) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas 01.07.2013 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 320,87 eurot, so hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulu 95,87 eurot. Kohus edastas 30.09.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjatele ning andis kostjatele tähtaja 7 päeva arvates avalduse kättesaamisest oma seisukoha esitamiseks. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja poolt riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 25). Hageja on tasunud 27.02.2013 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „RL hagiavalduse eest; XXX ja XXX; 0901083/15kk“ riigilõivu 225 eurot. Seega on riigilõivu maksmine hageja poolt tõendatud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 2 989,37 eurot.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 2 989,37 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 1 600 eurot. Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on hageja lepingulise esindaja kulud summas 95,87 eurot seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Võttes arvesse, et kostjad ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, riigilõivu tasumine on tõendatud ning hageja lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas, rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täielikult. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 320,87 eurot, so 225+95,87. 2-13-9588
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.