Obsah (7)

§ 112§ 208§ 77§ 217§ 219§ 220§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-2

§ 112lg-le 1.

1. Kostja hagi ei tunnistanud (I kd, tl 83-88, 139-140). Kostja leidis, et hinna alandamise materiaalõiguslikku alust ei esinenud ja isegi kui oleks esinenud, ei ole hinna alandamise avaldus tehtud seaduse sätteid järgides. Hageja ei või tugineda müüdud eseme lepingutingimustele mittevastavusele, sest ta ei teavitanud mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta pidi sellest teada saama. Hageja vaatas seadme üle alles
2. a veebruaris ning hageja on kaotanud õiguse tugineda müüdud eseme lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja teadis, et tegemist on kasutatud seadmega, hagejal oli võimalus seade enne müügilepingu sõlmimist üle vaadata.

§ 112

lg 1 alusel saab väärtuste suuruse otsustada kohus vaid juhul, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa kindlaks teha. Hageja alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis 06.02.
2. a otsusega OÜ Puidu Taavet hagi OÜ Omille vastu ülemäära makstud 7 349,84 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise 2 abinõu, millega arestiti OÜ Omille vara, masinad, seadmed, bürootehnika asukohaga Pikk 3a ja Vabaduse 26 Valga kokku 7 349,84 euro ulatuses OÜ Puidu Taavet kasuks. Kohus jättis menetluskulud OÜ Puidu Taavet kanda. Poolte vahel sõlmiti 08.06.
5. a müügileping, mille kohaselt müüs kostja hagejale arvesaateleht nr A110064 alusel (tl 8) CNC freespingi CX-1218 hinnaga 216 000 krooni (180 000 + käibemaks 36 000 krooni).

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka müügilepingu korral peab

§ 217

lg 1 järgi ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Seega on oluline esmalt kindlaks teha, milline oli poolte kokkulepe asja omaduste suhtes. Tunnistaja Hardo Lust, kes oli müügilepingu sõlmimise ajal hageja juhatuse liige ja osales müügilepingu sõlmimisel, on kinnitanud, et müügilepingu sõlmimisel teadsid nad, et tegemist on kasutatud esemega, kuna kostja täitis hageja tellimusi valmistades hagejale puidust linnu ornamente tuhaurnidele. Samuti on Hardo Lust kinnitanud, et ostja nägi enne müügilepingu sõlmimist, et freespingil on katki x-telje tolmukaitse ja tööpind, ostja hinnangul ei olnud need kahjustused sellised, mis põhjustaksid töökõlbmatuse. Ka kostja tunnistajad Ü. K. ja M. O. on kinnitanud, et ostjad olid eseme seisundist teadlikud ning mingit täiendavat ülevaatust nad esemele ei teinud ning hinna osas kauplemist ei olnud. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja teadis, et tööpink oli kasutatud ning puudustega ning et pooled leppisid kokku, et freespink müüakse hagejale poolte vahel kokkulepitud hinnaga ning sellisena nagu ta müügimomendil oli. Seega vastas asi kokkulepitud omadustele. Müüdud asi ei vasta

§ 217

lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Müüja oli teadlik, et ostja soovis freespinki kasutada tootmiseks. Tunnistaja Hardo Lusti ja Ü. K. ütlustega on tõendatud, et freespingil esinevad puudused ei olnud sellised, mis põhjustaksid töökõlbmatuse ja proovitöö pingiga tehti kaks-kolm nädalat pärast pingi ostmist. Tunnistajate M. V. ja Ü. K. ütlused kinnitavad, et ajal, kui Ü. K. hagejale masina kasutamist õpetas, ei esinenud masina töös mingeid rikkeid. Kohus oli seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud, et freespink ei töötanud või et seda ei saanud kasutada eesmärgipäraselt. Küll aga on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja ise ei osanud masinat kasutada ning seega vajas ta masina töölepanemisel müüja abi.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 18.07.

