2-13-7052/16

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-13-7052 Otsuse kuupäev

1. november 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise ja ühise hooldusõiguse üleandmise nõudes Hagi hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, epost: XXX); Hageja esindaja: Külli Aas (CityÕigusbüroo, epost: kylli@cityoigusabi.ee); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, epost: XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, epost: nlausmaa@hot.ee); Eestkosteasutus: Viimsi Vallavalitsus (Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, e-post: thea.tanav@viimsivv.ee) Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2013 Istungil osalenud isikud Hageja XXX, hageja esindaja Külli Aas, Viimsi Vallavalitsuse esindaja Thea Tänav ja alaealise lapse esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Resolutsioon Hagi rahuldada.
3. Lahutada XXXja XXXabielu, milline on registreeritud Cesme/Izmir, Türgis XXX, dokumendi nr XXX.
4. Taastada XXXlahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi XXX.
5. Lõpetada XXXja XXXühine hooldusõigus lapse XXXsuhtes ning anda hooldusõigus täielikult üle XXX.
6. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue XXXesitas Harju Maakohtusse hagi XXXvastu abielu lahutamiseks ja lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks hagejale. Poolte abielu on registreeritud Türgis XXX. Hageja kinnitab, et tema ja kostja vahel on abielulised suhted lõppenud sisuliselt alates juulist 2011, kui sündis nende ühine laps. Suhte katkemise üheks oluliseks põhjuseks on kostja elukoht hagejast eemal Türgis ning kostja huvi puudus tegelikult ühist pereelu elada. Poolte arusaamised pereelust, ühisest majapidamisest ja lapse kasvatamisest on juba erinevate kultuurikeskkondade tõttu erinevad. Kostja tegelikku huvi puudust kinnitab asjaolu, et kostja ei ole kordagi käinud oma last Eestis vaatamas ega talle elatist maksnud, v.a ühel korral 200 eurot. Hageja ja kostja suhtlus on piirdunud loetud e-kirjade vahetamisega. Hageja on veendunud, et poolte abielu on purunenud ja seda taastada ta ei soovi. Poolte abielust on sündinud XXXpoeg XXX. Laps on sündinud Eestis ning on Eesti kodanik. Hageja väite kohaselt on laps elanud kogu aeg koos hagejaga. Hageja on last kasvatanud ja tema eest hoolitsenud. Kostja ei ole last kordagi vaatamas käinud ega näidanud lapse vastu üles mingit huvi. Arvestades asjaolu, et kostja ei ela Eestis ning ei kavatse ka siia elama asuda, on ühise hooldusõiguse teostamine ja jätkumine juba olemuslikult väga keeruline vanemate erinevate asukohariikide tõttu. Kostja arvamus. Kostja on asja arutamisest teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. 12.06.2013 e-kirjas selgitab kostja, et peab olema perest eemal hageja uhkuse tõttu. Hageja poolt esitatud avalduses on palju faktivigu. XXX ei näita kostjale last aga poeg vajab isa. Kostja on maksnud hageja raseduse perioodil arsti visiitide eest ja jättis 2 500 eurot hageja isale. Kostja ei ole rohkem raha saatnud, sest hageja ei kinnita raha saamist. Lapse esindaja arvamus Lapse esindaja leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse suhtes ja hooldusõiguse täielikult üleandmine emale, kes on faktiliselt lapse hooldusõigust alates lapse sünnist üksinda teostanud, on vajalik lähtuvalt lapse huvidest. XXX ei ole ilmutanud huvi lapse kasvatamisega seotud kohustuste täitmise ega ka vanema hooldusõiguse vastu. Lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel esineb probleeme, mida ühist 2 hooldusõigust omavad vanemad peaksid lahendama koos, kuid kui üks vanematest lapse vastu huvi ei tunne, tuleb seda teha teisel vanemal. Viimsi Vallavalitsuse arvamus Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et hageja nõue hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks on põhjendatud ning lapse huvidest lähtuv. Olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole XXX üles näidanud huvi oma lapse XXX vastu, ei ole temaga kohtunud ega tema elus osalenud. Last on kasvatanud ja hooldanud XXX üksinda ning on sellega hästi hakkama saanud. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära hageja seletuse, lapse esindaja ja Viimsi Vallavalitsuse esindaja arvamuse ning arvestanud kostja e-kirjas esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
7. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ning lähtunud kostja arvamusest, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielulised suhted on lõppenud 2011 juulikuus, so rohkem kui 2 aastat tagasi. Kostja ei ole kohtule avaldanud soovi abielusuhete taastamiseks, oma e-kirjas ei puuduta kostja üldse abielu lahutamise küsimust. Seega on alust arvata, et pooled ei soovi ka edaspidi kooselu taastada ning abielu tuleb lahutada. Tulenevalt PKS § 123 lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi 3.lõike järgi ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. TsMS § 550 lg 2 sätestab, et vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Kohus leiab, et hageja nõue ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning selle üleandmiseks lapse emale on põhjendatud. Kuna käesoleval ajal elavad pooled erinevates riikides, siis on mõistlik, et lapse hooldusõigust teostab üks vanematest. Lapse kasvatamise ja hooldamisega on tegelenud lapse sünnist alates tema ema XXX. Lapsel on head elamistingimused ning hingeline seotus emaga. Hageja majanduslik seis on võimaldanud tal hakkama saada lapse ülalpidamisega. Laps ei ole oma isa kordagi näinud. Kostja kinnitab ka ise, et ta ei ole lapsega kohtunud ega ülalpidamiskohustust täitnud. Vanemate omavahelised suhted aga ei saa kuidagi olla lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmise põhjuseks. 3 Kostja väide, et lapse ema ei näita talle poega on üldsõnaline. Kohtul puudub informatsioon selle kohta, et kostja oleks sõitnud Eestisse sooviga poega näha, kuid hageja on takistanud isa ja poja kohtumist. Hooldusõiguse üleandmisel säilib teisel vanemal lapsega suhtlemise õigus ning soovi korral on tal võimalik edaspidi hagejaga kokku leppida lapsega suhtlemise korraldamises. Seega on lapse huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ning hooldusõiguse üleandmine lapse emale. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 4