← Eesti

4-12-6253/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruaril
  2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-6253 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Ülari Aometsa taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebus Lõuna Prefektuuri
  3. oktoobri
  4. a otsusele väärteoasjas nr 2780,12,005052 Kaebuse esitaja Ülari Aomets (isikukood: 36503212744, elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) §-dest 132 – 135, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Ülari Aometsa kaebus. Tühistada Lõuna Prefektuuri
  5. oktoobri
  6. a otsus väärteoasjas nr 2780,12,005052 ja lõpetada väärteoasja menetlus VtMS § 29 lg 1 p 2 alusel. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Prefektuuri
  7. oktoobri
  8. a otsusega väärteoasjas nr 2780,12,005052 karistati Ülari Aometsa liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Ülari Aomets
  9. oktoobril
  10. a kella 11.50 ajal Tartus Anne tänaval mootorsõidukit liikluskorraldusvahendi (liiklusmärgi 351 suurim lubatud kiirus 30 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 55 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h, kusjuures sõidukiirus oli mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker MDR AS
  11. Sellega rikkus Ülari Aomets LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo. Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistajate ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt puuduvad.
  12. novembril
  13. a saabus Tartu Maakohtusse Ülari Aometsa taotlus Lõuna Prefektuuri
  14. oktoobri
  15. a otsusele väärteoasjas nr 2780,12,005052 kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Samuti taotles Ülari Aomets väärteootsuse täitmisele pööramata jätmist, kuna tema suhtes on samal ajal ja samas kohas toime pandud kuriteo osas juba jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, milles käsitletud kuritegu ja Lõuna Prefektuuri otsuses käsitletav väärtegu on ideaalkonkurentsis ja seega rikuks temale ka väärteokorras karistuse määramine mitmekordse karistamise keeldu. Kohus käsitles taotlust väärteootsuse täitmisele pööramata jätmiseks sisuliselt kui kaebust väärteootsusele. Tartu Maakohtu
  16. detsembri
  17. a määrusega jättis kohus Ülari Aometsa taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebuse Lõuna Prefektuuri
  18. oktoobri
  19. a otsusele väärteoasjas nr 2780,12,005052 käiguta ning andis talle aega kaebetähtaja ennistamise põhistamiseks ja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kuni
  20. detsembrini
  21. a.
  22. detsembril
  23. a esitas Ülari Aomets Tartu Maakohtusse Lõuna Prefektuuri
  24. oktoobri
  25. a otsusele väärteoasjas nr 2780,12,005052 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhistatud taotluse, milles kõrvaldas ka kaebuses esinenud puudused. Kaebuse esitaja taotles kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Tartu Maakohtu
  26. detsembri
  27. a määrusega ennistas kohus Lõuna Prefektuuri
  28. oktoobri
  29. a otsusele väärteoasjas nr 2780,12,005052 kaebuse esitamise tähtaja ja võttis Ülari Aometsa kaebuse Tartu Maakohtu menetlusse.
  30. jaanuaril
  31. a saabus Tartu Maakohtusse Lõuna Prefektuuri kirjalik seisukoht Ülari Aometsa kaebusele. Kohtuväline menetleja nõustub Ülari Aometsa kaebuse rahuldamisega, Lõuna Prefektuuri
  32. oktoobri
  33. a otsuse tühistamisega väärteoasjas nr 2780,12,005052 ning väärteomenetluse lõpetamisega VtMS § 29 lg 1 p 2 alusel tulenevalt mitmekordse karistamise keeldust. Kohtuotsuse põhjendid Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Ülari Aometsa Lõuna Prefektuuri
  34. oktoobri
  35. a otsusega väärteoasjas nr 2780,12,005052 karistatud liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest
  36. oktoobril
  37. a kella 11.50 ajal Tartus Anne tänaval. Samas on aga tema suhtes jõustunud ka Tartu Maakohtu
  38. septembri
  39. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-9038, millega ta tunnistati süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis
  40. septembril
  41. a kella 11.50 paiku Tartu linnas Anne ja Kadaka 2 tänavate ristmikult kuni Sõpruse puiestee ja Pika tänava ristmikuni. Seega nähtub, et Ülari Aometsa on nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud samal ajal ja samas kohas toime pandud kahe erineva liiklussüüteo eest. KarS § 2 lg 3 kohaselt ei või kedagi sama süüteo eest karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Samuti sätestab põhiseaduse § 23 lg 3, et kedagi ei tohi anda teist korda kohtu alla ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on juba mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. VtMS § 29 lg 1 p 2 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis. Käesoleval juhul tuleb lahendada küsimus sellest, kas Ülari Aometsa väärteokorras karistamine
  42. septembril
  43. a kella 11.50 ajal toime pandud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, samas kui teda on juba kriminaalkorras karistatud samal ajal ja samas kohas toime pandud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, rikub korduvkasutamise keeldu või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
  44. mai
  45. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-6-07 märkinud, et lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ja samas ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on omavahelises ideaalkonkurentsis ja seega tuleb nimetatud tegude eest karistamisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, mis näeb ette, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Nimetatud seisukohast tuleb järeldada, et tegemist on süütegudega, mis oma olemuselt on kantud sarnastest käitumisaktidest ja ühtest tahtest ning on ajalis-ruumiliselt sellises seoses, et objektiivse kõrvaltvaatleja jaoks oleks justkui tegemist ühe teoga. Kohus leiab, et ka käesoleval juhul on Ülari Aometsale süüksarvatavad teod oma olemuselt niivõrd sarnased, kulgesid ajalis-ruumiliselt koos ning on suunatud ka sama õigushüve vastu, kaitstes läbi liiklusohutuse tagamise teiste isikute elu, tervist ja vara, et objektiivse kõrvaltvaatleja jaoks võib jääda arusaam, et tegemist on ühtse süüteoga. Kuna aga nimetatud väliselt ühtne tegu vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, siis tuleb nende eest karistamisel lähtuda KarS § 3 lg-s 5 sätestatust. KarS § 3 lg 5 kohaselt, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse teda üksnes kuriteo eest ja kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, siis võib isikut karistada ka väärteo eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd käesoleval juhul oli Ülari Aometsa Tartu Maakohtu
  46. septembri
  47. a kohtuotsusega juba kriminaalkorras karistatud, siis rikkus Lõuna Prefektuur teda sisuliselt sama teo eest ka väärteokorras karistades topeltkaristamise keeldu. Seega tuleb Ülari Aometsa kaebus rahuldada, Lõuna Prefektuuri
  48. oktoobri
  49. a otsus väärteoasjas nr 2780,12,005052 tühistada ja väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.