lg 1 p 10 kohaselt kuulub osaühingu osanike pädevusse muuhulgas juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.
lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või
§-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.
lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Kostja kui hageja osanikule teadaolevalt ei ole hageja osanikud otsustanud kostja vastu hagi esitamist ega määranud selles vaidluses hageja esindajat. Hagi kohaselt andis hageja nimel väidetavalt hageja lepingulisele esindajale volituse hageja juhatuse liige XXX. Hageja juhatuse liikmetel, sealhulgas ka XXX , ei olnud õigust esindada hagejat lepingulise esindajaga tehingute tegemisel. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Sellest tulenevalt isegi, kui hageja lepinguline esindaja esitab kohtule hagejaga sõlmitud kliendilepingu koopia ja tema volitust tõendava volikirja, siis on need tühised. TsMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. TsMS § 371 lg 1 p 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt palub kostja jätta hagi läbivaatamata. 3. Hageja esitas 01.07.2013 kostja vastuväidetele vastuse, milles kinnitab, et hagi esitamise hetkel ja ka 01.07.2013 on hageja ja Rödl & Partner Advokaadibüroo vahel kehtiv õigusteenuse osutamise leping, mille alusel hageja on volitatud Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-d esitama hageja nimel konkurentsikeelu rikkumisest tulenevaid nõudeid hageja juhatuse liikme XXX vastu. Hageja nimel on lepingu allkirjastanud hageja juhatuse liige ja osanik XXX, kes on ka vastavate nõuete esitamise ja vastavas õigusvaidluses hageja esindaja määramise otsustanud kui nimetatud küsimuses ainus hääleõiguslik hageja osanik. Hageja peab vajalikuks selgitada, et kostja arusaam, nagu ei saaks XXX sõlmida hageja esindamiseks antud õigusvaidluses kehtivat kliendilepingut advokaadibürooga, on ekslik. Esiteks on XXX hageja juhatuse liige, kelle esindusõigust hageja esindamiseks ei ole mistahes viisil piiratud. Seega on õigusteenuse osutamise leping sõlmitud hageja poolt selleks esindusõigust omanud isiku poolt.
lõikes 4 sätestatud piirang ei too kaasa juhatuse liikme poolt sõlmitud lepingu tühisust, nagu kostja ekslikult arvab. Ka mõeldakse
§-s 181 lõikes 4 konkreetselt selle juhatuse liikme esindusõiguse piiramist, kelle vastu osaühing õigusvaidlust pidama hakkab. Teiseks on XXX otsustanud õigusvaidluse pidamise kostjaga ka hageja osanikuna. Ilmselgelt ei ole olukorras, kus osaühingul on kaks osanikku ja teisel osanikul selles küsimuses niikuinii hääleõigust ei ole (
lg 1), vajalik juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamiseks ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramiseks vajalik kokku kutsuda osanike koosolekut. Vastupidisel juhul koosoleku kokkukutsumisega sisuliselt hoiatataks teist osanikku, kes on ühtlasi osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige, algatatava õigusvaidluse eest, samas kui tema osalemine või mitteosalemine nimetatud osanike koosolekul ei saaks kuidagi mõjutada vastuvõetavate otsuste sisu, kuna hääleõigust tal ei ole. Selline ei ole ega saa olla seaduse mõte. Muuhulgas muutuks sellega antud juhul sisutuks hagi tagamise instituut, kuna hageja peaks sisuliselt ise kostjat tema vastu kavandatavast õigusvaidlusest ette teavitama.
lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või
§-s 173 sätestatud viisil. Osanike koosolekuga seonduv on reguleeritud
§-des 171, 1711, 1712, ja 172. Eelkõige omavad tähtsust antud asjas
lg 1 ja 2, kuid ka
Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt
lõikes sätestatut. Otsus aga ei vasta sisuliselt üheski aspektis
lg-tes 1-6 sätestatud tingimustele.
lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osaniku õigus osaleda osaühingu juhtimises on fundamentaalne põhimõte.
