevalt peab halduskohus hoolsuskohustuse rikkumiseks. Ebaselgeks jääb ka TuMS § 32 lg-le 1 viitamine. Tuginedes sealjuures eeldusele, et ostja ei olnud teadlik arvele märgitud andmete ebaõigsusest (kuigi oleks saanud sellest teadlikuks hoolsuskohustust täites), ei saaks rääkida automaatsest tulumaksukohustusest kogu väljamakselt. Tulumaksu seisukohast on Riigikohtu praktikast tulenevalt oluline tuvastada, et ostja oli teadlik, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga (Riigikohtu otsuse nr 3-3-160-11 p 28). Kui ostja ei olnud teadlik arve ebaõigsusest, puudub üldjuhul alus järeldada, et arve alusel tehtud väljamakse ei olnud seotud arvele märgitud kauba või teenuse hankimisega.
  4. Hoolsusnõuete rikkumisele ja sellest tulenevale pahausksusele on küll tuginenud ka vastustaja, samas on maksuotsuses tehtud muuhulgas järeldus, et OÜ Konsultant arvetele märgitud kujul ei ole tehinguid tegelikkuses toimunud (I kd, tl 37 pöördel). Ringkonnakohtu istungil selgitas vastustaja esindaja, et maksuõiguslikuks etteheiteks on kaebaja osalemine maksupettuses (IV kd, tl 49). Selliselt on mõistnud kaebusest nähtuvalt maksuotsust ka kaebaja (I kd, tl 6). Seega peab ringkonnakohus võimalikuks kontrollida vaidlustatud maksuotsuse põhjendatust seoses asjaoluga, kas kaebaja osales maksupettuses ja/või teadis, et OÜ Konsultant arvetelt nähtuvaid tehinguid sellisel kujul tegelikkuses ei toimunud.
  5. Riigikohus on selgitanud maksupettuse osas järgmist: käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad näiteks andmed taotleja ja tehingu teise poole - käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu - pettusele viitava seose kohta. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-39-03 p 12). 11
(14)3-11-1803
  1. Samuti on Riigikohus selgitanud, et maksumenetlusega ja maksuotsusega ei peagi tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsuses on vaja näidata, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus. Oluline on nende asjaolude ja tõendite äranäitamine, mis kahtlust põhjendavad (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-15-13 p 10).
  2. Käesolevas asjas ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla OÜ Konsultant arvetelt nähtuva kauba olemasolu kaebajal. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et OÜ Konsultant ise ei olnud kaebajale müüdud kauba valmistajaks. OÜ Konsultant esindaja selgituste kohaselt valmistas kaebaja poolt tellitud detaile temale allhanke korras OÜ Tehnobalt Grupp aadressil Suur-Sõjamäe 48c.
  3. Maksuhalduri kahtlused kaebaja osalemisest maksupettuses tuginevad sisuliselt kolmel eeldusel: OÜ Tehnobalt Grupp ei ole detaile valmistanud, OÜ Konsultant esindaja ja kaebaja on teadlikult jätnud mulje tehingutest, mida toimunud ei ole, ning kauba on valmistanud kaebaja ise või soetanud kolmandalt isikult (so mitte OÜ-lt Konsultant ja ka mitte OÜ-lt Tehnobalt Grupp).
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kohtuasja materjalidest tõendeid ja asjaolud, mis selliseid eeldusi piisava kindlusega toetaksid. Asjaolu, et OÜ Tehnobalt Grupp ei olnud maksumenetluses kättesaadav, ei saa automaatselt välistada viimase majandustegevust. SuurSõjamäe 48c kinnistu omanik on sealjuures kinnitanud maksuhaldurile, et kinnistul asuvat angaari kasutas J. K ja angaaris tehti metallitöid (maksuotsuse lk 6; I kd, tl 35). Äriregistrist nähtuvalt oli J. K nimeline isik kõnealuste tehingute toimumise ajal OÜ Tehnobalt Grupp juhatuse liige. Nimetatu seab kahtluse alla vastustaja järelduse, et aadressil Suur-Sõjamäe 48c ei saanud toimuda OÜ Tehnobalt Grupp poolt detailide valmistamine.
  5. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul kohtuasja materjalidest tõendid, mis kinnitaksid kaebaja ja OÜ Konsultant esindaja pettusele viitavat seost. Kaebaja teadlikkust järeldab vastustaja järgmistest asjaoludest: tehingupartneri tuvastamata jätmine, isikute omavaheline tutvus, kirjalike lepingute puudumine, puudused arvepidamises, kaebaja poolt raamatupidamise algdokumentide ühepoolne parandamine ja vastuolulised selgitused (12.11.2013 istungiprotokoll – IV kd, tl 49). Ringkonnakohus leiab, et viidatud asjaolud saavad teoreetiliselt küll toetada teadmise või maksupettuse kahtlust, kuid ei saa seda iseseisvalt luua – ei eraldiseisvalt ega koostoimes. Puudub keskne tõend või asjaolu, mis piisava kahtluse tekitaks ja mida muud tuvastatud asjaolud toetaksid. Vastustaja poolt esiletoodud puudused ja vastuolud on oma olemuselt kaudsed ja mitmetitõlgendatavad ning ei viita üheselt sellele, et tehinguid ei saanud toimuda. Näiteks asjaolu, et kaebaja on teinud algdokumentidel parandusi, võib küll viidata sellele, et müüja on ostja kontrolli all, kuid võib viidata ka sellele, et äris ratsionaalselt käituv isik ei kuluta ressurssi arve parandamise nõudmisele, kui arve lõppsumma ja arve alusel saadud toode on korrektsed ning arve tegelik sisu kontrollitav. Tehingupartneri tuvastamata jätmine, isikute omavaheline tutvus ja kirjalike lepingute puudumine on maksupettuse või ostja teadlikkuse tuvastamise seisukohast sealjuures täielikult toetava iseloomuga ning ei oma ilma põhjendatud kahtluseta iseseisvat tähendust.
