järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks loeti 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Siim Sonnile Tartu Maakohtu 29.detsembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 22 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 28.aprilli 2011.a. Kohtuotsus jõustus 06.mail 2011.a. Siim Sonni karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 23.märtsil 2013.a. Siim Sonni on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu 20.juuni 2006.a otsusega KarS § 424 järgi 1-kuulise vangistusega, mis asendati 60 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 6 kuud ning lisakaristuseks mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; 2. Tartu Maakohtu 28.juuni 2007.a otsusega Kars §
järgi 6-kuulise vangistusega ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks;
järgi 1-aastase vangistusega, mis asendati 730 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks; 5. Tartu Maakohtu 29.detsembri 2010.a otsusega Kars § 329 järgi 3-kuulise vangistusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust. Siim Sonni on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Siim Sonni uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Siim Sonnil on vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanemate juures, toetav lähisuhtevõrgustik ja garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu vabanemise järgne elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele ning olemas on kõik vajalikud nõusolekud süüdimõistetule elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võib kõige enam mõjutada alkoholi tarvitamine ja teiste isikute negatiivne mõju. Samas on süüdimõistetu lähedased valmis teda toetama, et ta alkoholi tarvitamisest täielikult loobuks ning seoses elukohavahetusega väheneb ka teiste isikute võimaliku negatiivse mõjutuse oht. Siim Sonn kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning kuigi ta ei kujuta ette ega saa täpselt aru, mida see endaga kaasa toob, on ta selleks valmis. Samuti on ta nõus võtma endale katseajaks lisakohustused. Süüdimõistetu sõnul asuks ta vabaduses elama oma ema juurde, hakkaks töö käima, jätkaks alkoholiravi, osaleks sotsiaalabiprogrammis ning hoiduks negatiivset mõju avaldavate isikutega suhtlemisest. Autorooli ei kavatse ta enam joobeseisundis istuda ning samuti mitte ennem seda, kui ta uuesti juhtimisõiguse saab. Vabaduses soovib süüdimõistetu ka seoses oma kuulmise langusega arstide poole pöörduda. Olukord halvenes oluliselt vangistuses ja sedavõrd on tal ka raskem seal olla. Samuti ei saanud ta kuulmise tõttu rohkemates sotsiaalabiprogrammides osaleda. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Siim Sonn ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud 1 aasta 10 kuu 22 päeva pikkusest karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus Siim Sonni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on Siim Sonni puhul vabaduses igakülgselt toetava lähisuhtevõrgustiku, kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu. Tema poolt avaldatud elukohta on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade ja täidetud on kõik muud tingimused selle kohaldamiseks. Samuti on positiivne see, et süüdimõistetul ei ole vangistusest ühtegi distsiplinaarrikkumist ning ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi eluviisitreening. Samas peab kohus arvestama, et Siim Sonni on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Käesolev vangistus on süüdimõistetule kolmas reaalne vangistus. Kahel korral on süüdimõistetule mõistetud vangistus ka üldkasuliku tööga asendatud. Ühel korral pani ta selle tegemiseks määratud tähtajal toime uue kuriteo. Seega ei ole varasemad karistused süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on kuritarvitanud tema suhtes varem ülesnäidatud usaldust. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on peamiselt iseloomustanud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja selle eest kohtuotsusega mõistetud karistusest kõrvalehoidumine. Käesoleval ajal on süüdimõistetu enda sõnul mõistnud alkoholi rolli oma kuritegelikus käitumises, osalenud vangistuses sõltuvusprobleeme käsitlevas sotsiaalprogrammis, on motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma ning soovib asuda ka vastavat sotsiaalabiprogrammi läbima. Materjalidest nähtub, et varasemalt on süüdimõistetu läbinud alkoholismivastase ravi, kuid enne selle lõppu hakanud siiski uuesti alkoholi tarvitama. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetu on ka varasemalt oma probleemi mõistnud ja sellega tegelenud, kuid hoolimata esialgsest motivatsioonist ei ole ta siiski suutnud oma eesmärki lõpuni viia ja alkoholi tarvitamist lõpetada. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et ka varasemalt alkoholijoobes toimepandud kuritegude eest mõistetud karistused ei ole süüdimõistetut mõjutanud alkoholi tarvitamisest loobuma, puudub kohtul piisav veendumus, et ka käesoleval ajal suudaks süüdimõistetu ennast vabaduses piisavalt distsiplineerida ja alkoholist täielikult loobuda. Materjalidest nähtub, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo riskiteguriks ka tema võimalik mõjutatavus teiste isikute poolt. Süüdimõistetu on ise viidanud, et tema tutvusringkonda kuulub isikuid, kelle negatiivne mõju on viinud teda ka alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemiseni. Enda sõnul soovib süüdimõistetu edaspidi selliste isikutega suhtlemisest hoiduda. Kohus leiab, et süüdimõistetu valmidus muuta enese distsiplineerimise eesmärgil oma elukorraldust on positiivne, kuid ei välista siiski nimetatud riskiteguri aktuaalsust, eriti arvestades süüdimõistetu elukoha ja tema poolt avaldatud varasemate sõprade elukoha lähedust ja tänapäeva transpordivõimalusi. Kuigi kohtuistungil viitasid nii Siim Sonn kui ka tema kaitsja Siim Sonni tervislikele probleemidele, mis oluliselt raskendavad tal vangistuses viibimist ja millega tal oleks vabaduses paremad võimalused tegelemiseks, leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole ennetähtaegse vabastamise otsustamisel põhilise määrava tähtsusega. Materjalidest nähtub, et kuulmislangusega seotud terviserike oli süüdimõistetul tuvastatud juba enne vangistust ning tegemist ei ole sellise terviserikkega, mis välistaks karistuse kandmist kinnipidamiskohas. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Siim Sonni katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kinnipeetav on varasemalt kandnud reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat mõju ei avaldanud. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks natuke pikemaaegsem vangistus, oleks juba oma eesmärki täitnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et Siim Sonni puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt antud võimalusi ja tema õigusvastase käitumise korduvust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval juhul põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta süüdimõistetu Siim Sonn (IK 38807252739) temale Tartu Maakohtu 28.aprilli 2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.