Obsah (9)

§ 16§ 14§ 27§ 32§ 33§ 37§ 58§ 389§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2012. a, Tartus Väärteoasja number 4-11-315294 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuist

§ 16

lg 2 alusel isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 4 Tuginedes kohtuvälise menetleja otsuse punktis 7 sätestatule, asub kohtuväline menetleja ametnik seisukohale, et Peeter Kroonberg pani teo toime kavatsetult, kuna ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Juriidilise isiku vastutuse aspektist on otsuses kajastatud järgmine seisukoht.

§ 14lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest.

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et tegu on pandud toime AS KR Priit juhatuse liikme Peeter Kroonbergi poolt. Valeandmete esitamine toimus äriühingu majandustegevuse raames (äriühingu huvides) ning oli äriühingule rahaliselt otseselt kasumlik, sest äriühing vähendas sellega oma käibemaksu tasumise kohustust 348 000 krooni võrra. Eeltoodut arvestades ning kogutud tõenditest lähtuvalt, asub kohtuvälise menetleja ametnik seisukohale, et MKS § 153 lg 2 tunnustele vastav tegu on toime pandud AS KR Priit juhatuse liikme poolt ja äriühingu huvides. Seega AS KR Priit kuulub vastutusele võtmisele MKS § l 53! lg 2 alusel.

§ 27

kohaselt on tegu õigusvastane, kui ta vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ning teo õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Peeter Kroonbergi poolt toime pandud teo õigusvastasus ei ole välistatud ei karistusseadustiku ega muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni ega rahvusvahelise tavaga.

§ 32lg 1 kohaselt saab isikut Õigusvastase teo eest karistada üksnes siis.

kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Peeter Kroonberg oli teo toime panemise ajal vanem kui 14-aastane ning tema süüdivuses pole põhjust kahelda. Seega Peeter Kroonberg on süüvõimeline. Süüd välistavaid asjaolusid pole tuvastatud.

§ 37

kohaselt on juriidiline isik süüvõimeline, kui ta on toimepanemise ajal õigusvõimeline. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. AS KR Priit on äriregistrisse kantud alates 12.09.1997. a. Otsuse tegemise ajal on registrikanne kehtiv. Seega on AS KR Priit süüvõimeiine. Tuleb lugeda tõendatuks, et Peeter Kroonberg pani toime deliktistruktuurile vastava teo MKS § 1531 lg 1 järgi ning kuulub vastutusele võtmisele. Samuti tuleb lugeda tõendatuks, et AS KR Priit pani toime deliktistruktuurile vastava teo MKS § 153' lg 2 järgi ning kuulub vastutusele võtmisele. Karistuse osas märgitakse otsuses, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohtuvälise menetleja ametnik P.Kroonbergi omakasu motiivi

§ 58

p 1 järgi ning süüteo toimepanemist grupi poolt

§ 58p 10 järgi.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 73 lg 1 p-st 1 kohtuväline menetleja otsustas: • karistada Peeter Kroonbergi rahatrahviga 220 trahviühikut. s.o 880 {kaheksasada kaheksakümmend) eurot MKS § 153' lg 1 järgi. • karistada KR Priit AS-i rahatrahviga 7000 (seitse tuhat) eurot MKS § 1531 lg 2 järgi. 5 II Kaebuse sisu Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokollist ei selgu ei objektiivne ega subjektiivne teokoosseis. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-71-07, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg l p l alusel lõpetada. Käesolevas vaidluses leiab kaebuse esitaja, et protokollis toodud kujul ( protokolli versiooni kohaselt kaastäideviijad V.Z. ja P.Kroonberg ) ei ole isegi hüpoteetiliselt võimalik väärtegu toime panna. Väärteoprotokollist nähtub, et tehingute jadast, mille kohaselt

1. a)A.L. müüs Tuisu kinnistult pärineva metsamaterjali raieõiguse võõrandamise lepingu alusel OÜle Efidis Invest;
2. b)OÜ Efidis Invest müüs metsamaterjali Pikkerman Innovatives OÜ-le;
3. c)Pikkerman Innovatives OÜ müüs 23.10.2009 arve alusel materjali lõppostjale KR Priit AS-le; on kohtuväline menetleja kõrvale jätnud esimese, teise ja kolmanda tehingu. Nii on kohtuväline menetleja lugenud materjali müüjaks AS-le KR Priit otse A.L. , protokolli kohaselt tehingute tegelikuks sisuks oli metsamaterjali müük eraisikult A.L. äriühingule KR Priit AS. Metsamaterjal pärines kinnistult aadressil XXXX, mille omanikuks oli A.L. . Selleks aga et tekitada alusetu tagastusnõue KR Priit AS-l kasutasid isikud eelmises lõikes kirjeldatud fiktiivseid tehinguid, /protokolli lk.2 /. Menetleja märgib, et Pikkerman Innovatives OÜ ja Edifis Invest OÜ olid V.Ž. faktilise kontrolli all. V.Ž. ja Peeter Kroonberg panid teo toime kaastäideviimise vormis. Kohtuvälise menetleja positsioonist tuleneb kaebaja arvates üheselt, et kui A. L. müüs materjali otse AS-le KR Priit, kuid vormistas müügi näiliselt hoopis Edifis Invest OÜ-le, on A. L.kaastäideviijaks, kelle osavõtuta pole võimalik süüks arvatud tegu üldse toime panna. Teisisõnu, kohtuvälise menetleja poolt kirjeldatud asjaoludel peaks süüdistus olema oluliselt teistsugune. Paraku pole A. L. teo objektiivse külje kirjelduses ega kaastäideviijate hulgas isegi nimetatud. Väärteoprotokollis toodud süüdistusversioon on paljasõnaline ja tõendamata. Kaitsja juhib tähelepanu, et süüteomenetlusele omaselt on ka käesolevas asjas tõendamiskoormus kohtuvälisel menetlejal. Paraku on protokollijärgne versioon täielikult tõendamata ja paljasõnaline. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et AS KR Priit Peeter Kroonbergi isikus oleks ostnud materjali otse A.L. lt. Asjas pole ka tõendeid, et A.L. ja Peeter Kroonberg üksteist teaksidtunneksid või oleksid kohtunud, rääkimata tõenditest, mis lubaksid müüjaks AS-le KR Priit lugeda A.L. . Protokollis loetletud tõendite hulgas ei ole isegi A.Lutsari seletust. Kaitsja on seisukohal, et menetleja versiooni järgne süüteo toimepanemine oleks hüpoteetiliselt võimalik ( selguse huvides, kaitsja ei nõustu ka sellise versiooniga) ainult 6 juhul, kui selles osaleks kaastäide viijana või kaasaaitajana ka A.L. . Paraku ei ole MTA A.Lutsarit teost osavõtjana käsitlenud. Tekib küsimus, kuidas sellisel juhul sai P.Kroonberg AS KR Priit nimel leppida kokku otse tehingus A. Lutsariga, kui A.Lutsar pole süüteo toimepanemisest osa võtnud ? Menetleja versiooni tegelikkusele mittevastavust näitab kujukalt ka asjaolu, et A.Lutsar on raieõiguse võõrandanud V.Ž. iga seotud äriühingule OÜ Edifis Invest juba 2008 juunis. Kui seda tehingut pole toimunud nagu leiab MTA, pidanuks AS KR Priit OÜ Efidis Invest asemel tegema tehingu A. Lutsariga juba 2008 juunis ja töötama metsa üles, sest ilmselt puudub vaidlus, et mets on Tuisu kinnistult raiutud. Täielikult tegevuses. on tõendamata subjektiivne külg P.Kroonbergile etteheidetavas MKS § 153 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine eeldab teost osavõtja poolset tahtlust analoogiliselt