  6. Vastustaja ei ole loonud põhjendatud kahtlust ka selles, et kaebaja on kõnealuse kauba ise valmistanud või soetanud mõnelt kolmandalt isikult. Kaebaja on sealjuures kinnitanud, et tal puudus võimekus (seadmed ja tööjõud) arvetelt nähtuvate detailide valmistamiseks. Vastupidiseid tõendeid vastustaja esitanud ei ole.
  7. Seega ei saa lugeda maksupettuse ja kaebaja teadlikkuse kahtlust käesoleval juhul piisavalt põhjendatuks. Ringkonnakohus möönab, et kohtuasja materjalides esineb viiteid sellisel kujul tehingute mittetoimumisele ja kaebaja teadlikkusele – näiteks 29.06.2009 kontrollkäigu raportis kajastuv info OÜ-ga Tepolon seonduvale (I kd, tl 118), kaebaja selgitused, et kauba vastuvõtmine toimus arve alusel ja eraldi akte ei vormistatud ning samas, et osad arved saabu12
(14)3-11-1803 sid pärast kauba vastuvõtmist (I kd, tl 5), samuti kaebaja esindaja I. K ja hankejuht M. N vastuolulised ütlused selles, kas I. K on käinud OÜ Konsultant tootmisega tutvumas (I kd, tl 87; III kd, tl 78). Samas ei ole nimetatud asjaolusid maksuotsuses analüüsitud.
  1. Maksuotsuse põhjenduste puudulikkusele viitab ka asjaolu, et samade tõendite ja asjaolude pinnalt on vastustaja jõudnud sisuliselt nii järeldusele, et kaebaja pahausksus tugineb hoolsuskohustuse rikkumisel (kontrollakt lk 15 – I kd, tl 22) ja et kaebaja pidi teadma tehingute mittetoimumisest (vastus kaebusele lk 8 – I kd, tl 176 pöördel), kui ka järeldusele, et kaebaja teadis seda (04.04.2012 istungiprotokoll – III kd, tl 176 pöördel) ja osales maksupettuses (12.11.2013 istungiprotokoll – IV kd, tl 49). Tegemist on samas üksteist osaliselt välistavate järeldustega. Selget seisukohta ei ole võetud ka küsimuses, kas kõnealuste tehingute raames on kaup liikunud või mitte – peetakse võimalikuks nii seda, et kaup soetati, kui ka seda, et kaup valmistati ise. Tegelikku olukorda ei ole maksuhaldur tuvastanud (12.11.2013 istungiprotokoll – IV kd, tl 49). Seega ei ole maksuõiguslik etteheide ning selle kujunemine antud juhul selge ja jälgitav.
  2. Riigikohus on selgitanud, et kauba saamise tuvastamine, hoolimata sellest, kas kaup saadi väidetavalt müüjalt või tundmatult isikult, on oluline maksustamisel kontrollitavate asjaolude määramisel. Kui kaupa ei saadudki, tuleb vastav väljamakse reeglina tulumaksustada ja ostjal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Reeglina on välistatud ka ostja heausksus. Kui kaup saadi tundmatult isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise osas oluline, kas ostja teadis, et tehingu teine pool pole tegelik müüja või pidi ta seda teadma. Kui kaup siiski saadi, kuigi ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, tuleb maksuhalduril ikkagi kaaluda, kas on võimalik ja vajalik määrata tulumaks hindamise teel (Riigikohtu otsuse nr 3-3-181-12 p 15).
  3. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul lükatud ümber OÜ Konsultant arvete ja arvete alusel tehtud väljamaksete alusel kauba saamine kaebaja poolt. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et kaup on kasutatav kaebaja ettevõtluses. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja oli teadlik asjaolust, et OÜ Konsultant ei ole tegelik kauba müüja või et kaebaja oleks rikkunud hoolsusnõudeid, mille järgimisel oleks ta vastavast asjaolust teada saanud. Kaebaja teadlikkusele tuginemisel ja kauba olemasolu kahtluse alla seadmata tuleb sealjuures kontrollida väljamakse seotust kauba hankimisega, vajadusel hindamist kasutades. Vastav analüüs maksuotsuses samuti puudub.
  4. Seega puudub kogutud tõendite ja asjaolude pinnalt ringkonnakohtu hinnangul alus OÜ Konsultant arvetega seonduvalt piirata KMS § 29 lg-st 1 tulenevat kaebaja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, samuti määrata TuMS § 51 lg 1 alusel kaebajale tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.
  5. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebus maksuotsuse tühistamiseks seoses OÜ Konsultant arvete alusel määratud käibe- ja tulumaksuga. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tühistades maksuotsuse vastavas osas.
  6. Kaebaja on taotlenud halduskohtus menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 14 583,73 eurot (sh riigilõiv 971,45 eurot) ning ringkonnakohtus summas 1750,67 eurot (sh riigilõiv 958,67 eurot). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks ei saa lugeda kulusid summas 1593,33 eurot, mis on kantud enne maksuotsuse koostamist osutatud õigusabiteenuse eest (arve nr 1107074). Vaidluse mahtu ja keerukust, samuti maksuotsuse tühistamise ulatust arvestades loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud I astme menetluskuluks 5000 eurot. II astme menetluskulud on põhjendatud. Kulude kandmine on tõendatud. 13
(14)3-11-1803 28.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maksuotsuse 99% ulatuses ning rahuldab apellatsioonkaebuse täies ulatuses, kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele 6700,67 eurot (sh I astme menetluskulud 4950 eurot ja II astme menetluskulud 1750,67 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.