MS § 426, 432 Vabastada Kristjan Vaher, isikukood: 38211055729, talle Tartu Maakohtu 26.03.
Kohustada Kristjan Vaherit täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4 ja 7 alusel määrata Kristjan Vaherile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Kristjan Vaher katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku Ülle Kundi järelevalve alla. Välja mõista riigieelarvest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti Tartu I Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Aivar Hindi poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Vaherilt 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
§-de 141 lg 2 p 3 ja 263 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistusaeg algas 22.08.2009.a ja lõppeb 22.08.2013.a. Tartu Maakohtu 05.09.2011.a määrusega jäeti K. Vaher vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 22.04.2012.a. Kristjan Vaher on varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Kristjan Vaherit vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 30.11.2011.a kartseriga. Vabanedes võimalus asuda elama emale kuuluvasse korterisse XXXX. Tööle on võimalus asuda isale kuuluvasse ettevõttesse XXXX. Käesolevalt läbib seksuaalkurjategijate sekkumisprogrammi. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 7200 euro. Vabaduses tarvitas alkoholi, kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Samuti tarvitanud narkootikume. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 19% ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 41-62%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Kristjan Vaheri ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Kristjan Vaheri vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning hulgalised väärteokaristused. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ning kohustada kinnipeetavat jätkama õpinguid XXXX. Kristjan Vaher seletas kohtuistungil, et väga kahetseb kuritegu iga päev. Ta on vajalik perekonnale, emale ja õele. Suguvõsa on kokkuhoidlik. Distsiplinaarkaristus on tema meelest vangla poolt natuke ebaõiglane. Karistus määratud kambrikaaslase tõukamise pärast, kes terroriseeris pikka aega. Ta oli pöördunud ka julgeoleku poole, et teda ringi tõstetaks, aga seda ei tehtud. Terror läks absurdsuseni. Ta tegi isegi tapmisähvardusi. Kui inimene on mitu korda tapnud, siis tema ähvardused võivad olla usutavad. Oleks olnud võimalus otsus vaidlustada, aga teda paigutati teise sektorisse, kus ei saanud ka koolis käia. Kooli lõpetamine on tema jaoks oluline. Alkoholiga suhteid ei ole hetkel. Vabaduses samamoodi nulltolerants. Ei soovi alkoholile kohta oma elus. Tema elus ei ole kunagi olnud alkoholil olulist kohta. Vabaduses tarbis alkoholi. Väärteokorras on karistatud LS rikkumiste eest, juhilubadeta sõitmine. Praegu omab kõiki kategooriaid. Sotsiaalprogrammides on osalenud. Vihajuhtimise programm on temaga läbi viidud individuaalkorras, sõltuvusainete probleemidest olnud vestlused sotsiaaltöötajaga. Peale vabanemist on palju asju majapidamises, mis vajavad korteris remontimist ja ka vanaema majas. Tahab tegelda ka tervisespordiga, jätkata hobiga- lugemisega, mis vanglas külge hakanud. Kuna ei ole elukutset, siis tulevikus kindlasti soovib spetsialiseeruda elektri alal, kas Maaülikoolis või Kutsehariduskeskuses. Kriminaalhooldaja poolt märgitud kohustusi on nõus täitma. Oleks nõus võtma ka elektroonilise järelevalve kohustuse kui see on vältimatu, aga töökoht on XXXX ja jalavõruga ranged tingimused. Prokurör andis kirjaliku seisukoha ja leiab, et Kristjan Vaheri vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
Analüüsides K. Vaheri vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamist sisuliste aluste puudumise tõttu alljärgneval põhjusel: ärakantud karistusaeg ei ole vastavuses tema poolt toime pandud raske seksuaalkuriteoga, mille toimepanemise asjaolud olid väga rasked. Sellest tulenevalt ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt K. Vaheri ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avaliku õiglustunnet. Kaitsja leiab, et ennetähtaegne vabast on põhjendatud, esinevad sisulised ja formaalsed alused. Kriminaalkorras karistatud ühel korral, sama karistus mida kannab. Kantud üle 2/3 karistusest. Andnud oma teole negatiivse hinnangu, kahetseb puhtsüdamlikult. Asunud paranemise teele ja ei näe suuri riske, et võiks jätkata uute kuritegude toimepanemist. Riskide elimineerimine on toimunud läbiviidud programmide tulemusena. Läbinud sotsiaalprogramme vanglas- eluviisi treening, seksuaalkurjategijate programmi. Kõige olulisem see, et on nägemuses tuleviku kohta saab aru kuidas peab tulevikus käituda. Alkoholi ja sõltuvusaineid ei tarvita. Olemas tingimused vabaduses elamiseks- elukoht, mis vastab ka elektroonilise järelevalve tingimustele. Nii ema kui ka õde toetavad ja ootavad vabanemist. Olemas ka töökoht, varasem töökogemus olemas. Vanglas läbinud sotsprogramme, osalenud vestlustel, mis puudutavad sõltuvusainetest hoidumist ja elu vabaduses. Momendil omandab XXXX. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mida Vaher selgitas, et tegemist provotseeriva käitumisega kambrikaaslase poolt. Olemas toetav sotsiaalne tugivõrgustik. Kriminaalhooldaja oma arvamuses peab otstarbekaks ennetähtaegset vabastamist ja vangla toetab vabastamist. Kuna see on viimane võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks, siis katseaeg ja kriminaalhooldus on toetavad asjaolud, mis võimaldavad kontrollida käitumist ja teda ka aidata. Kriminaalhooldus on Kristjan Vaheri jaoks igati kasulik.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Kristjan Vaheri tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud1/3 karistusajast.
lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu, lähedastest isikutest koosnev tugev sotsiaalne võrgustik, töökoht ja elatusallikas. Kristjan Vaher läheb elama õe juurde. Tal on garanteeritud töökoht ja seetõttu elatusallikas. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Kristjan Vaherist endast. Karistuse kandmise ajal on ta teinud endaga tööd resotsialiseerimiseks. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa uute kuritegude ärahoidmisele. Kristjan Vaher on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Kristjan Vaher kannab reaalset vanglakaristust esmakordselt. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja neis omandatu toetab resotsialiseerumist. Täitmiskohtunik ei tuvastanud neid riske, mis
sätestatud teisel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult kaasneksid. Kohus toetub vangla spetsialistidest koosneva hindamisgrupi arvamusele, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus kinnitab kriminaalhooldusametniku ettepandud
lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud kontrollkohustused katseajal kontrollitavateks kohustusteks. Elektroonilise järelevalve kohustust ei ole. Kuigi Kristjan Vaher ei välista selle võimalikkust, on ta analüüsinud elektroonilise valvega kaasnevaid nõudmisi, mis piiravad tööaja kasutamist. Elektroonilise valve kontrollkohustuseks määramine paneb teda raskemasse olukorda. Täitmiskohtunik leiab, et tugeva sotsiaalse võrgustiku ja kriminaalhoolduse toel on resotsiliseerumine ja kinnipidamisjärgne üleminek vabaduses võimalik ka ilma elektroonilise valveta. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 2 pooltunni ulatuses, s.o. 32 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja taotlus on põhjendatud tehtud tööga. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb kaitsjatasu menetluskuludena kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.