§ 389' kuriteokoosseisuga.

Nimelt on vaadeldav väärteokoosseis

§ 389analoog, mis kuulub kuriteost piiritlemisele vastavalt maksusumma ulatusele.

Väärteoprotokollist ei selgu, milles seisnes KR Priit AS ja tema juhatuse liikme P.Kroonbergi tahtlus väärtegu toime panna. Väärteoprotokollis ei ole subjektiivset külge üldse kajastatud. Juhul kui vaadeldavas tehingute ahelas on üldse väärtegu, mis seisneb rünnakus riigi maksutuludele, toime pandud, ei ole see toime pandud P.Kroonbergi ega AS KR Priit poolt. P.Kroonberg ega tema juhitud äriühing ei kanna automaatset vastutust võimalike Pikkermann Innovatives OÜ ja Edifis invest OÜ rikkumiste eest, juhul kui sellised rikkumised on toime pandud. Nii V.Zkui P.Kroonbergi ütlused kinnitavad tehingute toimumist Pikkerman Innovatives OÜ ja AS KR Priit vahel, mitte aga kellegi teise vahel. Tõendeid, mis neid ütlusi ümber lükkaksid, Väärteoprotokollis sisuliselt käsitletud ei ole. Väärteoprotokoll ei vasta seaduse ja kohtupraktika nõuetele. Hiljutises lahendis nr. 3-1-1-45-11 on Riigikohus selgitanud, et Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist, (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14). Nagu eelnevalt märgitud, ei ole käesolevas vaidluses võimalik hinnata ei objektiivse ega subjektiivse teokoosseisu täitmist. Eeltoodu rikub oluliselt kaebuse esitaja kaitseõiguse teostamist, sest kui isik ei saa aru, kuidas ja mille põhjal on kujunenud süüdistusversioon, on süüdistusversioonile ka vastuvaidlemine oluliselt raskendatud. 7 Riigikohus on asjas nr.3-1-1-2-08 märkinud, et väärteomenetluses juhinduda eelkõige uurimispõhimõttest, mitte aga võistlevusprintsiibist. tuleb Riigikohus selgitab viidatud otsuse p.7.2, et väärteomenetluse seadustiku taoline erinevus võrreldes kriminaalmenetluse seadustikuga on põhjendatud. Võistlevuse põhimõtte oluliseks eelduseks on poolte võrdsuse nõue. See tähendab muuhulgas ka seda, et mõlema poole esindajal on õigusalased süvateadmised. Kriminaalmenetluses on see tagatud KrMS § 45 Ig-s 4 sätestatuga, mille kohaselt on kohtumenetluses kaitsja osavõtt kohustuslik. Väärteomenetluses taoline üldine kaitsja nõue puudub ning selle kehtestamine ei ole ka mõeldav, kuna see muudaks väärteoasjade menetlemise liialt kulukaks ning hakkaks takistama kohtusse pöördumist. Nimetatud uurimispõhimõte kehtib nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses, kohtumenetluses aga VTMS § 87 sätestatud piirangutega, st, et kohtul ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Eeltoodu tähendab, et kohus saab kompenseerida eelkõige õigusteadmiste puudumist, mitte aga menetlejapoolseid rikkumisi. menetlusaluse isiku VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-7107, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg lpl alusel lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 29 lg.l p.l taotleb kaitsja väärteomenetluse lõpetamist. III Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokollist ei selgu ei objektiivne ega subjektiivne teokoosseis. Väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on toime pannud väärteokoosseisule vastava teo. Kohtuväline menetleja ei nõustu, et väärteoprotokollist ei selgu objektiivne ja subjektiivne teokoosseis. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab Väärteoprotokoll täita juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-80-06 p 6.3). Käesoleva väärteoasja väärteoprotokollis on teokirjelduses selgelt näha, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ning kajastatud on kõik faktilised asjaolud, mille alusel on kohtuvälisel menetlejal võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Väärteoprotokollis on kirjeldatud toimunud sündmuste asjaolusid selliselt, et menetlusalusele isikule oleks arusaadav, millise väärteo toimepanemises teda süüdistatakse. Kohtuväline menetleja on nii väärteoprotokollis kui ka oma lahendis tuvastanud teo subjektiivsed tunnused. Väärteoprotokolli punktis 6 on kajastatud ka andmeid, mille alusel on võimalik hinnata teo subjektiivset külge. Subjektiivset külge on võimalik hinnata objektiivses küljes kajastatud andmete alusel. Teo subjektiivset külge ehk antud juhul kavatsetust 8 väljendab ilmekalt see, et tagastusnõude tekitamiseks isikud kasutasid nn puhverfirmasid ja läbi nende äriühingute fiktiivseid arveid. Seega ei ole õige kaebaja väide, et väärteoprotokollis ei ole subjektiivset külge üldse kajastatud. Kaebaja arvates kui A. Lutsar müüs materjali otse AS-le KR Priit, kuid vormistas müügi näiliselt hoopis Edifis Invest OÜ-le, on A. Lutsar kaastäideviijaks, kelle osavõtuta pole võimalik süüks arvatud tegu üldse toime panna. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga, et A. Lutsar tuleb lugeda kaastäideviijaks. Väärteoprotokollis on näidatud ära V.Ž. teo kirjeldus ja tema panus kaastäideviimisesse. Oma lahendis on kohtuväline menetleja täpsemalt lahti kirjutanud väärteoprotokolli teokirjelduses kajastatud V.Ž. kaastäideviimise sh ka nn puhverfirmade kasutamise ja fiktiivsete arvete esitamise. Väärteomenetluse käigus on tõendatud, et materjal liikus eraisikult läbi nn puhverfirmade AS-le KR Priit ning see sai võimalikuks tänu P. Kroonbergi ja V.Ž. ühisele tegevusele, millega vormistati fiktiivsed tehingud. A. Lutsar ei ole väärteomenetluse käigus üle kuulatud, sest metsamaterjali liikumine eraisikult A. Lutsarilt toimus sisuliselt V.Ž. juhtimise ja kontrolli all olevate nn puhverfirmade Edifis Invest OÜ ja Pikkerman Innovatives OÜ kaudu, mis on ka väärteomenetluse käigus leidnud tõendamist. Kaastäideviimise puhul on täideviija määratlemisel aluseks teovalitsemise teooria, mille järgi tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena s.o isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokooseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendabki koosseistunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist (

§ 21komm 5.1).

Antud juhul tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult Peeter Kroonberg ning V.Ž. . A.L. ei valitsenud tegu ning seetõttu ei ole ta ka

tähenduses vaadeldav kaastäideviijana. Väärteoprotokollis toodud süüdistusversioon on paljusõnaline ja tõendamata. Kohtuväline menetleja vaidleb sellele vastu - väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p 1 kohtuvälise menetleja otsus. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Kõik tõendid, mis tõendavad väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist on välja toodud väärteoprotokolli punktis

1. Menetleja versiooni tegelikkusele mittevastavust näitab kujukalt ka asjaolu, et A.Lutsar on raieõiguse võõrandanud V.Ž. iga seotud äriühingule OÜ Edifis Invest juba 2008 juunis. Kui seda tehingut pole toimunud nagu leiab MTA, pidanuks AS KR Priit OÜ Efidis Invest asemel tegema tehingu A. Lutsariga juba 2008 juunis ja töötama metsa üles, sest ilmselt puudub vaidlus, et mets on Tuisu kinnistult raiutud. Kohtuväline menetleja leiab, et metsa võõrandamine toimus pikema perioodi jooksul, ei välista iseenesest, et tegemist oli fiktiivsete tehingutega. Samuti kuna käesolevas asjas esitati metsapäritolu tõendavaid dokumente tagantjärgi, siis ei saa täielikult välistada võimalust, et metsamaterjalid pärinesid hoopis tundmatult kolmandalt isikult ning dokumente esitati üksnes eesmärgiga viia menetlejat eksitusse. 9 P. Kroonberg ega tema juhitud äriühing ei kanna automaatset vastutust võimalike Pikkermann Innovatives OÜ ja Edifis invest OÜ rikkumiste eest, juhul kui sellised rikkumised on toime pandud. Nii V. Z. kui P. Kroonbergi ütlused kinnitavad tehingute toimumist Pikkerman Innovatives OÜ ja AS KR Priit vahel, mitte aga kellegi teise vahel. Tõendeid, mis neid ütlusi ümber lükkaksid, väärteoprotokollis sisuliselt käsitletud ei ole. Kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse punktis 7.3 on pikalt lahti kirjutatud kuidas kasutati nn puhverfirmasid fiktiivsete tehingute tegemiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul tõepoolest menetlusalused isikud ei kanna automaatset vastutust, kuid kuna antud väärteoasjas on põhjalikult tuvastatud, et AS KR Priit tegi tehingut sellisel viisil, et ennast mitte siduda müüjaga ning metsamaterjali päritoluga, siis esiteks on väär ja paljasõnaline väide, et tehing toimus just Pikkerman Innovatives OÜ ja AS KR Priit vahel ning teiseks tuvastatud asjaoludest tulenevad nii KR Priit AS-i seotus maksupettusega kui ka tema kavatsetus. Pikkerman Innovatives OÜ ja AS KR Priit vahelise tehingu tegelikuks sisuks oli palgikujul metsamaterjali võõrandamine KR Priit AS-le. Müük vormistati saematerjali võõrandamisena selleks, et vabaneda seaduses sätestatud lisakohustusest ning mitte võtta enda peale vastutust metsamaterjali päritolu eest. Seega nimetatud metsamaterjali müügitehingu sõlmimisel pidi üleandja (Pikkerman Innovatives OÜ) tõendama vastuvõtjale (KR Priit AS) raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja (KR Priit AS) seda kontrollima vastavalt metsaseaduse §-le
2. Eeltoodut arvestades leiab kohtuväline menetleja, et kaebustes esitatud menetlusaluste isikute väited ei vasta tuvastatud asjaoludele ja ei tugine tõenditele ning üldmenetluse trahviotsus on seaduslik. IV Kohtu seisukoht Maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 sätestab, et maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei tohi kohus karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-71-07, p 7). Kohtupraktika kohaselt on väärteoprotokolli piiridest väljumine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on ka käesolevas asjas kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida, kas väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal on võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo. Juhul kui seda ei ole võimalik tuvastada, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg l p l alusel lõpetada. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et A.L. le kuulus XXXX kinnistu. A.L. kinnitas ka kohtus, et ta võõrandas
3. juunil
4. a kasvava metsa raieõiguse OÜ-le Edifis ( kd II, lk 6667). Raieõiguse müügihinnaks märgiti 150 000 krooni. Nimetatud lepingu nr 55 raames müüs A.L. OÜ-le Edifis, mida esindas A.L. vend V.Ž. , XXXX kinnistul nr 10200602, sXXXX, kasvava metsa raieõiguse lepingul kajastatud eraldistel ja mahus. Väärteoasjas on olemas Tuisu kinnistu metsamajandamiskava 2008 – 2017 ( kd II, lk 88- 105) ja A.L. poolt 10 allkirjastatud metsateatised (kd II, lk 117 – 123). Edifis Invest OÜ müüs metsamaterjali edasi 01.09.
5. a akti alusel Pikkerman Innovatives OÜ-le. Aktist nähtub, et Pikkerman Innovatives OÜ esindajaks oli V.Ž. (perioodil 14.10.
6. a kuni 19.1 1.
7. a äriühingu juhatuse liige). Vastavalt akti andmetele oli metsamaterjali koguseks 2050 tm ning hinnaks 1 230 000 krooni sh käibemaks 205 000 krooni. Väärteoasjas olevate metsamaterjali veoselehtede kohaselt toimetatiXXXXmetsamaterjali XXXX Pinkermann Innovatives OÜ-le
8. septembrist kuni 5 .oktoobrini 2009.a (kd II, lk 69-75).
