Obsah (9)

§ 76§ 164§ 170§ 167§ 186§ 195§ 196§ 35§ 45

2-13-28297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 01. november 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviil

§ 76lg 1, § 108 lg 1, § 113, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3.

1. Hageja märgib, et: • kostja on jätnud tasumata arved perioodil oktoober 2012 kuni veebruar 2013; • tõendatud ei ole lepingu lõpetamine; • hageja sõlmis võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu XXXOÜ-ga, seoses millega tekkis hagejale kahju; • XXX OÜ on nõude kostja vastu hagejale 04.06.2013 tagasi loovutanud. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta läbi vaatamata või rahuldamata.
3. Kostja märgib, et: • hageja on loovutanud nõude XXXOÜ-le, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata; • leping lõppes
4. augustist ning ei ole alates sellest ajast enam teenust kasutanud; • hageja ei ole esitanud tõendeid kahju tekkimise osas; • viivisenõudeks puudub alus, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Asja läbivaatamata jätmise taotluse lahendamine
5. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata, kuna hageja ei ole väidetavas võlasuhtes võlausaldaja ning hagejal puudub õigus nõuda kohustuse täitmist hagejale ehk kolmandale asjasse mittepuutuvale isikule. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesolevas otsuses lisaks kostja taotluse asja läbivaatamata jätmiseks.

§ 164

lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja 2 2-13-28297 esitab dokumendi võlgnikule.

§ 167

lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka nõudega seotud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et vastavalt XXXOÜ ja hageja vahelisele nõudeõiguse loovutamise lepingule nr 1142 loovutas hageja 02.05.2013 võlanõude kostja vastu põhisummas 207,70 eurot (millele lisanduvad kõrvalnõuded) XXXOÜ-le (tl 52-53). 04.06.2013 loovutas XXXOÜ võlanõude põhisummas 207,70 eurot (millele lisanduvad kõrvalnõuded) kostja vastu tagasi hagejale ning selle kohta saatis XXXOÜ kostjale 04.06.2013 teatise (tl 59). Kuna XXXOÜ on kostjavastase nõude hagejale tagasi loovutanud, puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

1. Kostja on ühtlasi taotlenud hagihinna muutmist ning määrata uueks hagihinnaks 207,07 eurot TsMS § 129 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et puudub alus hagihinna muutmiseks. TsMS § 133 lg 1 alusel hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summas, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võttes arvesse hageja poolt esitatud põhinõuet ja kõrvalnõudeid, on käesoleva asja hagihinnaks 342,35 eurot. Kohtu põhjendused
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 24.09.
4. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
5. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6. Hageja ärakuulamist ei taotlenud ja ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus, kuulanud ära kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 186

p 6 kohaselt võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega.

§ 195

lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 195

lg 2 kohaselt kui lepingupool 3 2-13-28297 võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

§ 195

lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).

§ 196

lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

1. Kohtu hinnangul on tõendatud ning puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 18.10.2010 liikmelepingu nr 14330-2010, mis andis kostjale õiguse kasutada hageja poolt pakutavaid sportimisteenuseid vastavalt valitud treeningpaketile. Kostja valis pakutavatest teenustest täispaketi (tl 6-7). Liikmelepingu punkti 10 kohaselt liikmelepingu lõpetamise kokkulepet on võimalik sõlmida igal ajal ning punkti 11 kohaselt liikmelepingu lõpetamise kokkulepe sõlmitakse Spordiklubis ja allkirjastatakse kliendi ja klubi esindaja poolt omakäeliselt (tl 6). Liikmelepingule kohaldatakse hageja liikmelepingu üldtingimusi (tl 8-15). Hageja esitas kostjale täispaketi teenuse kasutamise arveid ajavahemikul 2012.a oktoober kuni 2013.a veebruar kokku summas 207,70 eurot (tl 16-20). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta arveid ei tasunud. Kostja märgib, et ta taganes liikmelepingust alates 2012.a augustist ning ei ole hiljem teenust kasutanud.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping lõppes enne vaidlusaluste arvete esitamist, so enne
3. oktoobrit.
4. Riigikohus on 17.08.2008 otsuse 3-2-1-56-08 punktis 13 ja 08.12.2008 otsuse 3-2-1-125-08 punktis 14 asunud seisukohale, et kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kuna pooled vaidlevad liikmelepingu lõpetamise üle, annab kohus hinnangu liikmelepingu lõpetamist reguleerivatele punktidele.

§ 35

lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohus leiab, et liikmelepingu punkt 11 on tüüptingimus vastavalt

§ 35lg-le 1.

Pooled ei ole seda läbi rääkinud ning see on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks.

§ 45

lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kohus on seisukohal, et liikmelepingu punkt 11 on tühine, kuna kahjustab ebamõistlikult kostja huvisid ning kallutab lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kasuks.

§ 195lg-st 1 tulenevalt lepingu ülesütlemiseks tuleb esitada tahteavaldus.

Kohtu hinnangul liikmelepingu punkt 11, mis võimaldab liikmelepingu lõpetamise kokkulepet sõlmida üksnes spordiklubis omakäeliselt allkirjastades, piirab ebamõistlikult kostja õigust lõpetada liikmeleping. Kohtu hinnangul peab olema võimalik spordiklubi liikmelepingut lõpetada lepingupoole tahteavalduse väljendamisega ning seda peab olema võimalik teha näiteks e-maili teel digitaalselt allkirjastatud tahteavalduse väljendamisega. Kohus leiab, et digitaalallkirja kasutamise mittevõimaldamist 2012. aastal ei saa pidada tavapäraseks käitumiseks hageja poolt võttes arvesse Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi, mis reguleerivad digitaalallkirja kasutamist. Teadaolevalt saab iga kodanik ID-kaardiga digitaalallkirja. Kostja selgitas ärakuulamisel, et haigestus 2011.a ning hakkas 2011.a novembris hagejalt paluma, et liikmeleping peatada seoses tervisega. Kostja helistas alates 2012.a märtsist pidevalt kliendihaldurile, et liikmelepingut lõpetada. Kostja soovis 4 2-13-28297 liikmelepingut lõpetada digitaalallkirjaga saadetud e-kirja teel, kuid see hagejale ei sobinud. Kostja pidi liikmelepingu lõpetamiseks saama kokku kliendihalduriga, keda peale viit ei olnud (tl 77). TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kostja selgitustest nähtuvalt püüdis kostja korduvalt lepingut lõpetada haigestumise tõttu, kuid see ei õnnestunud, kuna kostja ei järginud liikmelepingu punktis 11 nõutut. Kohtu hinnangul laskus hagejal muuhulgas selgitamiskohustus. Hagejal tuli kostjale selgitada, mil viisil on võimalik liikmelepingut lõpetada, kui isik on avaldanud soovi seda teha. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks seda teinud. Kohus leiab, et hageja peab teenuspakkujana oma töö korraldama nii, et lepingu lõpetamine oleks võimalik kogu spordiklubi lahtioleku ajal. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja alates 2012.a augustist spordiklubi teenuseid ei kasutanud. Kohus leiab ka, et kostjal ei ole võimalik negatiivset asjaolu, ehk seda, et ta spordiklubi teenuseid ei kasutanud, tõendada. Seevastu hagejal oleks olnud võimalik esitada tõendeid selle kohta, et kostja kasutas spordiklubi teenuseid vaidlusalustel arvetel kajastatud perioodil, so 2012.a oktoobrist kuni 2013.a veebruarini. Hageja ei ole seda teinud. Kohus leiab, et kogumis esitatud tõendite ja kostja poolt antud selgitustega, on tõendatud, et kostja ütles lepingu üles enne 2012.a oktoobrit ega kasutanud spordiklubi teenuseid perioodil 2012.a oktoober kuni 2013.a veebruar. Seega puudus kostjal tulenevalt

§ 195lg-st 2 kohustus vastaval perioodil esitatud arveid tasuda.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna põhinõue rahuldamisele ei kuulu, jääb rahuldamata ka viivisenõue ja kahju hüvitamise nõue, mis on seotud põhivõla sissenõudmisega. Menetluskulud 16. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 5