lg 4 alusel määrata Sigmar Sulele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 14. detsembrini 2013. a.
lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Sigmar Sule keha külge. Kohustada Sigmar Sulge katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
p 2 alusel hakata Sigmar Sule katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata Sigmar Sule katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Sigmar Sule vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. KrMS § 180 alusel välja mõista Sigmar Sulelt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu viiskümmend seitse
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida suurendati
jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati 2 eelvangistus karistusaja hulka ning alates kohtuotsuse kuulutamise päevast loeti ärakandmata karistuseks 2 aastat 8 kuud 23 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus
lg 2 p 4, 7, 8 alusel 3-kuulise vangistusega
Tartu Maakohtu
lg 2 p 4, 7, § 215 lg 2 p 1, 3 ja § 202 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 aasta 4 kuu pikkuseks vangistuseks ning mille hulka arvati eelvangistus, lugedes lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 5. Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2010. a otsusega
lg 2 p 1 alusel 6-kuulise vangistusega
Sigmar Sulet on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Sigmar Sulel uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 48%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma endise elukaaslase ja laste juures, olemas on vajalikud nõusolekud ning täidetud tingimused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja süüdimõistetu nimetatud elupinnale elamaasumiseks. Vangistuse ajal on süüdimõistetu olnud väljaspool vanglat tööga hõivatud ja ka peale ennetähtaegset vabanemist on tal võimalik samas kohas töötamist jätkata. Peamised uue kuriteo riskifaktorid on seotud majandusliku stabiilsuse puudumise ja riskeeriva- ja hoolimatu liikluskäitumisega. Varasemalt käitumiskontrollile allutatuna on süüdimõistetu olnud avatud suhtumisega ja täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Kohtumenetluse poolte seisukohad Sigmar Sule sõnul on tal vangistuses olnud aega asjade üle järele mõelda. Vabanedes soovib ta asuda elama oma laste ema juurde, olla seadusekuulekas, käia tööl ning hoiduda suhtlemast kriminaalse taustaga isikutega. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tegemist on esmakordset vangistust kandva isikuga, kellel ei ole vanglast distsiplinaarrikkumisi. Isik on nõus alluma rangele elektroonilisele valvele ning tema vabastamist toetavad ka elutingimused vabaduses. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Sigmar Sule tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör toetab Sigmar Sule katseajaga tingimisi ennetähtaegset 3 vabastamist. On alust arvata, et esmane reaalne vangistus on tema puhul käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud, tema vangistuse aegne käitumine on olnud positiivne ning vabastamist toetavad ka edasises elutingimused. Elektrooniline valve võimaldab isikut kontrollida ning ka varasemalt ei ole isikul kontrollnõuete täitmisega probleeme esinenud. Kohtu seisukoht ja põhjendid
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sigmar Sule ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus Sigmar Sule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Sigmar Sulet korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust esimese astme kuriteo eest, mis on toime pandud varasema kohtuotsusega mõistetud katseajal. Samas aga nähtub materjalidest, et nimetatud vangistus on süüdimõistetu jaoks esimene pikaaegsem vangistus ning varasemalt on ta kandnud vaid 15- ja 7-päevast aresti. Seega on käesoleval vangistusel süüdimõistetu jaoks ilmselt ka potentsiaalselt oluluiselt suurem mõju kui varasemalt kantud karistustel. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu peamiseks kuriteo riskiteguriks olnud varasemalt impulsiivne ja mõtlematu käitumislaad, millele ta on ka ise kuriteopõhjusena viidanud. Samas aga on kohtule esitatud materjalide ning kohtuistungil avaldatu põhjal alust arvata, et nüüdseks on süüdimõistetu oma väärkäitumisest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud ning on motiveeritud oma elu edaspidiselt muutma. Vangistuse jooksul on tema suhtumine ja käitumine ametnikega on olnud korrektne ning ta on olnud hõivatud töötamisega. Tal on küll vangistusest üks distsiplinaarkaristus, kuid arvestades rikkumise sisu, ei ole tegemist olulist laadi rikkumisega, mis välistaks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse. Ka vabaduses on süüdimõistetul olemas piisavalt toetavad elutingimused, et hoiduda varasemast käitumisest ja jätkata oma elu seadusekuulekalt. Süüdimõistetul on olemas kindel elukoht oma endise elukaaslase ja laste juures, kellega ta soovib kaotatud aja tasa teha, ning lähedaste igakülgne toetus. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel töökoht, mis vähendab uute kuritegude toimepanemise riski majandusliku kasu eesmärgil. Tööleasumisel soovib ta hakata tasuma oma rahalisi nõudeid ning on motiveeritud enese edasisest tööalasest täiendamisest. Seega on näha, et süüdimõistetu on seadnud endale tulevikuks kindlad eesmärgid, mis on ka reaalselt täidetavad. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Sigmar Sule katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on ärakantud karistus oma eesmärgi täitnud, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja elektroonilise valve kohaldamisega kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et tal oleks vabanemisel olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus ja elektroonilise valve kohaldamine. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. 4 Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kandmata karistusaja pikkust ja kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 3 kuud. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus, et tagada tema majanduslik stabiilsus ning maandada tööga hõivatuse ja kindla sissetuleku teenimise läbi kuriteoriske. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime ka grupis, siis ei saa välistada tema võimalikku mõjutatavust. Seetõttu peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelu kohaldamist. Peet Teidearu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.