9. oktoobril 2009.a. on vormistatud AS KR Priit, keda esindas Peeter Kroonberg ja Pikkermann Innovatives OÜ, keda esindas V.Ž. , vahel ostu-müügileping, mille kohaselt KR Priit AS ostis Pikkermann Innovatives OÜ-lt kaubaaluste valmistamiseks saematerjali hinnaga 1450 EEK/tm. Lepingu punktist 1.
10. on kajastatud, et müüja tarnib vastava materjali palgina või vastavasse mõõtu lõigatud saematerjalina (kd II, lk 62-63). Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll kajastab, et eespool kajastatud tehingute tegelikuks sisuks oli metsamaterjali müük eraisikult A.L. äriühingule KR Priit AS. Metsamaterjal pärines kinnistult aadressil XXXX, mille omanikuks oli A.L. . Selleks, et tekitada alusetu tagastusnõue KR Priit AS-ile, kasutasid KR Priit, V.Ž. ja Peeter Kroonberg väärteoprotokollis kirjeldatud fiktiivseid tehinguid. Kaitsja märkis kohtuvaidluses, et maksuamet ei aktsepteerinud, et A.L. müüs oma venna firmale OÜ-le Edifis ja OÜ Edifis omakorda OÜ-le Pikkermann Innovatives ja OÜ Pikkermann Innovatives omakorda müüs AS-le KR Priit. Maksuamet mõtleb kõrvale osaühingud Efidis ja Pikkermann Innovatives. Kohus võib aimata, et maksuamet on tõepoolest eespool kajastatud viisil tegutsenud, kuid ei väärteoprotokoll ega ka väärteootsus sellist mõtteviisi ega ka viidet MKS §-dele 83 ja 84 ei kajasta. Seega tuleb kohtul lähtuda tehingutest, mida on õigus mõelda tehingult kõrvale ja maksustada tegeliku majandusliku väärteoprotokollis kirja pandust ja seal nimetatud kõigist tehingutest. KR Priit AS juhatuse liige K.R. avaldas kohtus järgmist.
11. aasta septembris kohtudes V.Ž. iga tegi viimane tunnistajale ettepaneku, et tema tegeleb ka metsa ülestöötlemisega ja saematerjaliga, et ta võiks aida lahendada KR Priit AS-il tekkinud toormeprobleemi. Esimestel kohtumistel täpselt kokku ei lepitud, kuid hiljem leidis, et tal on kuskil mingit sellist palki, millest võiks väga edukalt valmistada kauba aluseid ja siis ta tõigi oma materjali KR Priit AS-i kinnistule. Kuna meil oli juba algselt kokkulepe, et kui tuuakse palki ja kogus peaks olema suurem, siis me laseme neil panna oma veetud materjali mitte meile konkreetselt saekaatri territooriumile vaid natuke eemale, aga meie kinnistule, et mitte võtta endale kohustust selle materjali säilimise üle. Selle kohta me ka vormistasime vastavasisulise lepingu. Tulles selle juurde, et miks me vormistasime lepingu saematerjali ostu-müügi peale, mitte palgi peale on see, et nagu ennem mainisin KR Priit AS-l olid 2009 sügisel tekkinud tõsine käibevahendite puudus ja meil ei olnud võimalik enam kuskilt tooret kätte saada. Kuna vaidlus käis valla ja riigi vahel ei saanud KR Priit AS toorainet ei RMK–st ega ka teistelt oma vanadelt lepingupartneritelt. Siis oli meil selline pakkumine hästi soodne. Kuna meil oli lepingus kirjas, et peale seda, kui KR Priit lõikab palgi läbi, siis peale seda, tekib tal ka kohustus tasuda Pikkermann Innovativese OÜ-le. Meie kaalutlus oli see, et arvestades, et Pikkermann Innovatives tõi meie kinnistule umbes silmaga hinnates 2000 tihumeetrit palki, et meie toomisvõimsuste juures oleks see taganud meile reaalselt töö kuskil umbes 3-4 kuuks ja arvestades seda, et meie toomisvõimsuse juures saekaater oleks saanud lõigata kuus 500-600 11 tihumeetrit palki oleks olnud võimalus hakata tasuma osade kaupa peale seda kui oleme sellest palgist saanud konkreetse saematerjali. See oleks andud meile täiendavalt aega säilitada oma tootmist ja kuna oli pidevalt lootus, et lahenevad kooli renoveerimise finantseerimise küsimused. Lootsime, et selle aja jooksul, kui saame lõigata ja toota sellest materjalist kauba aluseid lahenevad kooli renoveerimise küsimused, tuleb rahastus ja suudame ka Pikkermann Innovativese ees oma kohustused täita. See oli meil üks suurematest strateegilistest plaanidest. Edasi oli vastavalt lepingule veel üks meile väga soodne punkt, mis tähendab, et kõik toomisjäätmed, mis jäävad peale palgi lõikust, st saepuru, meie tehnoloogia puhul ka hakkepuit jäävad AS KR Priit, mis oluliselt andis ja oleks andnud meile lisaressursi käibevahendeid, mida oleks saanud jäätmete realiseerimisest. Lisaks punkt selle lepingus, et vastavalt välja lõigatud kogusele oleks saanud me esitada lõikuse eest teenuse arve. KR Priit AS-le oli tehing soodne seetõttu tegime seda. Z. olles Pikkermann Innovatives esindaja oli ka sellega nõus. Tänasel päeval on mõistetav, miks ta sellega nõus oli, kuna need palgid mida ta AS-le KR Priit territooriumile tõi olid juba lõigatud 2008, järelikult olid nad juba seisnud, oma väärtust kvaliteedis kaotanud. Kuna KR Priit kasutab oma toomises just seda mittekvaliteetset, mittestandardset palki, siis meid see täielikult rahuldas. Need seletused said antud ka käibemaksu või maksumenetluse käigus maksuametnikele, kes käisid meie juures asja kontrollimas. Maksuametnikud nägid seda materjali, suurem osa oli veel sellest saematerajalist alles, nad veendusid, et on olemas, nad rääkisid meie töötajatega, kes kinnitasid neile, et see materjal seal on ja seda otsast