1. a ekspertiisiaktis (II kd, tl 20-24, 44) on ekspert jõudnud järeldustele, et müügilepingu sõlmimise ajal 08.06.
2. a esinesid freespingil puudused, millest osad olid silmnähtavad, osad nähtavad spetsialistile (lisaseibid freespea kronsteinil, kummiseib pikiliikumise mootorikinnitusel). Osad puudused olid varjatud (pikisupordi liugepinna kulumisjälg) ning freespea kronsteini lisatud vaskplekist keermetihendused oli peidetud puudus. Ekspert on täiendavalt märkinud (I kd, tl 23), et emaplaadi ja juhtkontrolleri oli hageja välja vahetanud, aga nende seadmete rikked on CNC pinkidel vahel ette tulevad, eriti 3 kui pinki ei ekspluateerita pidevalt ning töös esinevad mitmekuulised seisakud. Pink on konstruktsioonilt lihtne, selle määrimiskohad polnud peidetud ning seega hooldusjuhendi mittesaamine müüjalt ei ole tehniline puudus. Juhtkruvide hetkeseisukord võimaldas pingi ekspluatatsiooni. Hageja oli vahetanud Y-telje otsalaagri pesa, pingi valmistamisel on kasutatud odavaid materjale, mistõttu nende kulumisel tekivad kiiresti kinnituselemendi vahele lõtkud. Pingi kordamistäpsus oli kontrollimisel hea. Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et nimetatud puudused, mis esinevad müüdud freespingil, esinevad tavaliselt ka müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel, kuna toode valmistatakse odavatest materjalidest ning seadmete rikked võivad tekkida ka pikaajalistest seisakutest. Hagiavaldusest tulenevalt ning tunnistajate H. L., Hardo Lusti, M. V. ütlustega on leidnud kinnitust, et pinki hageja poolt pidevalt ei ekspluateeritud. Arvestades, et freespingi näol oli tegemist kasutatud esemega ning lähtudes eksperdiarvamust, oli kohus seisukohal, et asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused ei kujuta endast antud juhul lepingutingimustele mittevastavust.

§ 219

lg 1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 220

lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 12.04.

1. a on hageja tellimusel R. K. poolt koostatud akt nr 13/04-
2. a (tl 9), kus on märgitud, et seade oli kasutatud ja tehniliselt mitte korras, töötlemise freesmootori ja X-telje kinnitused olid remonditud ebakorrektselt, ostmise hetkel oli seadme Y-telje tolmukaitse katki. Samuti on hageja poolt 06.05.
3. a (tl 10) tellitud tööpingi ülevaatus, mille on teostanud OÜ Kaur Trade. Hageja on 05.04.
4. a saatnud kostjale e- maili (tl 58), kus on edastanud ülemäära makstu nõude freespingi eest, puudusest hageja kirjas teavitanud ei ole. Kostja esindaja Meelis Oja kirjast (tl 11) nähtub, et kostjat ei ole teavitatud asjaoludest, miks hageja soovib rääkida müüdud eseme hinnast, kostjale teadaolevalt eset
5. a oktoobris veel ei kasutatud. Ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses, mille on hageja esitanud 18.03.
6. a Pärnu Maakohtule, ei ole hageja kirjeldanud seadme puudusi, vaid on märkinud, et kostja müüs hagejale seadme ülemäära kõrge hinnaga. Hageja on esitanud hinna alandamise avalduse kohtule esitatud hagiavalduses esmakordselt 12.05.
7. a.

§ 220

lg 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus hinnates tõendeid kogumis, oli seisukohal, et antud asjas on tõendatud, et hageja oli masinaga töötanud juba oktoobris

1. a, kuid hinnaalandamise avalduse on hageja esitanud kostjale alles hagiavalduses, mida ei saa lugeda viivitamatult teavitamiseks. Sellise viivitamisega on hageja kaotanud õiguse tugineda müüdud eseme lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus jättis TsMS § 162 lõike 1 alusel menetluskulud hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Puidu Taavet esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub uuesti üle kuulata tunnistaja M. V.. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. 4 Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) jättis maakohus

§ 218

lg 1 ja lg 3 kohaldamata, kuid need sätted kuuluvad kohaldamisele ka majandustegevuses müügilepingu sõlminud pooltele. Hageja vaatas tööpingi üle enne selle kostjalt vastuvõtmist tuginedes nendele teadmistele, mis hagejal 08.06.

