lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seega pikenes Kohtla-Järve Linnakohtu 21.09.1999 otsusega nr 1-175/98 tunnustatud nõude aegumistähtaeg kuni 01.01.2031 (kui arvestada, et aegumine hakkas kulgema alates täitemenetluse algatamisest). Käesoleval juhul ei kohaldu ka
ÜSis sätestatud aegumistähtaeg. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat.
ÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele.
ÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem, kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Käesoleval juhul
lg 4 teine lause ei kohaldu, kuna enne 01.03.2011 alanud 30aastane aegumistähtaeg ei saanud lõppeda varem, kui alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgne 10-aastane aegumistähtaeg. 2
lg 4 esimene lause ei sätesta, millisest ajahetkest arvetes tuleb hakata arvestama enne 03.01.2011 tekkinud kohtulahendiga tunnustatud nõuete aegumist. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-116-13 p-s 13 leidnud, et tõlgendades
lg 4 esimest ja teist lauset koostoimes, hakkas enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele alates 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Üleminekuperiood on vajalik võlausaldajate huvide kaitseks. Seega aegub hageja nõue 01.03.2021 ning hageja viited nõude aegumisele on alusetud. TsMS § 132 lg 1 ja 19.03.2013 kohtumääruse alusel on hagihind 3500 eurot. Kohus rahuldas 19.03.2013 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastas ta hagiavalduselt 300 eurose riigilõivu tasumise kohustusest. Määruses selgitas kohus hagejale, et hagi rahuldamata jätmise korral mõistetakse temalt riigilõiv riigi kasuks välja. Juhindudes TsMS § 190 lg 2, mille kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, tuleb hagejalt välja mõista riigi kasuks menetluskuluna (riigilõiv) 300 eurot. Riigilõivu peab hageja tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002, kõigil viitenumber 2900078444. Kooskõlas TsMS § 179 lg 9 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni (riigilõivu tasumiseni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.