lg 5, § 170 lg 1 ning § 172 lg 1 ja 2 koosmõjus sätestavad põhimõtte, et osanikule on alati tagatud õigus osaleda osanike koosolekul ja seda isegi juhul, kui osanike koosolekul otsustatakse küsimusi, kus tal ei ole õigust hääletada, Osanikul on alati õigus olla teadlik osanike koosoleku toimumisest, otsustamisele tulevatest küsimustest, vastu võetud otsustest ja viibida nende otsuste tegemise juures. Seda seisukohta ning kirjeldatud põhimõtte olulisust kinnitab
ˡ, mille kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 08.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-21-65-08, p 31, kus leidis, et
lg 1 sätestatu ei tähenda, nagu ei tuleks selles sättes nimetatud küsimuste otsustamiseks osanike koosoleku kokkukutsumisel järgida seaduses ja põhikirjas ettenähtud korda, mh teatada osanikule (kes küll hääletada ei saa) koosolekust ja päevakorrast (
Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et otsus võeti vastu hageja osanike koosolekul ning, et selle toimumisest oleks kostjat teavitatud. Hageja kinnitab 28.06.2013 vastuses, et otsust ei võetudki vastu osanike koosolekul ning, et otsuse vastu võtmiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutudki. Seetõttu on ilmselge, et otsuse vastuvõtmisel on olulisel rikutud
sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ning lähtudes
Eelnevast lähtudes tugineb kostja otsuse tühisusele ja palub kohtul otsuse tühisus tuvastada. Kuna hagi ja selgituse kohaselt on hageja poolt kohtule esitatud 02.04.2013 õigusteenuse osutamise lepingu hageja nimel sõlminud esindusõiguseta isik (XXX), siis on nimetatud leping tühine. Samuti on tühine otsus, millega hageja poolt otsustati kostjaga õigusvaidluse pidamine ja määrati vaidluses hageja esindajaks vandeadvokaat Kaarel Kais (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ). Seega ei olnud hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul hagi esitamisel esindusõigust. TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt palub kostja jätta hagi läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused 6. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks kuulub rahuldamisele. 7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda kohtumenetluses nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. 8. Antud juhul on hagejaks oleva osaühingu esindajana esitanud hagiavalduse vandeadvokaat Kaarel Kais. Tulenevalt äriseadustiku (
) § 168 lg 1 p-st 10 kuulub osanike pädevusse nõukogu 3 2-13-15297 liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Seega tulenevalt eelnimetatud sättest saab osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise ning selles vaidluses esindaja määramise küsimuse lahendada üksnes osanike otsusega. 9.
lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või äriseadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.
lg-st 1 tulenevalt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
ˡ kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Antud juhul on leidnud tuvastamist, et 02.04.2013 otsuse vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, kuna hageja osanikuks olevat kostjat ei kutsutud osanike koosolekule. Samuti ei ole kostja kõnealust otsust heaks kiitnud, mis tähendab, et hageja 02.04.2013 osaniku otsus on
12. Hageja on esitanud selgituse, mille kohaselt ei pidanudki kostjat 02.04.2013 otsuse vastuvõtmisele kutsuma, kuna tulenevalt
lg-st 1 ei olnud kostjal antud küsimuses õigust hääletamiseks.
lg-st 1 tulenevalt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Kohus on seisukohal, et kõnealune säte piirab üksnes osaniku õigust teatud küsimuste puhul kaasa hääletada, kuid ei välista ühelgi moel osaniku õigust kõigil osaühingu osanike koosolekutel osaleda. Samuti on Riigikohus asunud lahendi nr 3-2-1-65-08 p-s 31 seisukohale, et
lg-s 1 sätestatu ei tähenda, et selles nimetatud küsimuste otsustamiseks osanike koosoleku kokkukutsumisel ei tuleks järgida seaduses ja põhikirjas ettenähtud korda, mh teatada osanikule (kes küll hääletada ei saa) koosolekust ja päevakorrast (
13. Seoses hageja selgitusega, et hageja osanikul XXX , kes on ühtlasi hageja juhatuse liige, on õigus ka üksinda hageja nimel kõiki toiminguid ja tehinguid teha, sealhulgas esindajale volitusi anda, märgib kohus, et
lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi 4 2-13-15297 osanikud või nõukogu. Eelnevalt leidis tuvastamist, et tulenevalt
lg 1 p-st 10 kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise küsimuse otsustamine ja esindaja volitamine üksnes osanike pädevusse, seega puudus XXXl kui hageja juhatuse liikmel ainuisikuliselt õigus hageja esindaja volitamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.