1. a seisuga olid, st viivitamatu ülevaatamise kohustuse hageja täitis ja selle üle maakohtus vaidlust ei olnud. Freesimootori puudulik kinnitus katkise kinnituskonstruktsiooni tõttu ja freespea kronsteini lisatud vaskplekist keermetihendused olid sellised varjatud puudused, mida pärast tööpingi kaheaastast nõuetekohast kasutust ei oleks pidanud olema. Vaskplekist keermetihenduste asemel oleks mõistlik isik selle detaili välja vahetanud või oleks müügilepingu sõlmimisel tööpingi ostjale sellisest puudusest teatanud. Kostja hagejale vaskpleki ribadest kinnituskonstruktsiooni keermete vahel müügilepingu sõlmimisel ei teatanud. Antud tööpingi näol on tegemist seadmega, mille kasutamiseks on hädavajalik, et loodud ja arvutisse salvestatud kujutise lõikaks tööpink tõrgeteta puitdetaili sisse. Hageja otsustas kasutatud tööpingi ostu kasuks vaatamata sellele, et tal ei olnud
2. a juuni seisuga mingit oskusteavet tööpingi kasutamise, hooldamise, remondi, varuosade hankimise kohta ega teadmist, koostöös kellega ja millal suudab hageja selle tööpingiga ise tootma hakata. Hageja on alandanud CNC-freespingi hinda mõistliku aja jooksul arvates puudustest avastamisest; 2) ei ole maakohus põhjendanud, miks on õige M. V. tunnistaja ütluste alusel jätta hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et M. V. ei olnud sellise tööpingiga kuni
3. a oktoobrini varem kordagi töötanud ja tal puudusid teadmised, millises tehnilises seisukorras peaks kasutatud CNC-freespink olema. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12 leidnud, et hinna alandamise üldiste materiaalõiguslike eelduste täitmist peab tõendama hinna alandamisele tuginev lepingupool (s.o ostja), st ta peab tõendama kehtiva müügilepingu olemasolu ja seda, et müügilepingu ese ei vasta lepingutingimustele. Lisaks peab ostja tõendama hinna alandamise formaalsete eelduste täitmise, st eelkõige hinna alandamise avalduse esitamise. Müüja peab tõendama temale kasulikke asjaolusid, eelkõige vastutuse puudumist müügieseme puuduste eest. Freespea kinnituskronsteini vaskplekist keermetihendused leidis spetsialist L. R. 09.05.
4. a ülevaatuse käigus. Nimetatud varjatud puudusest kostja teadis, kuid hagejat ei teavitanud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks eelnimetatud asjaolud, sh tunnistaja M. V. ütlused selle kohta, millal ja millistest tööpingi puudustest hageja teada sai, asja lahendamisel tähtsust ei oma. Kostja ei ole müüja vastutust välistavat asjaolu tõendanud; 3) taotleb hageja, et ringkonnakohus M. V. tunnistajana uuesti üle kuulaks. Maakohus tegi ebaõige järelduse M. V. ütluste põhjal selle kohta, milline oli M. V. arusaamine tööpingi seisukorra kohta
5. a oktoobris. Maakohus omistas M. V. osadele ütlustele asja lahendamiseks määravat tähtsust ja M. V. need ütlused, mis annavad aluse teha vastupidine otsus ja hagi rahuldada, jättis maakohus arvestamata; 4) jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse määrata kordusekspertiis, et välja selgitada usaldusväärselt puudustega tööpingi väärtus seisuga 08.06.
6. a. Maakohus leidis, et hageja 18.12.
7. a taotlus on esitatud hilinenult. Hageja maakohtuga ei nõustu, sest ekspert andis arvamuse ca poolteist aastat pärast hagi esitamist ja puudustega tööpingi väärtuse kohta lõpliku arvamuse 01.11.
8. a, mida ei saa pidada usaldusväärseks ainuüksi seetõttu, et pakutud puudustega tööpingi väärtus 6092 USD oli üks eksperdi poolt varem pakutud puudusteta tööpingi väärtuse variantidest. Hageja leiab jätkuvalt, et asja õigesti lahendada 5 ilma kordusekspertiisita ei ole võimalik ja selleks on õige saata asi maakohtule uueks lahendamiseks; 5) ei arvestanud maakohus puudusteta ja puudustega tööpingi väärtuse analüüsi ekspertarvamuse järgi ning pidas õigeks piirduda analüüsiga sellest, et hageja esitas hinna alandamise avalduse kostjale hilinemisega. Maakohtu järeldus viitega eksperdi arvamusele tööpingi lihtsast konstruktsioonist on meelevaldne, sest 1) mis võib olla lihtne konstruktsioon eksperdi arvates, ei tähenda, et on lihtne hageja jaoks, 2) arusaamine tööpingi tööpõhimõttest ja selle sõlmede kasutusest ning remondist (tööpingi lihtsus kasutaja jaoks) sõltub tööpingi kasutamisest, kuid antud tööpinkide kasutamise kohta
9. a juuni seisuga hagejal andmed puudusid. Maakohtu järeldus, et tööpink oli/pidi olema hageja jaoks konstruktsiooniliselt lihtne, ei ole tõendatud. Ekspert on kirjeldanud tööpingi varjatud puudust, mis on ohtlik tööpingi kasutaja tervisele, millest hageja sai teada alles 09.05.
10. a spetsialisti arvamusest. Tööpingi puudus tuleb lugeda varjatud puuduseks juhul, kui sellest teadasaamiseks on vaja spetsiifilisi eriteadmisi. Tööpingi hinna alandamise avalduse esitamiseks mõistlik tähtaeg hakkab kulgema tööpingi kasutaja tervisele ohtliku varjatud puuduse olemasolust teadasaamisest ja sellest tulenevalt ei ole hageja nõue esitatud hilinemisega.
11. OÜ Omille vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta rahuldamata apellandi taotluse tunnistaja uuesti ülekuulamiseks ja jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant tõendanud, et ta esitas hinna alandamise avalduse tähtaegselt ja et tal ei olnud varjatud puudustega asja kohese ülevaatamise kohustust. Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et vaidlust ei ole, et apellant vaatas asja oma puudulike teadmistega koheselt üle.

