Obsah (6)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. novembril 2013.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 6.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 31.05.2013.a. kohtumääruses (t/l 59).

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg 3 kohaselt kui sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut.
2. Vaidlus on selle üle, kas hageja on omandanud nõude OÜ-lt XXX. Kohtutäitur on keeldunud täitemenetluse alustamisest, kuivõrd hageja ja OÜ XXX vaheline 27.03.2012.a. nõude loovutamine ei ole sõlmitud notariaalses vormis (t/l 12-14).
3. OÜ-l XXX on tekkinud nõudeõigus kostjate XXXja XXXvastu Harju Maakohtu 30.03.2011.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-08-19379 (t/l 3-7) ning nimetatud asjaolu üle puudub poolte vahel ka vaidlus. 27.03.2012.a. on OÜ XXX loovutanud oma nõude kostjate vastu hagejale (t/l 9-10). 27.03.2012.a. nõude loovutamise teatisest nähtub, et kostjatele on nõude loovutamisest teatatud (t/l 11). Ajaolu üle, et kosjatele nõude loovutamisest teatatud ei ole, vaidlus puudub.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku 2 nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
5. Kohus leiab, et antud juhul on hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud nõude loovutamise leping õiguslikult lubatav ja kehtiv ning hageja on omandanud nõude kostjate vastu 27.03.2012.a. (t/l 910). Kostjate väited, et tegemist on pankrotis oleva ettevõtte nõudega, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust.
6. Kostjate väited, et hageja, kui uus võlanõude omanik, ei pakkunud kostjatele võimalust täita võlg vabatahtlikult ja võimalust tasuda võlgnevus uuele võlausaldajale maksegraafiku alusel ja samuti ei olnud varasemalt võlanõude tasumist nõudnud ka eelmine võlausaldaja, ei ole asjakohased.
7. Kostjad teadsid oma kohustuse olemasolust alates 2011.a. märtsikuust, kui kohus tegi tsiviilasjas nr. 2-08-19379 kohtuotsuse avalikult teatavaks (t/l 3-7). Ühtegi tõendit selle kohta, et kostjad on asunud oma võlgnevust kustutama, esitatud ei ole. Seega on hagejal võimalik oma nõuet kostjate vastu, milline on omandatud vastava lepinguga, rahuldada üksnes täitemenetluse raames. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostjatel on jätkuvalt võimalik oma kohustus täita vabatahtlikult vältimaks täitemenetlust. Selleks tuleb kostjatel pöörduda hageja poole.
8. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks käesoleval juhul kahtluse alla seada nõude loovutamise. Kuivõrd sellekohaseid asjaolusid esile toodud ei ole ning hageja on oma hagi põhistanud, asub kohus kõige eelpool toodu alusel seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning tuleb tunnustada, et 30.03.2011.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-08-19379 XXXja XXXvälja mõistetud nõue on läinud üle Casus AB OÜ-le (endine Advokaadibüroo CASUS OÜ).
9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 16.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 15 977,91 eurot.

Menetluskulude jaotamine 17.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagiavalduse rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. 18. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 3