) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama.
lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi.
lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.
järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale.
lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist
lg 1 p 1, 2 , § 401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlustamata asjaolud: • pooled sõlmisid 14.02.2006 krediidilepingu nr XXX, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 30000 kr. • kostja kohustus maksma laenult intressi 29,14% aastas, • lepingu järgi on viivis 30,94% aastas tagastamata krediidisummalt, 2
396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 ja § 402, kuna kostja laenuks sai raha ja sellelt tuli tasuda intressi. Hageja esitatud lepingust ja selle lisaks olevast maksegraafikust laenu ja intressi osamaksete tasumise kohta nähtub, et krediidileping oli tähtajaline, sest viimase makse, sh laenuosa 1500 kr ja intress 58,08 kr, kokku 1558,66 kr, tuli kostjal tasuda 02.03.2009. Seega oli pooltel tähtajaline krediidileping. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid laenu ja intressi tasumise kohustust, siis andis hageja kostjale 09.01.2007 2-nädalase tähtaja võla likvideerimiseks (vaidlus puudus). Eelmärgitud hageja esitatud teatest (lk 16) nähtuvalt on hageja pakkunud kostjale võimaluse ka läbirääkimise pidamiseks võla tasumiseks. Seega on hageja täitnud
lg 1 tuleneva täiendava tähtaja andmise ja kompromissiks läbirääkimisteks tähtaja andmise kohustust enne lepingu ülesütlemist. Vaidlus puudus selles, et kostja võlga ei tasunud ega asunud läbirääkimistesse hagejaga võla likvideerimiseks. Seega oli hagejal õigus
Kuna leping on kostjale üles öeldud, on hagejal
lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1 ja § 401 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist ja lepingu lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi maksmist ehk
Lisaks eeltoodule on hagejal õigus nõuda kostjalt ka kohustuse täitmisega viivitamise eest
lg 1 p 6 ning lepingu p 5.1 II lause järgi kostjalt kui tarbijalt seaduses sätestatud viivist.
lg 1 III lause järgi on viivis lepingus kokkulepitud intressimäär (kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, on viivisemääraks lepinguga kokkulepitud intressimäär). Üldtingimuste p 9.3 alusel on hagejal õigus nõuda ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist ehk kohustuse täitmist kooskõlas
Vaidlus puudus selles, et kostja võlgneb krediiti 1 352,24 eurot, intressi 671,10 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulusid 15,98 eurot, viiviseid 664,68 eurot, mistõttu rikub lepingust tulenevat võla, intressi ja võla sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist
lg 1 p1, § 108, § 369 lg 1, § 397 lg1, 399 lg 1, 401 lg 1 järgi ja viivist § 101 lg1 p 6 ja § 113 lg 1 III lause järgi. Kuna kostja ei ole väitnud, et võlg oleks tasutud, on ta seni viivituses ning hagejal on õigus nõuda viivist
MS § 367 järgi tagastamata krediidisummalt 1352,24 eurolt viivist alates 09.07.2010 /hagi esitamise järgnev päev/ kuni võla tasumiseni viivist 29,14% aastas. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista krediiti 1 352,24 eurot, intressi 671,10 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulusid 15,98 eurot, viiviseid 664,68 eurot ja alates 09.07.2010 viivist tagastamata krediidisummalt 29,14% aastas kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.