Kuna XXX oli lepingueelsete läbirääkimiste ajal samaaegselt XXXOÜ juhatuse liige ja XXXOÜ juhatuse liige, siis pidi ta sel ajal teadma XXXOÜ tegelikku majanduslikku olukorda. XXX asus XXXOÜ pankrotiavalduse esitamise asemel müüma oma teisele ettevõttele XXXOÜ kuuluvat osalust XXXOÜ-s ning varjas lepingueelsete läbirääkimiste käigus teise poole eest temale teadaolevat olulist informatsiooni ehk XXXOÜ tegelikke finantsandmeid. Hageja palub tunnustada õigust taganeda 30.08.2012 sõlmitud müügilepingust ja kostjalt välja mõista müügilepingu alusel tasutud 2556 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostjale kuulus XXXOÜ, mille peamiseks tegevusalaks oli jahikaupade müügiga tegelevate poodide pidamine. XXXOÜ omas ka relvade müügiluba. Seoses XXXkeskuses uue poe avamisega, tekkis XXXOÜ-l käibevahendite puudus, mis nõudis tema tegevusse investori kaasamist. Selliseks investoriks saigi hageja, kes nägi XXXOÜ tegevuses perspektiivi ja soovis ettevõtte osa omandada. Hageja ja kostja sõlmisid 30.08.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist müügilepinguga. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asi ei vasta lepingutingimustele, kui tal ei ole kokkulepitud omadusi. Kokkulepped asja omaduste kohta nähtuvad sõlmitud lepingu punktist 1.3 – müüja poolt ostjale esitatud OÜ aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ja heast raamatupidamistavast; ostjale esitatud OÜ dokumentatsioon kajastab kõiki OÜ varasid ja kohustusi ning OÜ-l ei ole kohustusi, OÜ poolt ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning OÜ varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud; vastavalt Maksu-ja Tolliametist tehtud päringule on OÜ-l maksehäire. Seisuga 30.06.2012 koostatud bilansist nähtuvalt oli OÜ XXXomakapital negatiivne (-1605 eurot). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja oli sellest teadlik, samuti oli hageja teadlik ettevõtte maksuvõlast. Hageja faktiväidet selle kohta, et XXXOÜ raamatupidamises olid seisuga 30.06.2012 arvele võtmata mitmed kuludokumendid ning varadena kajastatud ettevõttele mittekuuluvat kaupa ja põhivara, kostja ei vaidlusta (kostja väidab, et hageja oli sellest teadlik). Nimetatud asjaolu on tuvastamist leidnud XXXOÜ pankrotimenetluses, kus ajutine pankrotihaldur on koostanud korrigeeritud bilansi. Harju Maakohtu 11.04.2013 kohtumäärusega lõpetanud menetluse avalduses pankroti väljakuulutamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Nimetatud määruses kajastatu kohaselt ei vastanud seisuga 30.06.2012 võlgniku omakapital äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 nõuetele 8 – 1605 eurot). Ajutine haldur on koostanud korrigeeritud bilansi, mille kohaselt oli võlgniku omakapital 4 seisuga 30.06 2012 miinus 130 107 eurot. Seega ei olnud lepingu sõlmimisel hagejale esitatud XXXOÜ aruanded koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ja heast raamatupidamistavast – need ei kajastanud äriühingu tegelikku majanduslikku olukorda.
lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kostja väidab hageja oli lepingu sõlmimisel lepingutingimustele mittevastavusest teadlik, mistõttu
Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 1.4 kohaselt on ostja tutvunud OÜ-d puudutava dokumentatsiooniga ning omab tuginedes dokumentatsioonile ja müüja poolt lepingus antud kinnitustele reaalset ettekujutust OÜ majanduslikust olukorrast. Ka lepingu punkti 1.33.4 sõnastusest tulenevalt puuduvad kohustused, mida ei ole dokumentides kajastatud. Seega põhinesid hageja teadmised kostja antud kinnitustel ja esitatud dokumentidel. Asjaolu, et hageja oleks olnud teadlik esitatud dokumentide ja kostja kinnituste ebaõigsusest, ei ole asjas tõendatud. Kostja tugineb oma vastuväites ka sellele, et hageja ei ole teatanud asja lepingutingimustest mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai või teada saama pidi ning on sellest tulenevalt kaotanud õiguse mittevastavusele tugineda. Kohus nimetatuga ei nõustu. Pooltevaheline leping sõlmiti 30.08.2012, OÜ XXXjuhatus esitas avalduse pankroti välja kuulutamiseks 16.10.2012 ja esitas lepingust taganemise avalduse 19.10.2012. Asja lepingutingimustele mittevastavausest teatamine on toimunud mõistliku aja jooksul.
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 4 tulenevalt oli lepingust taganemine täiendavat tähtaega andmata lubatud – lepingust taganemise korral ei saaks kohustuse rikkujat käsitleda kohustuse täitmiseks või selle ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju kandvana. Olukorras kus müüdava osaühingu omakapital on avaldatust tegelikkuses negatiivsem enam kui 80 korda, on tegemist lepingu olulise rikkumisega müüdud asja omaduste osas.
lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavasisuline avalduse on hageja kostjale teinud 19.10 2012, mille kostja on tulenevalt esitatud vastusest ka kätte saanud. Kostja lepingust taganemist ei tunnista.
lg 1 kohaselt on poolel lepingust taganemise korral õigus nõuda lepingu järgi üleantu tagastamist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2 kohaselt on hageja tasunud kostjale 2556 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb tunnustada XXXOÜ õigust taganeda OÜ-ga XXXsõlmitud lepingust OÜ XXXosa müügiks ja nimetatud lepingu alusel tasutud 2556 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 5 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.