§ 219

lg-st 1 ei tulene, et ostja võiks viivitamatu ülevaatamise kohustuse täita „oma teadmistele tuginedes.“ Säte räägib otseselt „üle vaadata laskmisest,“ mis viitab selgelt, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul on omal teadmiste puudumisel kohustus kasutada selleks professionaalset abi; 2) ei ole apellant tõendanud, et masinal oli varjatud puudus, mida ei võinud avastada masina ülevaatamisel. Hagiavalduses esitatud hinna alandamise avalduses tugineb hageja palju enamatele väidetavatele puudustele; 3) esitas hageja hagiavalduses spetsialisti arvamuse, mistõttu on selge, et masina näol ei ole Eesti kontekstis tegemist tundmatu asjaga, mida hagejal poleks olnud võimalus oma töötajatel vastavate teadmiste puudumisel spetsialisti abi kasutades üle vaadata; 4) on Ü. K. ütlustega asjas tõendatud, et kostja tutvustas masinat hagejale, tegi võimalikuks masinaga tutvumise nii enne kui ka pärast müüki. Ekspertiisiga on tõendatud, et masina puudused olid otseselt hoomatavad ja põhjustatud loomulikust kulumisest; 5) oli tunnistaja M. V. ütluste kohaselt ta masina suhtes asjatundlik; 6) jätab apellant tähelepanuta, millistel alustel jättis kohus hagi rahuldamata. Vastustaja leiab, et kohus on tõendeid hinnanud õigesti ja vastustaja on oma tõendamiskoormise täitnud; 6 7) pidi hageja väidetavatest puudustest teada saama palju varem, ligikaudu kolmveerand aastat varem; 8) tuleb tunnistaja korduvülekuulamise taotlus jätta rahuldamata. Apellant ei kirjelda, millised asjaolud tunnistaja ütlustes vajavad täpsustamist. Apellandi taotlus on sisuliselt uue tõendi esitamise taotlus. Apellant ei ole märkinud, mis on taotluse esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus, mistõttu tuleb jätta taotlus rahuldamata ainult TsMS § 652 lg 4 alusel; 9) oli korduvekspertiisi taotluse puhul tegemist hilinenult esitatud taotlusega, mille maakohus jättis õigesti rahuldamata. Vastustaja on ka seisukohal, et kordusekspertiis poleks andnud asja lahendamisele tähtsust omavates küsimustes uut informatsiooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus ei ole asja läbi vaatamisel kohaldanud materiaalõigusnorme ebaõigesti ega ole rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Apellant esitas hagi välja mõista ülemäära makstud summa, alternatiivselt taotles hageja hagiavalduses hinna alandamist. Hageja mõlema nõude aluse eeldusteks on lepingu rikkumine ja mittenõuetekohase kohustuse täitmise vastuvõtmine, samuti müüja vastutus rikkumise eest. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas vaidluses ei saa kostjale ette heita lepingu rikkumist, sh puudustega asja üleandmist. Maakohus tuvastas, et vaidluse ese vastas