lõikame. Selline väide, et sellist tehingut, et nagu Pikkermann Innovatives ei olegi meile mingisugust materjali toonud ja tehingut ei ole toimunud oli meile vastuvõetamatu algusest peale. Seda seletasime maksuametnikele ja seda ma üritasin seletada väärteomenetluse uurijale, kuid nagu selgub, et uurija ei saanud põhimõttest väga hästi aru või ei tahtnud aru saada, mis tegelikult toimus. Edasi minnes peale seda järgneb küsimus ka selle kohta, et 2010 aasta peale seda, kui revidendid olid oma töö lõpetanud kontrollimaks KR Priit AS-i maksete õigsust, siis KR Priit tegi käibemaksu deklaratsioonis tagasiarvestuse avalduse maksuametile, et vähendada käibemaksu 348 000 krooni võrra. See tehti sellepärast, et maksuamet pani KR Priit AS-i väga raskesse seisu, kuna selleks ajaks ei olnud leidnud lahendamist Rõngu kooli rahastamisega. Käisid tulised vaidlused minu teada KR Priit AS Rõngu valla ja Rahandusministeeriumiga. Siis maksuametnike jutust selgus või tuli välja vihje, et kui teete selle paranduse käibemaksu deklaratsioonis, siis lõpetatakse AS KR Priit vastu algatatud käibemaksude tasumise menetluse uurimine ja te saate edasi minna oma probleemide lahendamisega seoses Rõngu Kooli renoveerimise ja finantseerimise küsimuste lahendamiseks. Konkreetselt tean Peeter Kroonbergiga vestlusest, et sellise ettepanku tegi talle Tartu MTA juhataja ja samamoodi olid sellele vihjanud revidendid, kes käisid meie juures menetlust läbi viimas. Konkreetselt helistas mulle maksuametnik Sirje Renter, kes telefoni teel dikteeris teksti millisena peab olema vormistatud avaldus MTA-le. Tegime selle järelemaksu deklaratsiooni parandamiseks. See parandus viidi sisse KR Priit AS-l tekkis kohtus maksta riigile käibemaksu 340 000 tuhat krooni. Meie pidime parandatud summa tagasi saama ja selle kohta pidid meile tulema konkreetsed juhised, kellega, kuidas vormistatakse uuesti käibemaksu deklaratsiooni parandused. Kui see oleks olnud vastupidi, siis ei oleks sellist käibedeklaratsiooni parandust teinud. Tean seda kindlasti, et peale seda, kuna Peeter Kroonberg oli juhatuse liige, siis tema suhtles maksuametiga sellel teemal, siis tema küsis korduvalt ja pidevalt, kuidas asi peaks lahenduse saama. Minul, kui tootmisjuhil antud hetkel ei olnud volitusi MTA suhelda. Tean, et Kroonberg tegi seda kindlasti. Ka seda, et ta MTA poolt konkreetseid ettepanekuid siiani ei ole saanud, sest muidu oleks me uuesti selle käibedeklaratsiooni paranduse sisse viinud. MTA väide, et toimingut Pinkkermann Innovatisese OÜ-ga 2009.a ei toimunud on alusetu, sest see toimus, kuna meile toodi materjal kohale, me lõikasime seda ja saime sealt saematerjali, kontrolli käigus revidendid nägid, et see oli olemas. Väide, et tehingut ei ole toimunud poel 12 me kunagi nõus olnud. Tänaseks on käibedeklaratsioon parandatud ja MTA-le esitatud. Parandus on parandatud tagasi ja AS KR Priit tahab saada tagasi 348 000 krooni väärtuses käibemaksu, mida meil oli õigus tagasi saada 2009.a Pikkermann Innovatives poolt esitatud arvega. K.R. kinnitas ka seda, et tema teadis, et neile tõi materjali firma nagu Pikkermann Innovatives. K.R. kinnitusel oli tema 2003.a. pärit kogemuste põhjal selge, et kohale veetud palgi kogus oli piisav selleks, et sellest oleks tulnud välja selline kogus saematerjali, mille peale Pikkermann Innovatives selle arve esitas. Sellepärast olime selle summaga arvel nõus ja teistpidi andsime Ž. ja Pikkermannile Innovativesele sellega kindluse, et toodud materjali eest ka tasutakse. Seetõttu arve ka raamatupidamisse võtsime ja käibedeklaratsioonis ka kajastasime. Materkjali säilimise risk jäi Pikkermann Innovatives OÜ-le. K.R. kinnitas ka seda, et see oli Ž. initsiatiiv, et toodi palk. Meie temalt otse ei küsinud nagu ma juba ütlesin vaid leidis variandi, et tal oli palk tuua. Kuna me olime eelnevalt sellel teemal rääkinud, et võime vormistada materjalina ja see oli meile kasulik, siis me vormistasime selle ka materjalina. Kohtuistungil avaldas Peeter Kroonberg, et tehing, mis teostati Pikkermann Innovatives OÜ ja KR Priit AS –i vahel oli mõlemale poolele kasulik tehing. Peeter Kroonberg ja K.R. kirjeldasid kohtuistungil KR Priit majanduslikku olukorda
12. a septembris ja selgitasid ka seda, kuidas tutvuti Rõngu koolirenoveerimistööde teostamise ajal V.Ž. iga. Peeter Kroonberg avaldas kohtus ka järgmist. Mis puudutab meie käitumist ja AS KR Priidu käitumist, siis sellest momendist, kui oli revisjon ma olen kõikidele asjadele koheselt reageerinud, mida on tahetud. Ma pakkusin ka 2009.a. revideerijale, et kui on vajalik, siis nõuan müüjalt saatedokumendid välja, aga ainukeseks tingimuseks oli see, et opereerimine materjaliga jääb jõusse. See on kahepoolselt kasulik tehing ja sel momendil meile hea tehing. Firma juhina otsin, et firmal oleks ikka paremad tehingud. Ei saa sellest aru, miks revident ei ole toimikusse lisanud pilte, kus metsamaterjal asus. Nad tegid need pilte, ma ise nägin neid. Siis ei ole revidendid lisanud toimikusse meie töötajate ülekuulamise protokolle. Töötajad rääkisid, mis