KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- novembril
- a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-16053 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Krimnaalasi Süüdimõistetu Priit Tammoja vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Priit Tammoja (IK: 38708212757; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja Advokaat Eve Laine tingimisi RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Priit Tammoja temale Tartu Maakohtu
- juuli
- a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Priit Tammoja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue
(6)kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista Priit Tammojalt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kuuskümmend seitse
(67)eurot 70 senti. Määrata, et Priit Tammojal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
- juuli
- a otsusega tunnistati Priit Tammoja süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 69 lg 6, 7 ja § 65 lg 2 alusel Priit Tammojale Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
- juunist
- a. Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega Priit Tammojale mõistetud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks jäeti iseseisvaks täitmiseks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega
- jaanuaril
- a.. Harju Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti Priit Tammoja Tartu Maakohtu
- juuli
- a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus
- oktoobril
- a. Priit Tammoja karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
- novembril
- a. Priit Tammoja on varasemalt kriminaalkorras karistatud: - Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega KarS § 424 järgi KarS § 73 alusel tingimisi 2-kuulise vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; - Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega, mida suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5-kuuline vangistus, mis asendati 300 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 8 kuud, lisakaristuseks mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Priit Tammojal uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%. Uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus on viie aasta jooksul 41-62%, mistõttu ei toeta Tartu Vangla süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ja käitumiskontrollile allutamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht ja toetav suhtlusvõrgustik. Süüdimõistetu käitumist võib vabaduses positiivselt mõjutada just toetavate lähisuhete olemasolu, aga samas olid need tal olemas ka ennem vangistuse aluseks 2 oleva kuriteo toimepanemist. Riskiteguriteks on vabaduses alkoholi tarvitamine ning asjaolu, et süüdimõistetu on ka varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani selle ajal toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja peab ka vajalikuks, et vabanemisel pöörduks süüdimõistetu psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule. Kohtumenetluse poolte seisukohad Priit Tammoja soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses oma varasema käitlemise üle järele mõelnud ning soovid seda tulevikus muuta. Edaspidiselt soovib ta hoida eemale negatiivsetest sõpradest, asuda tööle, jätkata õpinguid ning elada seadusekuulekat elu. Samuti on ta motiveeritud tegelema oma alkoholisõltuvuse probleemiga. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Vabastamist toetavad nii süüdimõistetu vangistusaegne käitumine kui ka vabanemisjärgsed elutingimused. Prokurör on seisukohal, et Priit Tammoja katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks käesoleval ajal ennatlik arvestades eelkõige toimepandud kuriteo raskust ja ärakantud karistusaja pikkust. Samuti tuleks süüdimõistetul oma käitumist enam analüüsida ning osaleda vajalikes sotsiaalabiprogrammides. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Priit Tammoja ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks, et Priit Tammojal on vabanedes olemas kindel elukoht ja töökoht ning igakülgselt toetavad lähedased, kellega ta on jätkanud suhtlemist ka vangistuse ajal. Samuti on ta endale tulevikuks seadnud kindlad eesmärgid hoida eemale negatiivset mõju omavatest isikutest, asuda tööle, jätkata õpinguid tegeleda oma alkoholisõltuvuse probleemidega ning elada seadusekuulekat elu. Samas aga peab kohus arvestama seda, et Priit Tammoja on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral ning talle on varasemalt antud võimalus ennast katseajal seadusekuulekana tõestada, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud katseajal kuritegude toimepanemist. Kuigi käesoleval ajal kannab süüdimõistetu reaalset vangistust esimest korda, siis on vangistus talle mõistetud katseajal toime pandud väga raske esimese astme kuriteo eest. Eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile. Vastupidi, süüdimõistetu poolt viimati toimepandud kuritegu on muutunud hoopis raskemaks, võrreldes kuritegudega, mille eest teda varasemalt karistati. Vangistuse aluseks olev kuritegu on toime pandud vägivallaga ja kasutades ära väga noores eas (8-aastase) isiku arusaamis- ja vastupanuvõimetust. Sellise isiku puhul peab kohus erilise hoolikusega kaaluma, kas isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja kas uue kuriteo toimepanemise riskid on piisavalt maandatud. 3 Kuigi kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu käitumises on toimunud teatud positiivsed muutused ning tal on olemas motivatsioon edaspidiselt seadusekuulekalt elada, siis leiab kohtunik, et käesolevaks ajaks süüdimõistetu poolt ärakantud karistusaeg ei ole olnud piisav, et ta ennetähtaegselt vabastada. Asjaolu, et süüdimõistetu käitumises on toimunud positiivsed muutused, ilmestab see, et tal puuduvad käesoleval ajal vangistuses kehtivad distsiplinaarrikkumised, ta on asunud omale eriala omandama, osaleb vangla tööhõives, on motiveeritud osalema sotsiaalabiprogrammides ja tegelema oma alkoholisõltuvusega ning on seadnud omale tulevikuks positiivsed ja reaalsed eesmärgid. Samas aga tuleb arvestada sellega, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo näol on tegemist väga raske ja ühiskonnas eriliselt taunitava teoga, mis võib oma ohvritele potentsiaalselt kaasa tuua ka väga tõsiseid ja pikaajalisi tagajärgi. Seega tuleb lähtuda ka sellest, et isiku ennetähtaegse vabastamisega ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Samuti tuleb arvestada sellega, et süüdimõistetule on mõistetud liitkaristus varasemate kuritegude eest mõistetud karistustega ning käesolevaks ajaks on tal liitkaristusest kandmata ligikaudu 2 aastat. Kuna kõik varasemad kuriteod on süüdimõistetu toime pannud alkoholi tarvitanuna, siis tuleb tema peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks lugeda alkoholi tarvitamist ja sellest tingitud võimalikku impulsiivset käitumislaadi. Materjalidest nähtub, et süüdimõistetule on individuaalse täitmiskava kohaselt ette nähtud osalemine sotsiaalabiprogrammis „Õige hetk“ ja alkoholi tarvitamise mõju teemalises vestluses. Sotsiaalabiprogrammis on ta vangistuses juba ka osalenud, kuid selle siiski katkestanud, eelistades tegeleda vangistuses muude tegevustega. Kuigi materjalidest on näha, et käesoleval ajal süüdimõistetu tunnistab vajadust alkoholisõltuvuse probleemiga tegelemiseks ning on valmis selle nimel sotsiaalabiprogrammides osalema, siis leiab kohtunik, et vastav riskifaktor ei ole veel piisavalt maandatud ning süüdimõistetul tuleks vangistuses ka reaalselt vajalikud sotsiaalabiprogrammid läbida ning seega näidata, et ta on ka tegelikult valmis oma probleemidega tegelema. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Priit Tammoja katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna oleks liigselt ennatlik. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutusi, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik näidata, et ta on ka tegelikult motiveeritud oma alkoholiprobleemidega ja teiste võimalike käitumise kitsaskohtadega tegelema ning vajalikud sotsiaalprogrammid läbima. Samuti tuleb Priit Tammojal ka edaspidi vangistuses näidata, et ta suudab alluda vangla sisekorrale ning on igati võimeline ja motiveeritud seaduskuulekalt elama. KrMS § 180 alusel tuleb Priit Tammojal hüvitada menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 67,70 eurot advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest ennetähtaegse vabastamise arutamise kohtuistungiks ettevalmistamisel ja kohtuistungil. Arvestades asjaolu, et Priit Tammoja kannab käesoleval ajal vangistust ning tema sissetuleku teenimise võimalused piiratud, on kohus seisukohal, et väljamõistetud menetluskulude ühekorraga tasumine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Peet Teidearu Kohtunik 4