(6)kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsusega tunnistati Ain Raag süüdi KarS § 114 p 1 ja § 199 lg 2 p 7 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Ain Raagi eelvangistus ja karistuse kandmise aja alguseks loeti
- veebruar
- a. Kohtuotsus jõustus
- aprillil
- a. Tartu Maakohtu
- juuni
- a määrusega jäeti Ain Raag temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ain Raagi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
- veebruaril
- a. Ain Raagi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt alkoholiseaduse alusel ja ühel korral varavastase süüteo eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ain Raagil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt mõjutab Ain Raagi käitumist vabaduses kõige enam tema enda soov seadusekuulekalt elada ja tööle pühenduda. Kuigi kindel elukoht tal koheselt puudub, oleks tal võimalik asuda peale remondi teostamist elama oma emale kuuluvasse majaossa, mis hetkel on küll elamiskõlbmatu. Remonttöödel on süüdimõistetule nõus abi pakkuma ka tema lähedased ja võimalusel valla sotsiaalosakond. Kindel töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub. Kohtumenetluse poolte seisukohad Ain Raag selgitas kohtuistungil, et tema vana elukoht on praeguseks ajaks rüüstatud ja sinna ta elama minna ei saa, mistõttu lootis saada sotsiaalpinda, kuid vallast pakuti vaid öömaja varjupaigas, kuhu ta aga minna ei taha. Samuti ei ole süüdimõistetul võimalik minna venna juurde ega vanglast endale üüripinda otsida, mistõttu on ta arvestanud, et peab võib-olla karistuse lõpuni kandma. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Ain Raagi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta, arvestades seejuures nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, ühiskonna õiglustunnet kui ka vabaduses sisuliselt elukoha puudumist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Ain Raag kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Ain Raag kannab karistust muuhulgas väga raske esimese astme kuriteo eest, s.o teise inimese tapmise eest eriti julmal ja piinaval viisil, mistõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. Materjalidest nähtuvalt on käesolev vangistus süüdimõistetu jaoks esmane kriminaalkaristus. Vangistuse jooksul on ta käitunud positiivselt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised, ta on omandanud keskhariduse, osalenud keevitaja kutseõppes ning töötab XXXX. On näha, et süüdimõistetu on vangistuses oma varasemat käitumist ja valikuid analüüsinud, mõistnud nende väärolemust ja mõjutegureid ning on motiveeritud ennast tulevikus muutma, mitte suhtlema negatiivset mõju avaldavate isikutega ja hoiduma alkoholi tarvitamisest. Seega toetab süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine tema ennetähtaegset vabastamist ning on alust arvata, et ka tema kuriteoriskid on praeguseks piisavalt maandatud. Kuigi süüdimõistetul on vabaduses olemas emale kuuluv majaosa, kus ta on ka enne vangistust elanud, siis on eluase praeguseks muutunud elamiskõlbmatuks ja vajab remonti, mida süüdimõistetu enda sõnul ilmselt praegusel ajal vanglast vabanemisel võimeline tegema ei ole. Kuigi tal on võimalik saada esialgu öömaja ka XXXX, siis avaldas süüdimõistetu kohtuistungil, et sinna ta elama ei sooviks asuda. Seega kindel elukoht süüdimõistetul praeguse vabastamise puhul praktiliselt puudub. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Ain Raagi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik. Kuigi on näha, et esmase reaalse vangistuse kandmine on süüdimõistetule positiivselt mõju avaldanud ning ta omab motivatsiooni, et tulevikus seadusekuulekalt elada, siis ei toeta tema vabastamist siiski asjaolu, et vabaduses puudub tal kindel elukoht. Ilma elukoha puudumiseta ei saa aga süüdimõistetu suhtes teostada ka ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks olevat kriminaalhooldust. Kuna aga muu süüdimõistetu iseloomustav materjal tema vabastamist toetas, siis leiab kohtunik, et on põhjendatud anda süüdimõistetule uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik oma vabastamisjärgseid elutingimusi edasi korraldada ning võimalusel endale vabaduses elukoht leida. Peet Teidearu Kohtunik 3