toimus ja kõik oli selge. Ma jään ikka selle juurde, et ei saa aru, miks pidime tegema 16.03.2010 paranduse deklaratsiooni. Sel momendil mulle lubati, et kui ma teen paranduse, et kuidas ma edasi maksma ja käituma pean. Mina ise hakkasin helistama praktiliselt iga kuu paar-kolm korda, et kuidas ma seda asja tegema pean. Lõpuks jõudsime nii kaugele, et hoopis 2011 veebruaris–märtsis ütles maksuamet, et menetlus algatati. Neid samu saatedokumente, mida pakkusin detsembris 2009, küsis minult menetleja. Helistasin kabinetist Ž. ja ta olin nõus koheselt saatma. Ei olnud mingit pikka juttu, ta saatis need postiga ja siis sai need ka kohe esitatud. Siis sain menetlejalt teada, et need on keskkonnaametis kontrollitud ja kõik on korras. Tehing on toimunud, palk on olnud ja
13. aasta veebruaris selgus ja nüüd ma saan aru, et Ž. on müünud firmad ära ja seoses sellega tekkis meil probleem, nagu meie oleks vale inimesega tegemist teinud. Lugedes süüdistust on meiega seotud kolm punkti ja ülejäänud on seotud nende firmadega. Tahan öelda, et probleemid on Ž., mitte meie ja meiega seotud tehingutega. Kui kontrolliti ehitust ja see, kes Ž. firmaga tegeles oli ehitusel kontrollakti järgi kõik korras. Ma ise küll ei osanud arvata, et selline 1,5 aastane saaga tuleb sellest. Kusjuures ma detsembris 2009 teavitasin ise ja pöörasin revidentidele tähelepanu. Ega nad ise ei avastanud vaid kõik asjad rääkisin revidendile lahti. Mina ise olin nõus tooma revidentidele need saatedokumendid. Pikkermanni Innovatives OÜ ja KR Priit AS-i vahel koostatud lepingus on asjaolud kajastatud õigesti ja vastavad tegelikkusele. See materjal, mille Pikkermann Innovatives tõi, paigutati meie tagavaramaale, mis on palgi ladustamiseks. See oli piltidel ka, mida revidendid tegid. Palkide hävinemise risk jäi teisele poolele, mitte KR Priit AS-ile. Peeter Kroonberg kinnitas kohtule, et vaidlusalune tehing oli firmale kasulik ja selgits oma seisukohtade sisu sarnaselt Kalle Rajale. Samuti selgitas Peeter Kroonberg 2010.a deklaratsiooni parandamise asjaolusid. Väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et AS KR Priit Peeter Kroonbergi isikus oleks ostnud materjali otse A.L. lt. Asjas pole tuvastatud, et A.L. ja Peeter Kroonberg 13 üksteist teaksid-tunneksid või oleksid kohtunud. Seega on kohtu arvates oletuslik, et Peeter Kroonberg pidas tehingu tegelikuks sisuks metsamaterjali ostmist A.L. äriühingule KR Priit AS. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et A.L. ja Peeter Kroonbergi mitteseotust tõendab ka asjaolu, et A.L. on raieõiguse võõrandanud V.Ž. iga seotud äriühingule OÜ Edifis Invest juba 2008.a juunis. Seega kui järgida kaitsja analüüsi, siis kui seda tehingut pole toimunud nagu leiab MTA, pidanuks AS KR Priit OÜ Efidis Invest asemel tegema tehingu A. L. juba 2008 juunis ja töötama metsa üles, sest väärteoasjas ei ole vaidlust selle osas, et mets on Tuisu kinnistult raiutud. Seega ei saanud kohtu arvates olla tehingu tegelikuks sisuks metsamaterjali müük eraisikult A.L. äriühingule KR Priit AS. Pikkerman Innovatives OÜ juhatuse liige alates 14.10.
14. a kuni 19.11.
15. a. V.Ž. avaldas kohtus, et paar kuud oli ta Pikkermann Innovatives OÜ juhatuse liige. Tunnistaja väidete kohaselt pani ta firma tööle ja müüs siis edasi ning andis edasi ka ettevõttega seotud dokumendid. Samuti kinnitas tunnistaja, et oli Edifis OÜ juhatuse liige ja müüs firma edasi R.S. . A.L. saadud kasvava metsa raie kohta ei osanud tunnistaja kohtus midagi täpsemalt rääkida, kuid kinnitas, et metsamaterjal viidi KR Priit AS territooriumile autodega. Metsamaterjali üleandmise juures tunnistaja ei olnud. Tunnistaja ei osanud ka täpsemalt selgitada seda, miks oli metsamaterjali veose üleandmis-vastuvõtmise aktile märgitud metsamaterjali veo lähtekohaks Tuisu kinnistu, kuigi materjali hoiti Anija vallas. Tunnistaja aga märkis, et Tuisu kinnistu on Anija valla lähedal. Tunnistaja selgitas asjaolu, et miks müüdi metsamaterjal KR Priit AS-ile OÜ Pikkermann poolt, aga mitte OÜ efidis poolt järgmiselt. Pikkermann Innovatives oli uus firma, mistõttu sellel oli vaja käivet ja seetõttu müüs tunnistaja metsamaterjali ühelt firmalt teisele. Edifis OÜ-l oli aga piisavalt käivet. Tunnistaja ei osanud kohtule selgitada, miks müüdi dokumentide kohaselt KR Priit AS-ile okaspuu saematerjali, mitte aga tegelikult eksisteerivat palki. V.Ž. kinnitas kohtus, et nii Edifis OÜ kui ka Pikkermann Innovatives OÜ deklareeris tehingud nõuetekohaselt. Samuti eitas tunnistaja kokkulepet maksupettuse toimepanemises KR Priit AS-iga. Äriregistri andmete järgi oli V.Ž. Edifis Invest OÜ juhatuse liige alates 23.02.
16. a kuni 02.02.
17. a. Alates 01.02.
18. a on kantud äriühingu jahutuse liikmena R.S. (isikukood 37702220019). R.S. kinnitas kohtus, et reaalselt täitis Edifis OÜ juhatuse liikme kohustusi V.Ž. . R.S. ligipääs pangaarvetele puudus, samuti ei olnud tema käes raamatupidamise dokumente. Tunnistaja kinnitas, et ta on allkirjastanud paljusid dokumente, kuid ta ei tea, kas just Edifis OÜ omi. Kohus nõustub seisukohtadega. kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses kajastatud järgmiste Edifis Invest OÜ SEB panga AS pangakontost nr 10220074244015 perioodil 01.02.
19. a 17.02.
20. a nähtuvad, et arvele laekunud summad on enamasti kas sularahas väljavõetud või kantud V. Z. arvele või temaga seotud äriühingutele. Kontole laekunud raha on kantud edasi Trendauto OU-le (registrikood 10913090, juhatuse liige alates 20.12.
21. a kuni 09.07.
22. a V. Z. ning alates 08.07.2009.Ar.s.). Edifis Invest OÜ Swedbank AS panga kontost nr 221038691781 perioodil 01.02.2009, a 17.02.
23. a nähtuvad, et arvele laekunud summad on enamasti kas sularahas väljavõetud või kantud V. Z. arvele või temaga seotud äriühingutele. Kontole laekunud raha on kantud edasi Trendauto OÜ-le (registrikood 10913090, juhatuse liige alates 20.12.
24. a kuni 09.07.
25. a V.Ž. ning alates 08.07.
26. a R.S.) ja Prema Ehitus OÜ-le (registrikood 14 11362491, juhatuse liige alates 24.09.
27. a kuni 09.07.
28. a V. Z. ning alates 08.07.
29. a R.S.). Pikkerman Innovatives OÜ Nordea panga pangakontost nr 17002556422 perioodil 01.11.
30. a -08.12.
31. a nähtub, et arvele laekunud summad on enamasti kas sularahas väljavõetud või kantud V. Z. arvele või temaga seotud äriühingutele. Kontole laekunud raha on kantud edasi WG-Investeeringute OÜ-le (registrikood 10983660, vai " nimi Krona OÜ, juhatuse liige alates 12.11.
32. a kuni 22.04.
33. a V.Ž. ). Pikkerman Innovatives OÜ Swedbank AS panga pangakontost nr 221031728208 nähtub, et avele laekunud summad on enamasti kas sularahas väljavõetud või kantud V. Z., h.r. ja R.S. kontodele või nende isikutega seotud äriühingutele. Samas on kohus seisukohal, et eespool kajastatud kohtuvälise menetleja järeldused ei oma käesolevas väärteoasjas tõenduslikku tähtsust. Kontodel toimunud tehingud iseloomustavad V.Ž. tegutsemist, kuid käesoleval juhul puudub alus etteheideteks sellelt pinnalt Peeter Kroonbergile ja KR Priit AS-ile. Samuti iseloomustavad Pikkerman Innovatives OÜ poolt maksuhaldurile esitatud maksustamisperioodi
34. a august -
35. a oktoober (k.a) käibedeklaratsioonid (vorm KMD) selle äriühingu tegevust, kuid kohtul puudub alus siduda äriühingu tegevust vastuvaidlematult Peeter Kroonbergi ja KR Priit AS-i tegevusega ning nende tahtlusega tekitada alusetu tagastusnõue. Kohus küll nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse alajaotuses „Puhverfirmade kasutamine“ kajastatu viitab võimalusele, et Edifis Invest OÜ ja Pikkerman Innovatives OÜ näol võib olla tegemist puhverfirmadega, kuid kohtu arvamuse kohaselt ei ole leidnud tõendamist, et just Peeter Kroonberg KR Priit AS-i esindajana oli V.Ž. kõrval tagastusnõude tekitamisel kaastäideviija läbi puhverfirmade kasutamise. Kohus on seisukohal, et selliseid tõendeid, mis kinnitaksid Peeter Kroonbergi tahtlust kasutada puhverfirmasid ja koos V.Ž. iga koos toime panna maksualane väärtegu, kohtule esitatud ei ole. Väärteomenetluses on kohtuväline menetleja läbi V.Ž. tegutsemise ja äriühingute juhtimise püstitanud rida kahtlusi ka tehingu osas, mis puudutab Pikkermann Innovatives OÜ-lt KR Priit OÜ-le
36. oktoobril 2009.a. müüdud palke, kuid kohtu arvamuse kohaselt pole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Peeter Kroonberg ja seega ka KR Priit AS oleks olnud teadlik puhverfirmade kasutamisest. Seega on kohtu arvates väärteoprotokollis kajastatud seisukoht, et Peeter Kroonberg oli tehingus, mille tegelikuks sisuks oli metsamaterjali müük A.L. KR Priit AS, eesmärgiga tekitada käibemaksu tagasinõude õigus, oletuslik ja seda nii väärteo objektiivse kui ka subjektiivse külje elementide osas. Väärteomenetluses kehtib nagu kriminaalmenetluseski KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõte, et kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava, seega ka menetlusaluse isiku, süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtuväline menetleja leiab, et metsa võõrandamine võis toimuda pikema perioodi jooksul ja, et tegemist võis olla fiktiivsete tehingutega. Samuti kuna käesolevas asjas esitati metsapäritolu tõendavaid dokumente tagantjärgi, siis ei saa täielikult välistada võimalust, et metsamaterjalid pärinesid hoopis tundmatult kolmandalt isikult ning dokumente esitati üksnes eesmärgiga viia menetlejat eksitusse. Kohus juhib tähelepanu sellele, et ka eespool kajastatud kohtuvälise menetleja seisukoht on oletuslikku laadi, kuid konkreetselt tõendamata. Kohtus andis oma ütlused ka tunnistaja Tenek Mäekivi, kes töötas aastatel 2008 ja 2009 AS-s FestForest. Tunnistaja kinnitas kohtus, et Tuisu kinnistu osteti Erimets OÜ poolt