§ 77lg 1 mõttes kokkulepitud tingimustele.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asjal olid kokkulepitud omadused. Maakohus lähtus sellest, et hageja ise kinnitas, et ta ostis asja sellise hinna eest ja sellisena, nagu seda pakuti. Maakohtus on tõendatud, et ostjal oli võimalus asi üle vaadata, pooled teadsid, et tegemist on kasutatud tööpingiga ja sellel olid nähtavad puudused. Puudusteks, mida hageja nägi, olid katkine x -telje tolmukaitse ja katkine tööpind. Ringkonnakohus leiab, et hageja, kes tegutses majandus-kutsetegevuses ja kellel oli võimalus spetsialistiga koos asi üle vaadata nõustus kasutatud asja ostes sellel esinevate võimalike puudustega. Ostja on menetluses korduvalt kinnitanud ja see on tõendatud asjas esitatud ja uuritud tunnistajate U. K., M. O. H. Lusti ütluste ning poolte vahel toimunud kirjavahetusega, et ostja ei selgitanud müügilepingu sõlmimisel välja vajalikke asjaolusid, samuti ei küsinud ta selgitust müüjalt. Ostja tegutses oma kutse-majandustegevuses, ta soovis freespinki osta, et oma tootmismahtu säilitada ja kasvatada ning võttis tööpingi ostmisega endale äritegevuses teatud riski. Hageja ei vaidlusta ka seda, et tööpinki ostes puudusid tal teadmised pingiga töötamiseks. Hageja on kinnitanud, et ta ei kasutanud pinki pärast ostmist mitme kuu jooksul ja hiljem, kui ta püüdis pinki tööle panna, selgus, et tal puuduvad teadmised ja oskusteave, et pingiga soovitud töid teostada. Pärast seda, kui hageja pinki proovis kasutada hakkasid ilmnema tööpingi varjatud puudused. Eeltoodu alusel saab järeldada ja seda kinnitab ka ekspertiisiakt, et hageja oleks tööpinki ülevaadetes saanud tuvastada asja puudused.
2. Hageja (ostja) heidab kostjale ette, et teda ei teavitatud vajalikest asjaoludest, sh pingi algsest ostuhinnast, vajalikest lisaseadmetest ja varuosade tellimisega seonduvast. Eelviidatud etteheited ei ole asja puudused. Kui hageja leidis, et esinevad lepingu tühistamise alused eksimuse või pettuse tõttu, siis oli tal võimalus tehing seaduses ettenähtud aja jooksul tühistada. Hageja neid õiguskaitse võimalusi ei kasutanud. 7
3. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui eeldada hageja õigust tugineda müüja poolt lepingu rikkumisele, siis on hageja kaotanud varjatud puudustele tuginemise õiguse

§ 220

lg 3 järgi, kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejale pidid tööpingi võimalikud puudused teada olema oktoobris, hiljemalt novembris 2010, kuid alles aprillis ja mais 2011 hakkas hageja esitama müüjale pretensioone ja koguma tõendeid selle kohta et tööpingiga ei saa vajalikke töid teostada ning tööpingil olid puudused. Arvestada tuleb ka asjaolu, et tegemist oli tööpingiga, mille puhul on oluline, et ta pidevalt töös oleks. Vaidlust ei ole selle üle, et pikka aega pärast ostmist hageja pinki ei kasutanud. 12. Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna müüja ei vastuta asja puuduste eest põhjusel, et ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ja teatamata jätmine ei ole ka vabandatav

§ 220lg 3 alusel.

1. Hageja esitas alternatiivselt hinna alandamise nõude. Ringkonnakohus kontrollib, kas on täidetud hinna alandamise eeldused. Täidetud on hinna alandamise avalduse esitamise nõue, hageja esitas selle hagiavalduses. Vaidlust ei ole selle üle, et leping kehtib. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et asjal olid puudused, kuid täitmata on eeldus, et müüja vastutab puuduste eest. Ringkonnakohus märgib, et ka hinna alandamise õiguse kasutamise eelduseks on müüja vastutus asja puuduste eest. Kuna ostja kaotas puudustele tuginemise õiguse mõistliku aja möödalaskmise tõttu, siis ei vastuta müüja käesoleval juhul ja hageja nõue alternatiivsel õiguslikul alusel tuleb samuti jätta rahuldamata.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
3. Menetlusosalisel on õigus TsMS § 174 lg 1 alusel nõuda asja lahendanud maakohtult menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates menetluskulude jaotust ettenägeva lahendi jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi