← Eesti

2-10-61035/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik

) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et nõudest loobumine ei riku avalikku huvi. Seega tuleb eelmärgitud nõudest loobumine vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada. Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi. Hageja on kohtule esitanud 03.05.2010 müügilepingu, mis on lepingu kohaselt sõlmitud hageja ja kostja vahel. Lepingust nähtub, et leping on küll kostja nimel allkirjastatud, kuid sellest ei selgu, kes on seda teinud (puudub kostja nimel allkirja andnud isiku nimi). Kostja on eitanud sellele allakirjutamist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 03.05.2010 lepingu allkirjastas kostjat esindama õigustatud isik. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et poolte vahel oleks 03.05.2010 sõlmitud kirjalik müügileping. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 18.05.2010 arve nr VR01303 alusel andis hageja kostjale üle kaupu summas 14 508,15 krooni (s.o 927,24 eurot). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et kaubad anti realiseerimisse, s.t et kostja pidi tasuma ainult müüdud kaupade eest. Arvel on kasutatud sõna „müügitellimus“, samuti on arve tasumise tähtajaks märgitud 25.05.

  1. Need viitavad sellele, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping. 3 Kui poolte vahel olnuks kokkulepe, et kostja tasub üksnes müüdud kaupade eest, siis puudunuks põhjus märkida arvel maksetähtaega. Eeltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping, mille alusel on hageja esitanud kostjale ka arve nr VR
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et arvest nr VR01303 on ta tasunud 20.06.2010 288,12 eurot, 09.12.2010 127,82 eurot, 14.02.2011 80 eurot, 05.03.2011 50 eurot ja 14.03.2011 50 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks rohkem tasunud. Seega on kostjal tasumata 331,30 eurot. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist lähtudes 03.05.2010 kirjalikus lepingus fikseeritud viivisemäärast – 0,1% päevas. Kohtus ei leidnud tõendamist, et 03.05.2010 kirjalik leping oleks poolte vahel sõlmitud. Seega saab hageja nõuda seaduses sätestatud viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  3. jaanuari ja
  4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 06.04.2011 seisuga viivist 41,66 eurot. Hageja on nõudest maha arvestanud menetluse ajal kostjalt laekunud 164,22 eurot. Arvestades, et hageja põhinõue on 331,30 eurot ja viivisenõue 41,66 eurot, siis tuleb menetluse ajal laekunud summast arvestada 41,66 eurot viivise katteks ja 122,56 eurot põhivõla katteks. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 208,74 eurot. Vastavalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes hageja nõudest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kohtu hinnangul ei ole kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud. Hageja selgitas 29.05.2012 istungil, et

  1. kasti maksumuse võrra on hageja kostjale esitatud arve nr VR01180 suurust vähendanud. Kostja nõustus sellega. Mis puudutab ülejäänud
  2. kasti, siis kohtu hinnangul ei 4 ole kostja tõendanud, et hageja on need kastid saanud. Kostja on küll esitanud 18.05.2010 saatelehe
  3. kasti üleandmise kohta, kuid saatelehelt ei ole aru saada, kes on need kastid vastu võtnud. Hagejale logistikateenust osutava AS XXX17.02.2012 kirja kohaselt ei ole nendeni selline kaup jõudnud. Seega on tõendamata, et hageja on kostjalt saanud täiendavalt 30 kasti. Kuna
  4. kasti maksumus on tasaarvestatud ja ülejäänud
  5. kasti üleandmine on tõendamata, siis ei saa kerkida küsimust sellest, kas hageja on kastide tagastamisega viivitanud ning kas kostjale on selle tagajärjel tekkinud kahju.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna ühest nõudest hageja loobus ning teine nõue rahuldatakse osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.