37. augustil 2008.a. ja selle metsamaa haldamisega tegeles kogu AS Fest-Forest meeskond. Tunnistaja kinnitas, et peale kinnistu ostu seal mingeid raideid ei tehtud. Küll aga avaldas tunnistaja, et 15 Tuisu kinnistul oli enne raideid teostatud, kuid ta ei tea täpselt kas ja kuhu võis olla metsamaterjal ladustatud. Kohus möönab, et KR Priit AS esindajate (Peeter Kroonberg ja Kalle Raja) näol oli tegemist metsatöötlemise valdkonna kogenud spetsialistidega, kuid metsamaterjali ostutehing vormistati oluliselt rikkudes eriseadustest tulenevaid kohustusi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sisuliselt üritati erinevate vahenditega vähendada KR Priit AS seotust ostetava metsamaterjaliga ja selle päritoluga. Kuid kohus ei saa nõustuda seisukohaga, et selline tegevus iseenesest tõendab teokoosseisu MKS § 1531 lg 1, 2 järgi, mis seisneb maksuhaldurile andmete esitamata jätmises või valeandmete esitamises või kinnipidamiskohustuse rikkumises. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud, järgmist: „Tähelepanuväärne on asjaolu, et vastavalt KR Priit AS poolt maksuhaldurile esitatud
38. aasta raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatiste andmetele oli
39. a keskmise metsamaterjali tihumeetri ostuhinnaks ca 640 kr/tm sh käibemaks. Kokku toimus
40. aastal 47 ostutehingut (väljaarvatud kõnesolev ostutehing), nendest 20 toimusid
41. a kolmandas kvartalis. Seejuures ainult ühe
42. a jaanuari tehingu puhul oli metsamaterjali tihumeetri ostuhind üle 700 krooni (täpsemalt 796 kr/tm). Tulenevalt K.R. ütlustest ja päritolu dokumentidest toodi KR Priit AS territooriumile palgikujul 2 014 tm okaspuu metsamaterjali. Vastavalt ostutehingu dokumentidele ja KR Priit AS käibedeklaratsioonis (vorm KMD) deklareeritud andmetele oli 23.10.
43. a ostutehingu maksumuseks 2 088 000 krooni sh käibemaks. Järelikult oli nimetatud tehingu puhul metsamaterjali hinnaks 1 036 kr/tm sh käibemaks (arvutuskäik: 2 088 000 / 2 014 = 1036). Seega oli kõnesoleva tehingu okaspuu metsamaterjali ostuhind tavapärasest kõrgem ca 1,6 korda. Lisaks ka SA Erametsakeskuse poolt koostatud metsatööstuse hinnainfo ülevaatest nähtub, et näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt müüdava okaspuupalgi hind vahelaos (metsas laoplatsis) ei ületanud perioodil
44. a september - november suurust 755 kr/tm sh käibemaks (eurodes 48.24 sh käibemaks). Kui arvestada veel asjaolu, et 23.10.
45. a ostutehing toimus KR Priit AS jaoks tavapärasest suuremas koguses (hulgiti), ning tehingu sõlmimise ajal KR Priit AS-1 puudusid ostetava metsamaterjali päritoludokumendid, siis on selge, et kõnesoleva metsamaterjali tihumeetri hind on kunstlikult tehtud liiga kõrgeks. Kohtuvälise menetleja arvates kinnitab see asjaolu veelkord kõnesoleva tehingu lavastatust ning viitab sellele, et kunstliku hinna suurendamisega üritati tekitada võimalikult suuremat sisendkäibemaksu tagastusnõuet“. Kohtul puudub alus vaielda vastu kohtuvälise menetleja analüüsile, kuid kohtu arvates jääb ka see kohtuvälise menetleja hinnang pelgalt oletuslikuks. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et tõendamist on küll leidnud, et KR Priit AS-s tegeles nimetatud metsamaterjali tehinguga ja
46. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni (vorm KMD) esitamisega juhatuse liige Peeter Kroonberg ja see, et Edifis Invest OÜ-s ja Pikkerman Innovatives OÜ-s tegeles metsamaterjali ostu-müügi tehingute vormistamisega V.Ž. . Lisaks on tuvastatud, et Edifis OÜ ja Pikkermann Innovatives OÜ olid sellel ajal V.Ž. faktilise kontrolli all ja see, et Metsamaterjali esialgne müüja, A.L. , on V.Ž. vend, kuid kohtu arvates ei tõenda nimetatud asjaolud seda, et V.Ž. ja Peeter Kroonbergi (KRPriit AS juhatuse liige) tegevuse tulemusel tekitati KR Priit AS käibearvestuses alusetu tagasinõue 2009.a. oktoobrikuu käibedeklaratsioonis summas 348 000 krooni sellega, et kasutati puhverfirmasid Pikkenmann Innovatives OÜ ja Edifis Invest OÜ (vana nimi Edifis OÜ) ja läbi nende äriühingute tehti fiktiivseid tehinguid, millest oleks olnud teadlik Peeter Kroonberg. 16 Kohus on seisukohal, et väärteootsuses kajastatud asjaolu, et Peeter Kroonberg pani teo toime väidetavalt kavatsetult, kuna ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, on kohtu arvates taas oletuslik ja tõendamata. Eeltoodud kohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa teo toimepanemises süüdistada ka juriidilist isikut KR Priit AS-i. Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et MKS § 153 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine eeldab teost osavõtja poolset tahtlust analoogiliselt KarRS § 389' kuriteokoosseisuga. Peeter Kroonberg ega tema juhitud äriühing KR Priit AS ei kanna automaatset vastutust võimalike Pikkermann Innovatives OÜ ja Edifis Invest OÜ rikkumiste eest, juhul kui sellised rikkumised on toime pandud. Kuivõrd menetlusaluste isikute teos puuduvad kohtu arvetes väärteo tunnused, siis tuleb käesolevas asjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. KR PRIIT AS-i kaitsja advokaat Vahur Kivistik esitas vastavasisulise taotluse ja tõendid valitud kaitsjale makstud tasu osas. Kaitsja on koostanud väärteoasjas korrektselt motiveeritud kaebuse ja osalenud kolmel kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tegemist on keerulise vaidlusega väärteoasjas, siis on KR Priit AS-i poolt kaitsjale tasutud summa 2783,63 eurot mõistliku suurusega ja kuulub KR Priit AS-ile väljamaksmisele riigieelarve vahenditest. Rutt Teeveer Kohtunik 17